Broneerisin meile juulikuuks Tallinnasse elamise juba möödunud aasta juunis (Booking.com). Ise kah ei uskunud, et nii aegsasti, muidu olen rohkem ikka sihuke jokutaja tüüpi, et ootame ja vaatame ja aega veel küll. Valitud korteris oli kõik kümnesse – hind, asukoht, vaade, kontaktne omanik. Süda rahul, tegin kasti “elamine Tallinnas” linnukese ning panin asja nö. mapi vahele, reisi lähenemist ootama. Noh, maikuu käes, hakkab teine lähenema, onju. Saadan mina siis täna omanikule lühikese sõnumi mõne täpsustava küsimusega, check-inni aeg jne. Paari tunni pärast saabub vastus: “Tere. Vabandan aga korterit ei saa teile anda. Olen kontaktis booking.comiga et teile leida alternatiiv.”
Jätan need väljendid kirja panemata, mis minu ja Pauli suust tulid. Vastuse kirjutasin siiski viisaka. Kuid nõudliku. Et olgu alternatiiv otsekohe olla, kuna ta mulle muutunud asjaoludest teatama ei vaevunud. Tunnike hiljem tuli muidugi teade ka Booking.comilt, et oops, koht pole saadaval. Eks omanik ärkas minu sõnumi peale, läks ja võttis korteri saidilt maha. Hea, et niigi läks, ma ütlen. Kujutan elavalt ette, kuidas me Pauliga pärast Atlandi ületamist, lennukites loksumist hilisõhtul surmväsinult korteri ukse taha oleksime laekunud ja mati alt võtmeid otsinud. Öö tulnuks ilmselt koridoris veeta, kohvrid pea all, et siis järgmisel päeval sugulaste/sõprade uste taha kraapima minna, et olge inimesed, aidake, andke öömaja. Sest Laulupeo ajal pole pealinnas ilmselt vaba pargipinkigi, kõik magamiskohad on hõivatud. Kurat, ma ütlen.
Loomulikult ei ole ma nii loll, et mingi uduse “alternatiivi” peale lootma jääda. Once bitten, twice shy. Käärsisin käised üles ja veetsin hea mitu tundi internetis. Mõistagi pole valik kaks kuud enne Laulupidu sama mis kaksteist kuud enne Laulupidu, kui sa just 14 ööd hostelis veeta ei taha, või mitusada dollarit öö eest välja käia, või kusagil Haaberstis elada. Siiski kandis mu töö vilja. Õhtu käes, meil uus pidamine olemas. Airbnb seekord. Eelmisega samas rajoonis (südalinn), sama hinnaga, korter mu meelest isegi kenam. Vaade, tõsi küll, kehvem, aga ega me ei plaani need kaks nädalat toas istuda ja aknast välja vahtida. Lisakas peaks mulle homme meilile veel mingeid pakkumisi tulema. Kui osutuvad apetiitsemateks kui tänane kena leid, mängime asjad veelkord ümber.
Lõpetuseks soojad tänud neile headele lähedastele, kes meile oma kodusid on peatuspaigaks pakkunud, nii kuus aastat tagasi kui ka eesootavaks Eestis käiguks. Tänahommikuse üllatuse peale oligi mu esimene mõte, et no kui mujale ei saa, siis seal ja seal ja seal on meile uks lahti. Aga jah, seekord on kindel plaan reis teistmoodi üles ehitada kui eelmine, ja selle plaani juurde me ka jääme. Seekord külakorda ei käi. Omaenda privaatne pind südalinnas on reisi alustalaks. Me ei võta isegi mitte rendiautot. Piltlikult öeldes istume päevade viis keset Raekoja Platsi ja ootame inimesi endale välikohvikutesse külla :-)
May 07/2019
Image: Internet
“Because he had no place he could stay in without getting tired of it and because there was nowhere to go but everywhere, keep rolling under the stars...” ― Jack Kerouac, On the Road
