Kes teavad, millest räägin, need teavad, viitama ja üle kordama ei hakka. Millest kirjutada tahan, on minapilt. Ja see, kuidas teised mind näevad. Käsiloleva teema puhul on mind kirjeldatud kahel radikaalselt erineval moel. Üks pärikarva paitav – et võitlen õiget võitlust, tehes sellega ka teistele blogijatele teene. Teine, et olen “väsitav riiukukk, kes kõikide blogide kommentaariumites käib oma õigust nõudmas ja karjumas.” Pisut lohutab tõsiasi, et seda öeldi mitteanonüümsena ja otse näkku, mitte mingis PK stiilis nõmeda tagarääkimisena.
Nüüd. Mõlemas leeris leidub blogijaid, kellest ma vägagi lugu pean, st. pean lugu neist kui inimestest sellistena, millistena nad läbi blogitekstide mulle end ilmutanud on. Aga näiteks tollele viimatisele, negatiivsele tsitaadile on “like” lisanud üks mu lemmikblogijaid. Ja vot see võtabki nõutuks. Kui mind retsiks või retsijale kaasa noogutaks inimene, kellest ma midagi ei tea või midagi ei pea, siis kehitaksin lihtsalt õlgu. Kuid nimetet juhul… sügav hämming. Et mäherdused varjatud antipaatiad blogosfääris eksisteerivad. Samas, eks seegi ole kõnekas, et pärikarva silitavad hinnangud mind ei hämmasta, ühtivad ju nii kenasti mu minapildiga :).
Kusjuures omaette asi on tollesama kriitika paikapidavusega. Püüan nüüd nii, et end pimesi ei õigusta, aga: esiteks, ma vähemasti viimane aasta? poolteist? kommenteerin üleüldse üsna vähe, varem olin jah aktiivsem. Praegused (regulaarselt) kommitavad blogid võin vist üheainsa käe sõrmedel üles lugeda? Kusjuures neistki on enamik säendsed, kus käin lihtsalt kaasa noogutamas ja head sõna ütlemas, märki maha jätmas, et jälgin. Samas, mõnedel teemadel olen “õigust nõudnud” küll, USA’d puudutav tuleb esimesena meelde, stiilis “kuna ma elan siin, siis tean muude riikide elanikest paremini, kuidas kohapeal asjad käivad.” Ja no siis muidugi too kuumalt üleval olev asi praegu, blogijaist ja kommijaist. Kuid need postitused, mille sabades olen lähiminevikus aktiivselt tegev olnud ja “oma õigust nõudnud”, ongi just needsamad, millele alguses viitasin. Need, kus minu keiss juba algselt otsapidi sees. “Karjumises” ei oska end aga kuskilt otsast süüdistada. Kui mingit relva olengi kasutanud, on selleks viisakalt sõnastatud oponeerimine, halvemal juhul iroonia, mõnel pahal puhul ka üritus vastasel vaipa alt ära tõmmata. Aga seda alati viisakalt, karjumata. Mu meelest on (virtuaalne) karjumine ja sõimamine nõrkuse märgid.
Ja vot neil kahel põhjusel olengi praegu üsna metsa eksinud. Esiteks, et inimestele jääb ette, et konkreetselt minu isikut puudutavas kaasa räägin, ja teiseks, et mind säärase negatiivsuse, vaat et vihkamisega nähakse, nagu ülalpool kirjas. Don’t get me wrong – ma absoluutselt ei arva, et olen ilmeksimatu ja üliäge inimene. Mida vanemaks saan, seda enesekriitilisem üritan olla. Aga no nii halvasti, nagu mind iseloomustati – niimoodi ei osanud (ja ei oska praegugi) end näha. Samas, eks igas kõrvaltvaates on mingi tõetera sees, selle vastu oleks rumal vaielda.
Nimetage seda kinnismõtteks, kui soovite, aga kogu see teema, sündmuste jada püsib jätkuvalt mu mõtteainete hulgas. On, mille üle mõelda, sest blogimine on osa mu elust, vahva ja rahuldustpakkuv. Kas ma kahetsen, et dzhinni pudelist välja lasksin, 5500 kommentaariumi karmiks keerasin? Tsiteerin oma kommentaari ülalpool jutuks olnud blogis: “No natuke kahetsen jah. Aga tulemus (saan rahus blogida, ilma et peaks mulle ebameeldivaid kommentaare seedima) on seda väärt, vähemasti nii tunnen praegu, ning tulevikku ei näe ju keegi.”
October 28/2023 Image: Internet
“You cannot reason people out of a position that they did not reason themselves into.” ― Ben Goldacre, Bad Science
KÕIKIDE 😀😃 nalja teete, kas keegi yldse ette kujutab, KUI PALJU eestikeelseid plogisid interneti algusest kirjutatud on 😀
ReplyDeletePõnev selliseid mõtteavaldusi kohata. Kus see värskendav diskursuste vahetus ja sympooseum täpsemalt toimus? Läheks vaataks ja ytleks ka midagi positiivset. 🤔
Ära pahanda, aga mulle tundub, et viitamine pole mõistlik mõte. Ma siin ütsin juba kõik ära, mis mul südamel, tahaks asjale nüüd lõpuks joone alla tõmmata =)
DeleteJa ka tolle blogi omanikule polnud sealne eskaleerunud väitlus ilmselt sugugi meeldiv.
Arvata võib.
DeleteAga arvestades inimloomust, mis avaldub nt massimeedia kommentaariumides, jääb see teema tahes-tahtmata yles ja vaiba alla hõõguma ning siin-seal aeg-ajalt lahvatama.