TOIDUPOE-KOGEMUS, mis eestlasele ennekuulmatu. Lugu järgmine.
Musta koera valmistamiseks (mõnedes Eesti peredes tuntud Kirju Koera nime all) on muuhulgas tarvis teatud sorti küpsiseid. Ennevanasti seisis paki peal 'Ekstra küpsised' või 'Teeküpsised'. Millaski nimi muutus, mäletan - enne mu Eestist ärakolimist. Kuid küpsis oli ikka sama - lihtne, mõnusalt murenev, ilma tobedate lisamaitseteta. Ameerikamaal paraku niisugust kraami poeriiulilt naljalt ei leia. Kui õnnestubki midagi ligilähedast maitsta, on asja nimi 'Inglise kuninglik kellaviietee küpsis' või midagi selletaolist, hind kah kuningakoja vääriline. Pakikese ju ostaks, aga pakikesega ei maksa hakata Musta Koera narrimagi. Seda tuleb ikka kangide viisi teha ja jõulu ajal süüa ja pärast ägada. Muidu pole õige jõul.

Aga see selleks. Peale mitmeaastast võõrsil elamist õnnestus mul lõpuks katse-eksituse meetodil tuvastada küpsisesort, mis maitselt vana hea Ekstraga pea identne. Tegemist Mehhiko Loomaküpsistega, nagu me neid koduselt kutsume. Pakendil võimleb mingi õudne karvane elukas, kuid küpised on just jumala õiged. Neid ei müüda siiski teps mitte igas poes. Thriftway toidupoeketis on õnne olnud, sellised väiksemat sorti kauplused, iseäranis hea hispaania-mehhiko söögikraamiga. Käime sealt vahel muudki ostmas, vürtse jne.

Ok, nüüd hakkan tasapisi asja ivani jõudma elik tänase toidupoe-shokini. Pargime auto Thriftway ette, marsime poodi, otsejoones küpsiste vahekäiku, sirutame käed Loomaküpsiste järele ja...riiulis on ainult kaks kasinat pakki järel. Aga vaja vähemalt nelja, et korralik ports Musta Koera jõuludeks hakkama panna. Haaran saaliteenindajal sabast, palun laost juurde tuua. Noormees saabub tagasi, vabandab ette ja taha ja teatab, et nood ongi kaks viimast pakki seal riiulis. Paulil ja mul vajuvad näod pikaks, mispeale noormees soovitab klienditeeninduse letti pöörduda, 'special order' vormistada. Meie kätega vehkima, et ei no nii hull nüüd kah asi pole, et eritellimust vaja, mine tea mis see maksab ja keeruline ja mis kõik puha. Selle vehkimise peale ilmub kui maa alt kaupluse mänendzher, tõmbab taskust pliiatsi ja kirjutusbloki, jäädes meile ootavalt otsa vahtima. Uurime, et mis eritellimus maksab. Mitte sentigi ei maksa, kauba enda eest pead muidugi tasuma. Kas on mingi koguse alammäär eritellimuse puhul? Köögikappe maast laeni loomaküpsiseid täis toppida justkui ei tahaks, onju. Mis alammäär? on mänendzher imestunud. Ei ole mitte mingisugust alammäära. Ostke või üks pakk. Tuleval neljapäeval tuleb kaubatreiler, äkki annate oma telefoninumbri ka, me helistame, kui küpsised maha laaditud, olge lahked, tulge järele.

Sa püha küpsis, kakao ja kondenspiim. Thriftway puhul on tegemist sihukese tagasihoidlikuma Selveri suuruse ning suguse äriga. Käidav koht, klientide puudust ei mingisugust. Aga ostjaid, näe, teenindatakse justkui peenes butiigis. Püüan ette kujutada, et Selveris keegi mu soovi üles tähendaks ja helistada lubaks, kui kraam kohale jõuab. Kujutlusvõime jätab hätta. Klienditeenindus siin Ameerikamaal on midagi, mille ees tõesti mütsi maha peab võtma.
-----------
11 points (on the scale of 10) to Terrebonne's Thriftway for their customer assistance!
Dec12/2015