Merriam-Webster dictionary: off-the-grid (adjective) : not connected to or served by publicly or privately managed utilities such as electricity, gas, or water.
Ma ei teagi, kust pihta hakata – hakkaks asjaolust, et ma ei oska off-the-grid (off-grid) kuidagiviisi emakeelde tõlkida. "Levist väljas" ei tule kõne allagi, sest off-grid elustiili saab harrastada ka levis olles, st. telefoni- ja internetiühendust omades. Tänapäeval ju teadagi võimalus ka paksus metsas kännu otsas istudes muu maailmaga suhelda, satelliidid ja leviboosterid ja mis iganes. Off-grid tähendab, et su alalises elukohas pole elektriliine, kasutad päikese- või tuuleenergiat või fossiilkütusel töötavat generaatorit, vesi tuleb kaevust või allikast või jõest-järvest.
Septembrikuise road-tripi ajal resideerusime nädalakese lähedaste pool. Meievanune abielupaar, kel off-grid elamine Idahos, veedavad oma suvesid sedamoodi juba aastakümneid. Nende kodu võib nurkapidi näha esimesel fotol. Väekas puitehitis, kõik puha peremehe enda kätetöö. Kogu majapidamine töötab päikeseenergial, vett annab puurkaev, sada kakskümmend meetrit sügav. Jep, sada kakskümmend, sest maja asub mäe tipus. No muidugi mitte päris nende mägede tipus, mis teisel ja kolmandal pildil näha. See on Teton Range, väidetavalt Ühendriikide kaunimaid mäeahelikke, ühel pool Idaho, teisel Wyoming. Me lähedased elavad Tetoonide jalamil, pildid ongi tehtud nende kodu suunas sõites. Ühesõnaga. Suveajal pääseb maja juurde autoga, talvel üksnes lumesaaniga. Võiksin pikalt ning värvikalt kirjeldada, kuidas oma truckiga, camper turjal, järsku, kitsukest, rööpalist teed mööda mäe otsa turnisime, ning nädala möödudes, külaskäigu lõppedes jälle alla tagasi. Paul roolis, mina kõndisin ees, andsin käemärkide abil juhtnööre, kuhu ja kuidas, et camperit vastu teeäärseid põliskuuski lömmi ei taoks. Läks õnneks, aga väga napilt.
Pererahva off-grid igapäeva kuuluvad säärased seigad nagu karud ja põdrad ja igat sorti väiksemad elukad maja ümber, jändamine päikesepaneelidega, veepumpamine, aiapidamine, kord kahes nädalas linnasõit, et poes käia, ja postkontoris ja pesumajas. Kuivõrd kaunilt eksootiline, maailmamuredest vaba see elu seal mäe otsas kõrvaltvaatajale ka ei tunduks, tegemist on siiski päevast päeva töörabamisega. Mitte midagi ei tule iseenesest kätte. “Lihtsa elu” imago, millega asjatundmatuile off-grid'i reklaamitakse, kõlab ideena imeliselt, kuid reaalsuses sobib vähestele. Jah, tõsi, “vanasti” elasid kõik niimoodi. Aga tänapäeva Lääne ühiskonna inimene on hoopis teist sorti elukas. Ja see pole halvustavalt öeldud, ma ise samasugune elukas ju.
USAs levib off-grid elustiil noorema elanikkonna hulgas hoogsalt, eelkõige muidugi nende hulgas, kel võimalik kaugtöötada, IT rahvas ning muu säärane. Meil on tutvusringkonnas mitu perekonda, kes omale kusagil jumalast hüljatud kandis maalapikese ostnud, sinna väikese elumaja püsti pannud, osa toidust tuleb oma aiamaalt või jahipidamisest, lapsed on koduõppel või siis nii pisikesed, et koolis veel ei käi. Mõnedele see sobib. Teised proovivad paar aastakest, ja kui esimene vaimustus lahtunud ning illusioonid tasapisi murenema hakkavad, kolitakse tsivilisatsiooni rüppe tagasi. Off-grid rahvast ongi suures plaanis kahte sorti: esiteks trendikad öko-inimesed, kel raha (või pangalaene) piisavalt, et peenemat stiili viljeleda (How to live off the grid: the ultimate guide for beginners) ja vähem varakat sorti tüübid, kuid sugugi mitte vähem värvikad (Beginner Moonshine 10 Gallon Recipe Ingredients).
Ühendriikides on muidugi esmajärgulised off-grid eluviisi viljelemise eeltingimused. Tohtu suur riik, (inim)asustamata kohti jagub säärasel määral, et raske hea ning parema vahel valida. Mis pani mind omakorda mõtisklema, kuidas Eestis selle asjaga on. Niipalju kui tean, elavad mõned mu lemmik-blogijad… no kui mitte just off-grid, siis enam-vähem sinnakanti? Kohtades, kuhu ühistransport ei käi, kus talvel teid lumest puhtaks ei lükata, kus igasugu asjadega tuleb ise hakkama saada. Ei ole nii, et helistad… ma ei tea, korteriühistu vanemale? ja kurdad, et radikad külmad. Rääkige, kuidas teil seal on selle vähem või rohkem off-grid värgiga?
December 15/2023
“Building an off the grid home is one of the hardest, but also one of the most rewarding things you will ever do.” ― Gary Collins, Going Off The Grid: The How-To Book Of Simple Living And Happiness
Belgias, ma kardan, oleks see praktiiselt võimatu. Sest pole lihtsalt sellist nurgakest, Ikkagi Eesti suurusel territooriumil kümme korda rohkem inimesi. Vast kuskilt Ardennidest mõne nurgakese leiaks. Eestis peaks off-grid elu harrastamine täitsa võimalik olema, ju. Mina vist poleks väga valmis rassima, nädalake romantika mõttes. Ahjaa, ühel kolleegil on Hiiumaal suvila, kus pole ei elektrit ega vett, kaevu ka mitte, nad käivad Kärdlast anumatega toomas. Aga ta seal ainult suvel ongi.
ReplyDeleteJah, ma olen Belgias käinud ja näinud, teil seal off-grid elamise võimalused tõesti väga kasinad.
DeleteMeil on off-grid elustiili elama sunnitud ka need, kes tehniliselt täitsa on-grid: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120254663/kannatus-on-tanaseks-katkenud-juminda-poolsaare-elanikud-ahvardavad-elektrilevi-hagiga
ReplyDeleteAga üldiselt ma ei kujuta ette, kuidas Eestis saaks off-grid elada. Kusagil päikselises piirkonnas on jah võimalik endale ise elektrit toota, aga Eestis toodad ju ainult suvel. Elektri salvestamiseks on vaja akut, mis maksab väga palju. Kellel raha ülearu, see laseb ilmselt selle eest elektri sisse vedada.
Mulle tundub see romantiline ikka väga lühikeses plaanis. Mõne päeva võib proovida, aga pikalt nii elada oleks ikka väga raske. Täitsa põnev, et osad soovivad vabatahtlikult enda elu raskemaks elada. Ma ise olen seda tüüpi, kes tahab lihtsamini läbi ajada.
ma tahtsin Epult just küsida, kas neil tuttavatel on akud või mingi low-tech energiasalvesti või kasutavad nad elektrit ainult päeval.
Deletenotsu, neil Idaho inimestel, kelle maja pildil, on akud. Muide meil on hulgakaupa ka tuttavaid, kes EI ela off-grid, aga toidavad elamist päikeseenergiaga ja müüvad ülejägi elektrifirma(de)le.
DeletePostituses unustasin öelda, meil camper tootab vajadusel päikeseenergial (küte, vesi, valgustus.) Külmkapp on propaani peal; ja pool-prepperid nagu Pauliga oleme, meil seisab kodus garaazhis vinge solar-energy komplekt, paneelid ja hirmmahukas aku, sellega saaks zombie-rünnaku korral terve elamise ära toita. Ühendada pole viitsinud/pole põhjust olnud, kuna me voolutarbimise (ja vee ja gaasikütte) eest maksab landlord.
Mariliis, appikene, mul elab sõber Jumindal! Pean uurima, millised tema tunded on, kui elektrit sedasi jaokaupa antakse.
DeleteEestis, muide, on veel püsielanikega paiku, kus puudub elekter (üks neist nt Viimsi vallale kuuluv :D). Me suvekodu asub tolles paigas. Päikesesse pole veel olnud jaksu investeerida, sestap elamegi elektrita (söök gaasiga jne, tööriistade jaoks ja akude laadimiseks genekas). Kaeve pole mõtet kah küla peale iga paari meetri takka rajada, seega vesi tuleb heal järjel naabrimehe puurkaevust voolikuga, üldiselt püüame lihtsalt paar korda suve jooksul nõud täis lasta. Sama naabrimehe käest saaks tegelikult ka voolu tuua, tal korralik päikesepark ja suvel jääb kõvasti üle, aga kuna vajadust pole, siis pole viitsinud tegeleda. Ennast peseme meres ja pesu (ja kogu tekkiva prügi) viime paadiga mandrile. Ilusa kuivkemmergu ehitasime ka, komposteeriv ja muud jutud.
ReplyDeleteAiapidamisega suvekodus tegeleda ei saa, sest esiteks viivad metssead kõik minema (mullu olid mu paar peenrakasti julgelt kaks meetrit kõrvale tõstetud) ja teiseks on pinnas liiva-kivi segu, väga kehvasti haritav. Kuna ma tahaksin oma vanaduspõlve suuremas osas just praeguses suvekodus veeta, siis loodan, et lähema aastakümne perspektiivis saarele ka elektri püsiühendus jõuab, teatavaid arenguid selles suunas on :).
Oh, äge, sul siis ju off-grid kogemus täiesti olemas! Mis sest, et üksnes suvel.
DeleteAga jah, metssead, nemad on aiapidamisel muidugi risti ees...
Minu majapidamine ei ole yldse off-grid, sest meil on korralik elekter, sest tööriistad ja kodumasinad, ja majast kõigest 180 m kaugusel asuv valla tee peaaegu alati sõidetav, vaid hullu leiutaja viimne puhkepaik. Kuna meil on ikkagi 5 kuud kestev talv, siis ongi kõige kallimad ja uuemad masinad sellega võitlemiseks varutud, kõik muu võib, aga ei pea olema. Sellises kohas elamine ONGI täiskohaga töö ja igayks peres peab andma oma panuse, sest parasiitsed eluvormid kurnavad teovõimeliste isikute elutähtsate tööde tegemise aja ja jõuvaru ära. Terviseprobleemid tähendavad seda, et sa pead hommikul valima ainult elutähtsad tööd, sest umbes poolest päevast sa enam ei jõua. Hobidest ainult need, mis võimalikult vähe kurnavad ja võimalikult palju annavad. Ja ei mingit romantikat, sest yksikud maanaised, lastega või ilma, tõmbavad ligi uskumatuid vaimuhaigeid ja varem või hiljem muutub asi eluohtlikuks. Elukogemuse tõttu eelistan poolearulisele mehele korralikku palgivõimelist mootorsaage. Siin on ilus, armas ja turvaline, varem pole ma seda kuskil kogenud, ja igal juhul kavatsen ma siin ka surra. See on Minu Maa.
ReplyDeleteJah, sina olidki üks neist, keda ma "off-grid või sinnakanti lemmikblogijate" all silmas pidasin. Kuigi teadsin, et sa tegelikult ei ela off-grid. "Sinnakanti" tähendas, nagu sinagi ütled: "sellises kohas elamine ONGI täiskohaga töö ja igayks peres peab andma oma panuse. "
Delete"Palgivõimeline mootorsaag" - tore väljend! :)
Palgivõimeline mootorsaan tõi meelde eilse AK kus räägiti kuidas inimesed Karulas iga hommik teid lahti saevad, sest paks lumi puudel murrab neid. Elektrit ka ei ole osadel ja muud sellised mitte väga vabatahtliku off gridi elu elemendid.
DeleteJaa, pealesunnitud off-grid on väga, väga ebameeldiv.
DeleteNo ma olen ise ka hommikul maanteelt tormimurdu ära koristanud, ja praegu on lumekyhvel ja tugevamad koormarihmad alati kaasas. Me elame sellises kohas ja sellega peab arvestama.
DeleteMul üks tuttav elab sedasi. Oma paneelid, generaator, mingi aku. Elektrit ei ole väga paljuks vaja, kui küte tuleb metsast ja külma jaoks on kelder. Tundub, et elavad väga hästi. Tal on küll kuldsed käed, teeb kõik ise, mida vähegi vaja.
ReplyDeleteRootsi ja Norra mägimajad töötavad gaasi peal - gaasipliidid ja gaasilambid. Väga mugavad on. Vesi tuleb mägiojast - kõik nad on ehitatud kohta, kus nii talvel kui suvel voolav vesi võtta on.
Eestis elab su tuttav? Väga äge. Just, et küte tuleb metsast ja külm keldrist. Tal pere ka on?
DeleteEestis, ja jah. Kui elamine ehitada kohe sellise planeeringuga, et kommunikatsioone mujalt sisse ei tule, siis on kõik tehtav.
DeleteJust nimelt, kui off-grid elu juba eos planeerid, siis on kõik tehtav.
DeleteSamas, sellise asja projektist alates on vaja raha, väga palju raha.
DeleteAbsoluutselt. Mugavat off-grid elu saavad endale lubada vaid rahakad. Need, kes off-grid elavad vaid ots-otsaga kokku tulles, neile on see elustiil päevast päeva pingutamine, ei miskit romantilist.
DeleteAmeeriklastest seda, et minu napp kogemus ütleb, et nende kõige kulutavam komme on pidev riidepesu. Paned särgi hetkeks selga, võtad ära ja torkad masinasse. Ja seetõttu on ka puhaste riiete virnad & kapid tohutud. Kuid kui see ära jätta, siis ei tarbi inimene ju eriti palju ressursse.
ReplyDeleteMida teeb inimene iga nädal postikontoris...?
Hariv ja huvitav sissekanne, tänud :)
Tead, ma tunnistan täitsa ausalt, mul on kah see ameeriklaste pesupesemise hullus külge hakanud. Ainult et selle vahega, et mul ei ole riidevirnasid ja tohutuid kappe.
DeleteNo ma ei tea, ehk nad käivad suht tihti linnas muuhulgas seetõttu, et muidu tekiks cabin fever või miskit? Ja neil on linnas sõpru-tuttavaid kah. Aga muidu - võta heaks! See on jah huvitav teema, võiks lõpmatuseni täpsustada ja laiendada.
See postkontor jah... ma isegi ei mäleta, millal ma viimati postkontoris käisin. Ma isegi ei tea, kus mu kodulinna postkontor on! Ma ei tea isegi seda, KAS meil on siin postkontorit! Arvestades Eesti kommet kõiki asju ainult maakonnakeskustes hoida, siis võimalik, et meil ei ole.
DeleteNo mis elu te elate seal?! :) USAs on igas endast lugupidavas külas ja alevikus postkontor, suurematest asustatud punktidest rääkimata.
DeleteNo hea küll... aga mida seal postkontoris tehakse?
Delete(MIks mulle tundub, et see diskussioon on juba kord olnud?)
(Mullegi tundub, et see diskussioon on kusagilt enne kah läbi käinud. Ehk siitsamast 5500st?)
DeleteMida postkontoris tehakse? Eks ikka sedasama, mis vanal ajal Eesti postkontorites tehti. Saadetakse ja saadakse pakke ja kirju. Saadetakse ja saadakse raha. Ostetakse postitarbeid. Suheldakse inimestega :).
Saadetakse pakke? Raha? Kellele? Miks? Ma käisin viimati postkontoris paar aastat tagasi ja enne seda veel paar aastat tagasi. Ma ei näe väga ette, et ma sinna oma edasises elus kordagi satuks. Kuidas saab postkontoris kellelegi raha saata? Mis on "postitarbed"? Kas off-grid elamisega käib kaasas üleüldine 19. sajandi elustiil...?
DeletePacific Crest Traili matkajad (ja muude pikkade USA matkaradade jäjest läbijad) rääkisid, et seal saadetakse iseendale tee peale pakke ette. Kõik kuulajad pööritasid silmi selle peale - tundus nupukas ja jabur ühekorraga. No nagu oleks öeldud, et osa teekonda saab läbida mugavas kandetõllas.
Ma olen muidu suht virk inimestega suhtleja. Just sain pimedas Harku metsas teada, et teine samal ajal pimedas Harku metsas viibinud inimene õpetas kunagi huvikoolis ühte mu last. Veidi varem nägin täna, kuidas Selveri kalaletis vestlesid klient ja poe töötaja omavahel teineteise kassidest. Aga _postkontor_ suhtlemiseks tundub nagu... üldse mitte võimalik. Ameerika on ikka tõesti teistsugune.
DeleteJaa, PCT pakkide saatmine on tõsilugu.
DeleteJa.. aga... aga... miks EI võiks postkontorist pakke ja raha saata? Kõik ei pea ju kõikjal niimoodi käima nagu teil Eestis. Või sinu meelest peab? :) Just, et Ameerika on teistsugune. Miks ta peakski samasugune olema? Las ta olla omamoodi, ongi tore ju.
Ahjaa, osad küsimused jäid vastamata. Postitarbed on näiteks ümbrikud ja margid ja postipakimaterjal ja pakkematerjal. Ja 19. sajandi elustiil ei käi off-grid eluga automaatselt kaasas. Samas, sa ise ju ütled ka, et su off-grid sõbral välipeldik ja puupliit jne - see ju kah 19. sajand, ei? Ei ole ju ometi nii, et kõik "vana" on nõme, ja kõik "uus" viimse peal vinge. Vähemasti minu meelest pole nii. 'Ja no kui külakese elanikud postkontorit suhtluspaigana kasutavad, mis ses halba on? :)
minu arust pole see mitte Ameerika ja Eesti, vaid... kauem rikkad olnud maade ja Eesti vahe. Siin tuli vaba maailm ühe ropsuga kätte ja sellised uuendused nagu kaardimaksed ja igaühe-virtuaalpangandus tehti seepeale kohe ära, sest ei tundunud nagu otstarbekas võtta kasutusele mingit lahendust, mis võib-olla nagunii käibelt kaob (ja seepärast pole siin kunagi tšekiraamatuid kasutusel olnud).
DeletePrantsusmaal kasutatakse postkontorit küll pmst laiatarbepangana. See on osa sellest kultuurist, et päris pangas on arve ainult tähtsatel ja rikastel või siis suurtel firmadel; tavalise töötaja palk makstakse postiarvele ja postkontorist saab kätte.
See oli ka põhjus, miks ükskord, kui Eesti ei olnud veel euroliitu pääsenud ja Saksa idapiiril kontrolliti pisteliselt, kas reisijal on piisavalt raha, et teda riiki sisse lasta, hakkas piirivalvur kohe meid käega edasi, üle piiri viipama, kui me ep-ga rahakoti lahti tegime ja ta pangakaarte nägi. Hoolimata meie sitahipi välimusest defineeris pangakaart kui selline meid rikastena - eks ekstsentrilised rikkurid käigi vahel imelikult riides.
Kusjuures mu kaardil oli tollal kas +5 või +5 eesti krooni, kogu elamiseks plaanitud raha oli sulas ja mine võta kinni, kas sellest oleks sakslase arust piiri ületamiseks piisanud.
Aga WC on üks mõttetult raiskavamaid süsteeme ja mul on endal kohe natuke piinlik, et mul nüüd selline on. Oleks seal siis veel "halli vee" ärakasutamise paak, aga...
DeletePostkontorist kui laiatarbepangast - just, meil sama. Postkontorisse laekub nn. lihtsama rahva pension ja sotsiaalabi jne, saab rahaülekandeid teha ja. No nagu Eestis varasemal ajal. Ma ausalt öelda ei saagi aru, mis selles nii imelikku on, Kauri meelest. :)
DeleteMa muidu Kauriga suht samas paadis imestaja, aga ma tõepoolest lihtsalt ei teadnud, et postkontor mujal on nagu pank. Seda Eesti "varasemat aega" ma lihtsalt ei mäleta, kogu minu eluaeg on möödnud Swedpanga kliendina (millel alguses oli küll mingi teine nimi, mida ma enam ei mäleta)
DeleteMina ostlesin e-poodidest mh käsitöötarbeid ja juppe ning need tulid kyla poodi kohale. Postkontor läks sajandi algusepoole millalgi koos kõigi teiste sarnastega kinni, asemele tehti MÕNESSE poodi nn postipunkt. Meie poes oli mõnda aega selline postipunkt, selle aasta algusest pole seda ka enam ja nt rahvusvahelise postipakiga tulnud tikutoosi suuruse asjakese järgi sõidad maakonnakeskusse, edasi-tagasi 36 km. See pidi riigieelarvet päästev kokkuhoid olema.
DeleteSee alam-lõim ei tee minu jaoks midagi selgemaks, ka mõiste "laiatarbepank" ei ole kuigi arusaadav.
DeleteAga sain aru, et "postkontor" tähendus on seal "mitmesuguste erinevate teenuste osutamise koht ja küla rahvamaja", mis siis ikka. Off-grid inimesed käivad seal aeg-ajalt asju ajamas ja teisi nägemas - see on küll loogiline.
Just, Kaur, "mitmesuguste erinevate teenuste osutamise koht". No päris rahvamaja siiski pole, aga suhtluskoht küll. Kusjuures sugugi mitte ainult off-grid inimeste jaoks. Mina käin kah postkontoris pakke ja kirju saatmas ja saamas, postitarbeid ostmas, vestan kohatud tuttavate (ja vahel ka võõrastega) juttu, ja otse loomulikult ka postiteenistujaga, kes leti taga. Kui just väga pikka järjekorda selja taga ei ole, siis ei taha teisi ootama panna.
Delete"Laiatarbepank" on notsul tabav väljend mu meelest. Nagu eespool mainisin, saab raha saata ja vastu võtta, pensione ja sots. toetusi kätte. Pangakaardiga saab sularaha välja võtta oma arvelt teatud summa ulatuses, "cashback" on asja nimi. Niisiis, postkontor pakub pangateenuseid.
mustkaaren: "... tikutoosi suuruse asjakese järgi sõidad maakonnakeskusse, edasi-tagasi 36 km. See pidi riigieelarvet päästev kokkuhoid olema."
DeleteRight. Ja et kokkuhoid veelgi kõvem oleks, väänab Riik sulle automaksu kah kaela, et sa niisama lõbu pärast seda 36 km ei sõidaks.
"Laiatarbepank" on mõiste, mida Eestis elades ei lähegi vaja, sest siin võtavad pangad kõik jutule ja lasevad arve teha. Aga välismaal... meenuta kasvõi Rentsi sekeldusi, kui ta Prantsusmaal pangaarvet üritas avada. Pangad on eksklusiivsed asutused, mitte iga matsi jaoks!
Deletenäiteks https://rameshwar.wordpress.com/2011/08/21/pangaga-on-lopuks-finiito/
Kuidas sa seda sots-toetust "välja võtad" või mida see fraas sisuliselt tähendab?
DeleteUSA sotsiaaltoetustest võiks sa üldse pikemalt kirjutada, meil siin pole neist vist üldse mitte mingit arusaama, vähemalt minul ei ole.
Kaur, ei-ei-ei, MINA ei võta mingit sots. toetust välja. Ma kirjutasin, et teised inimesed võtavad välja.
DeleteJa USA sotsiaaltoetustest kirjutamine eeldaks päevadepikkust eeltööd, mul pole sellest ülevaadet, mistap minust, ära pane pahaks, jääb kirjutamata. Säärast sorti postitused on üleüldse riskantsed - no võtan mingi endale teada oleva osakese USA süsteemist, kirjeldan, ja siis pean hakkama kommentaatoritega diskuteerima, kes omakorda on googeldanud ja mulle igasugu teavet, olgu siis faktilist või arvamuslikku või sotsiaalmeedial põhinevat ette söödavad ja vaidlema kipuvad. Ma, ausõna, a) lihtsalt ei viitsi ja b) mul pole selle jaoks aega. Või õigemini, ma ei soovi oma aega sellega täita.
Pealegi, igas osariigis on erinev sots. toetuste süsteem... nii et kindel EI sellealasele postitusele. Pakun, et Google abiga on kõik leitav, kui sul huvi on.
Loodan, et mu vastus nähvamisena ei tundu, ma täitsa sõbralikult ja heatahtlikult siin :)
Oh, unustasin vastata: Kaur, "välja võtmise" all pean silmas sularaha vastuvõtmist. No et näiteks pensionär käib postkontoris pinsi järel, makstakse peo peale. Nagu "vanasti" Eestis, noh.
Delete... või siis paljulapseline pere või puudega inimene, nemadki saavad oma toetusi soovi korral postkontorist kätte, sularahas. Või allapoole vaesuspiiri jäävad pered või kodanikud, neile väljastatakse "food stamps" (toidutshekke?), jne. Ja ära küsi, MIS on vaesuspiir - ma ei tea. Seegi sõltub osariigist ja jumal teab veel mitmest asjaolust, mh. pere suurusest jne. Seadused, teadagi, on meil siin keerulised. Ilmselt ka teil seal.
Delete... aga niipalju võin oma mätta otsast öelda, et naiste õigused, niipalju kui perekonda puutub, on siin majanduslikult rohkem kaitstud kui Eestis. Sellest on meil blogivate naistega ennegi juttu olnud. Elik siis, kui näiteks mees on töötav ja naine kodune, tagavad seadused naisele pärast lahutust sissetuleku. Naine saab ka osa lahutatud või surnud mehe pensionist, jne. Täpsustusi ära küsi - nagu ütsin, osariigit erinevad, internetist leitavad.
DeleteKaur, sa võta lihtsalt nii, et postkontor täidab Lääne riikides panga ülesandeid (kõige muu kõrvalt, mida seal tehakse). Inimestel on seal konto nagu panga jooksevkonto mullu ja muiste.
DeleteÜhtlasi kasutavad inimesed Läänes rohkem sularaha kui meil siin. Nii et kui raha laekub panka (ja tavaliselt just postkontor-panka, sest see on põhipank, mis tavalised inimesed jutule võtab), siis minnakse ilusti pangakassasse sularaha järele. Või kirjutatakse konto oleva raha peale tšekke ja makstakse nendega ning tšekisaaja kasseerib sularaha sellelt kontolt sisse.
Täpselt nagu osa pensionäre läheb meil ka tänapäeval pangakontorisse ja võtavad sularaha välja, olgu see tnp Eesti kontekstis nii ebatavaline kui tahes -ikka leidub mõni pensionär, kes nii teeb. Sest nad on vanast ajast harjunud füüsilisest kontorist oma raha kätte saama ja ei taha või suuda enam ümber õppida.
Läänes on need süsteemid kauem käinud ja inimesi, kes niiviisi harjunud, rohkem, seal pole see puhtalt pensionäride rida. Kõik pole viitsinud pangakaartigi teha, sest a) vbla neil polegi muud kontot kui see postikonto; b) isegi kui on, on nad harjunud pigem tšekiraaamatuga õiendama ja neid tšekke võetakse vastu ka. Vt jälle Rentsi probleemi, kui talle Prantsusmaalt tšekiga töötasu maksti ja ta oli hädas, sest Eestis pole sellega midagi pihta hakata.
(ma arvan, et siin on midagi sarnast sellega, et "vanas Euroopas" kipub digidokument tähendama paberdokumenti, millest on pilt tehtud ja pdf- või jpg-failina salvestatud. Suured riigid, inerts on suur.)
Oh, notsu, sa oskad nii hästi selgitada. Tuhat korda paremini kui mina. Noogutan su jutu peale nii et kael kange.
Delete(Ja justnimelt, et pole puhtalt pensionäride rida.)
Aa, üks asi tuli veel meelde, Kauri shokeerimiseks - mul on TSHEKIRAAMAT. Jah. Just. Sihuke hea vanaaegne tshekiraamat. Teinekord lausa kasutan seda, mõne makse tasumiseks näiteks. See käib nii: täidan tsheki, panen ümbrikusse, kirjutan ümbrikule adressaadi, lähen postkontorisse, ostan sealt margi, lakun marki, kleebin ümbrikule, lasen ümbriku postkontoris vastavasse kasti või ulatan üle leti postiametnikule. Noh, mis sa selle peale kostad, Kaur? :)
DeleteEestlased üldiselt on jah sularaha kasutamisest suhteliselt võõrdunud. Ma ise võtsin eile õhtul välja 40 euri sulas, sest ma läksin kontserdile ja mõtlesin, et ostaks särgi. Väikeste ja kohalike bändide merchi müük üldiselt käib sularahas, välismaa bändide merchilettides olen viimasel ajal juba ka kaardimakseterminale kohanud. Aga kuna ma särki ei ostnud, siis nüüd kannan seda 40 eurot ilmselt niisama kuude kaupa kaasas...
DeleteEpp - imestan, seda mida muud ma saaks teha. Imestan topelt. Üks, et selline mehhanism praeguseks üldse tööle on jäänud, ja siis kaks, et seda viitsitakse kasutada.
DeleteMa olen ameerika mõttes kokku puutunud eeskätt kas oma endiste kolleegide või muidu uue tehnoloogia inimestega, see on mingi teine maailm täiesti. Mis haakub kenasti Epu korduva jutuga, et ameerika ongi suur ja mitmekesine. :)
Klari, tead, nii imelik kui see ka mu postkontori-jutu peale pole, aga merchi jms, no näiteks väikestel välimüükidel käsitood jne saab siin enamjaolt ka kaardiga osta. Müüjail on vastav tehnoloogia olemas.
DeleteKaur, no näed siis, lõpuks suutsin tänu postkontoritele ära tõestada, et USA on suur ja mitmekesine riik. :)
Teine tuttav just raporteeris facebooki elust metsas - elekter oli mitu päeva ära. Pliit ja soemüür, saun ja laternad, külmkapi eest hoolitseb loodus, välikäimla on ka igas eesti maakodus olemas.
ReplyDeleteNäed siis. Meil siin Oregoni kodus tegelikult sama lugu, oleme igasugu jamadeks valmis. Kaevu pump oli 4 päeva rivist väljas näiteks, meil veevarud õnneks kenasti olemas. Ja väga pika voolukatkestuse puhuks on meil mingi vidin, millega käsitsi saab üles pumbata.
DeleteNii et jah, kui zombied või hiinlased peaksid ründama, on off-grid inimesed eelisolukorras.
Deletepikas perspektiivis on apokalüptika puhul ilmselt puudega kütmisest ja käsipumbast jms madaltehnoloogilistest asjadest rohkem kasu kui päikesepaneelidest, mille asendamine ja tootmine ei käi niisama põlve otsas.
Deleteaga päikesekollektor veesoojendajana võiks täitsa toimida.
Jah, seda küll, madaltehnoloogia on zombiekindlam.
DeleteAga vett saab soojendada mustas prügikotis, päikese käes!
Eestlane talvel: ".... päike???"
DeleteMul oli päikesekollektor. Mh 60 m 1" PEM torust, kuhu mahtus u 42 liitrit vett. Töötas hästi, kuni. Septembri keskkohast alates oli selle õues hoidmine juba kahjumlik, panin köögi lae alla, uuesti vanasse kohta yles panna tasub alles mai lõpus, uue koha jaoks peaks mingi kattega konstrui ehitama. Mul toitis systeemi tavaline 0,8 kW hydrofoor, aga tglt peaks nii paljude meetrite jaoks võimsama hankima v systeemi klappe jms juurde panema. Vana hydrofoor pani novembris saba ja uuega on arusaamatud probleemid, lyhidalt öeldes.
DeleteMul on selline mõnus eriti madaltehnoloogiline lahendus, 50-liitrine veekatel puupliidil. Selline asi töötab ka soojamahutina, md :) majades, kus varem loomi peeti, on pikad pliidid. Meie pliitidel olnud suured katlad läksid juba ammu vanarauda ära (öelge mulle maamajapidamine, mida EI OLE joodikud tyhjaks teinud) ja asemele pandi paksemad plekitahvid, isegi mitte malmi. Ma ladusin sinna kihi telliseid ja nyyd kuivatan nt kyttepuid v märgi saapaid.
DeleteSelle 50se katla ostsin u 23 a tagasi, et batiktehnikas kangast värvida. Yhe korra vist värvisin ka, praegu on ta lihtsalt Must Veepada 😀
DeleteAsised kommentarid, kaaren, lugesin huviga, jagasin Pauliga.
DeleteMuidu teemal: ma olen tudengina elanud kuu aega elektrita, sest ma ei viitsinud selle asjus midagi ette võtta, laiskus on prioriteetsuse järjekorras nn mugavusest pika puuga ees.
ReplyDeleteJa lapsena esimesed 7 eluaastat veevärgita majapidamises.
Veevärgita majapidamise kohta kirjutasin juba kunagi vanasti:
"Varases lapsepõlves elasin iseenesest majapidamises, kus vesi tuli õuest pumbakaevust, minu heaolu see kuidagi mäletamisväärselt ei mõjutanud. See oli muidugi see aeg veel, kus enamikul ei olnud kodus vannituba, isegi veevärgi puudumises polnud midagi haruldast ja käidi linnasaunas.
Lisan, et ka enne kööktuppa kolimist ei olnud ma kunagi elanud majapidamises, kus oleks olnud vannituba, vähemalt mitte selline, mis töötaks. Ja see ei olnud tollal midagi radikaalset. Seda, kui vannituba oli, nimetati “mugavusteks” ja see oli asi, mis reklaamiti korterikuulutuses eraldi välja."
Elektrita elamise kohta on sellesama lingitud kommentaariumi aluspostituse kaks viimast lõiku.
Usun, et sellise elu tegi toona lihtsamaks kultuur, kus ei olnud vaikimisi eeldus, et kord-paar päevas käiakse üle kere pesus. Pesupesemise sageduse kohta Kaur juba kirjutas.
Muide, olen Ameerika pesumasinatega nüüd ise kokku puutunud, ja nendega vist peabki tihemini pesema, sest normaalne pesutsükkel on palju lühem ja küllap niiviisi kõvemat mustust enam maha ei saakski. Kui ma oma airbnb-s sellisega linad pessu pidin panema, siis vahtisin algul nagu vasikas vastset väravat, pidin end tükk aega koguma, et ära dešifreerida, misasja mis märk nuppudel tähendab. Neil masinatel on mingi täiesti teine loogika kui siin.
Ma lähen loen su postitust homme ja vastan siis pikemalt, aga pesumasinate kohta tahtsin seda öelda, et mul oli teistpidi: kui 2019 Eestis käisin, oli Tallinnas airbnb-s pesumasin, millel täitsa teine loogika kui USA omadel, ja ta normaaltsükkel oli... ma ei tea, kaks tundi vist? 90 minutit oli kindlapeale. Meil siin on normaalne värvilise pesu tsükkel 30 minutit, vahel 36 minutit.
DeleteMina elasin ilma veevärgita oma elust esimesed 30 aastat :)
DeleteJa see on nüüd küll selline asi, et ma TEAN, et ma saaks vabalt hakkama, aga ma ausalt öeldes ei tahaks. Päriselt ei tahaks.
Ma olen ka kaevuga majas yles kasvanud, 1990te kyttekriisi ajal polnud ka koolide pesulates iial sooja vett (ja kylmagi alati mitte). Keska ajal olin põmst kodutu e pesuga pole probleeme, kõik, mis sul on, ongi sul seljas. Tartusse kooli minnes oli kõigepealt rõve yhikas, mille pesuruumid olid kitsad ja kylmad, ainult kylm vesi. Siis elasin u 8 erinevas yyriurkas, millest 2 viimases oli kraanikausiga köök, ei pesuruumi. Maale kolides ytlesin hr majaomanikule, et veevärk on asi nr 1, aga selleks pidin esteks ise kaevu kaevama. Kuna jutumeestest vennad olid töö tegemise ajaks ammu kadunud, siis vedasin kõiki töid ise, ostlesin nimekirja järgi juppe, ja mu Viimasesse Kohta tuleku ajaks polnud enam mingi probleem hakata jälle uut systeemi kokku panema. Kui juba MINA hakkama sain, siis saab igayks.
DeleteEestis myygilolevatel masinatel on ka 15, 30 min pikad kiirpesuprogrammid olemas ja vähemalt minu omadel on võimalus programme muuta ja pesu pausi panna. Kiirprogrammid on nt uute riiete loputamiseks enne selga panekut, v uute kangaste pesuks enne lõikamist. Aga tööriideid PEAB ka pika programmiga pestes liguneda laskma.
DeleteJep, tööriiete pesu on omaette teema.
DeleteHakkamasaamisest - no tead, päris nii ikka pole, et igaüks saab hakkama. Sul on suht harva esinevaid andeid, ära hakka vastu vaidlemagi :)
notsu, ma mäletan, et lugesin toona seda postitust!
DeleteMul on samuti mitmesuguseid rikkalikke kogemusi vanas/renoveeritavas majas elamisest, nii lapsepõlvest kui täiskasvanueast. Nii et jah, mingi veekatkestusega mind ei ehmata, ning jaa, vannitoata elamine pole miskit radikaalset. Köögis kraanikauss on? Ja mõned pesukausid lisaks? Rohkem pole ju tarviski. Kütad puupliidiga köögi soojaks, pesuvesi soojeneb samal ajal pliidil, ja saad sama puhtaks kui need, kel spaamõõtu vannituba.
kusjuures ma hakkasin mõtlema, kas see, et ma talun üsna hästi nii kuuma kui ka külma ilma, tuleb sellest, et ma olen suvine laps (mai lõpus sündinud), aga titena pesti mind sooja ilmaga vahel otse pumbakaevust, sest see oli palju lihtsam kui vett tuppa vedada. Esimeste elukuude temperatuurikogemused pidavat edasist elu mõjutama.
DeleteHm, jaa, see temperatuuri-värk võib tõsi olla küll. Kui mina sündisin, polnud meilgi kodus veevärki, ainult kaev. Aga ma ei mäleta, et vanemad oleksid meenutanud, et mind õues pesti. (Ma mai alguses sündinud.)
DeleteMul on olnud ikka juba aastakümneid ilmselt täiesti lollakas unistus, et tahaks elada keset metsa off-grid ökomajakeses - ja et see elu võiks kuidagi mugavalt ära korraldatud olla, mitte nii, et kogu aeg peaks hullu tööd tegema :D Kas ma kunagi selle realiseerimiseni jõuan, mingiski osas, pole kindel :D Ma ise mõtlen küll, et võiks ju ehitada kohe algusest peale selle mõttega, et on võimalikult nullenergia maja... Suured aknad lõunapoolsele küljele, minu arust kuidagi sai mingeid... Soojasalvestavaid seinu planeerida (ei tea, kust ja mis kontekstis seda lugesin, ei mäleta)... Ja ideaalne elu olekski selline, et kütta oleks vaja ka külmal ajal pigem vähe, küttevõimalusi võiks olla kaks - ilmselt õhk-vesi põrandaküte (no maaküte on alternatiiv, aga see julmalt kallis) ja lisaks puuküte - ja viimase jaoks võiks küttematerjal tulla oma metsast (aga mitte "võtame puid maha ja ajame ahju", vaid pigem " põletame ära kõik, mis nagunii tuleks metsast eemaldada"). Ilmselgelt off-grid see elamine olla ei saa, sest elekter ju kuskilt tulema peab ja päikesepaneelid üksi ära ei toida. Aga tahaks vähemasti sellist, mis oleks võimalikult vähesõltuv ja isemajandav. Vee puhul unistan süsteemist, mis WC potist alla laskmiseks nö "teise ringi" vee varasemast kasutamisest kokku koguks. Earthshipi majade reklaam oli väga nunnu, aga nagu ma aru saan, siis päriselus (eriti meie kliimas) need väga hästi ei töötanud ja lisaks oli ka kriitika selle pihta, et pole ju isemajandav, vist töötasid seal ka asjad gaasi peal.
ReplyDeleteMa pole muidugi kaugeltki veendunud, kas ma sooviks üldse aastaringselt maal elada (kindlasti mitte seni, kuni lastel linnas koolid-ringid või endal kohustuslik igapäevane kontoris tööl käimine) - ma vist olen pigem seda tüüpi, et maal elaks suvel, talvel linnakorteris mugavam... Ja seda mõttelõnga jätkates tundub kõige mõistlikum plaan soetada Pärnus selline korter, mida saaks soojal ajal turistidele lihtsa vaevaga välja üürida, lisaks siis metsamajake, kus ise elada vahemikus mai-september. Kui see poleks linnast LIIGA kaugel, siis valgel ajal oleks ilmselt nõus ka igapäevaselt sõitma. Ja ei peaks muretsema, millal teed lahti aetakse :) Aga noh, katsub kõigepealt lapsed oma elu peale saata ja siis võib neid tähtsaid plaane edasi arutada :D Tunnen tugevalt, et tahaks loodusele lähemale (just igapäevase elukeskkonna mõttes, mitte et metsa jõudmiseks pean kõigepealt kuskile autoga sõitma), aga ilmsel(gel)t idealiseerin maaelu üleliia - ma ei tea, kas ja kuidas seda üldse annaks nii korraldada, et see POLEKS pidev töörabamine... Ma rohkem elu nautija, kui töörabaja tüüpi :D
Jaa, ökomajakese unistus on tore. Paraku, nagu eespool öeldud, "mugav ökomajake" nõuab korralikke investeeringuid... anna andeks, ma ei taha su paraadi peale sadada :), aga nii see on. Samas, UNISTAMAST ei keela keegi, unistused on eluvajalikud. Elagu unistused!!
DeleteSamas, see kahe elukoha mõte on väga jumekas. Ja sul täiesti teostatav, ma usun.
mu pere kogemused - ja tegelikult Kaarna omad ka - ütlevad, et kui tahad pidada maal majakest, kus ise vahepeal pikalt sees ei ela, on vaja usaldusväärseid naabreid. Muidu murtakse sisse ja varastatakse, mis näppu puutub.
Deletehmhm, lumerookimisest ja leheriisumisest ei pääse niikuinii.
Deleteno kui on suurem maja, siis võetakse selle töö peale kojamees.
DeleteMa elan linnas tänaval, kus pole kõnniteed, vaid mururiba (või murulaadse toote riba), nii et meil tegelikult _kohustust_ ei ole lund rookida, A. roogib aiast ja aia tagant sellepärast, et ta on nii korralik ja hindab sumpamata liikumist rohkem kui laiskust, ja lehti me oma aiast lihtsalt ei riisu, las nad olla. Vbla kevadel, kui väga silma hakkavad riivama, aga ma pigem arvan, et ei viitsi.
Jah, lehed oleme me lihtsalt niidukiga muru sisse ära hakkinud. Aga eramajas metsa sees kojamees palgata - see on juba kõrgem pilotaaž!
Deletesee kojamehe jutt käis linna kohta. et linnas pääseb.
Deleteja no maal on jälle see eelis, et vaja teha ainult nii palju, kui endal tarvis - ei mingeid trahviähvardusi, kui rohi on kõrgem kui ette nähtud või kõnnitee koristamata lumega.
Off the grid on vabalt tõlgitav kui võrguväline või võrguvaba elamine, kuivõrd jutt ei käi ju (ainult ega üldse) elektri puudumisest vaid lihtsalt igasuguste võrgustikega (v.a. internet) mitte liitumisest.
ReplyDeleteMa päris võrguvälist elu ei ela, veevärk puudub, aga kõik meil siin töötab elektriga. Olemas on puupliit ja ahjud, sh saunaahi veepaagiga. Toda viimast tahab küll mees ära kaotada, et milleks seda vaja, meil ei ole ju elektriga probleeme. Kole on see küll, aga mine sa tea, äkki läheb ükskord mitmeks päevaks elekter ära, siis on saunapaak ju kasulik.
Siinkohal olen sunnitud (sisemine sund on ka sund!) tegema ühe kurja keelalase märkuse. See urrima "merch" mida tänapäeval iga nurga peal kiidetakse, oodatakse, ihaletakse ja pakutakse, on täpselt ja absoluutselt seesama asi, mis vanasti oli "nänn" või kui soovite, siis ka "suveniirid".
Nüüd ma jätan ütlemata mitu kurja asja, mida ma tahaksin öelda, sest teise inimese blogis pole viisakas tüli väga suure jõuga üles kiskuda. Aga ma igatahes mõtlen neid asju!
"Nänn" - sellega olen nõus, fänninänn on ju nii tore sõna!
DeleteAga suveniir on mu mõistuses midagi muud - suveniir on see külmkapimagnet, mis ma välisreisilt toon ja külmkapi peale panen, sellel puudub igasugune tegelik funktsioon. Bändisärke aga - mida ma kogun - kannan ma reaalselt kogu aeg, neid ma kuidagi suveniirideks nimetada ei saa. Kuigi jah, bändid müüvad igasuguseid muid asju ka ja kindlasti on inimesi, kes neid just vitriini koguvad ja reaalselt ei kasuta.
+1 "fänninännile". Bändisärk, -pusa, logoga lapp ja autogrammiga plate on iga kell fänninänn e lyhidalt nänn. Meil seda kõike igatahes nii nimetatakse.
Delete"Fänninänn" on tore jah! Aga mis tülikiskumisse puutub, siis minu blogis võin ainult MINA tüli üles kiskuda, teistel on see keelatud :). Mõelda aga tohib mida iganes, seda ma kahjuks kuidagi reguleerida ei saa :).
DeleteJa seda ka veel, et kuna minu puhul on tegemist täiesti avalikult ebaisamaalise eestlasega, siis mistahes anglitsismid on 5500-s igati OK. No vaadake, mismoodi ma ise kirjutan. Teinekord hakkab endalgi piinlik :).
Ja et keeleteemaks juba kiskus, küsin veelkord: kuidas talitada, kui panen lause lõppu emotikoni - kuhu sel puhul lauselõpumärk käib, emoji ette või taha? Mul on siin kaks arvamust: üks ütleb, et emoji järele, teine, et lauselõpumärki pole üldse vaja, kui emoji lause lõpetab. Kellelgi mingit kolmandat varianti on pakkuda? Ja kas üldse eksisteerib mingi "ametlik" variant?
Morgie, "võrguväline" on hea tõlge! Kümnesse.
DeleteAga jah, saunapaaki võib tarvis tulla küll, olen ses osas sinu parteis.
Ei, Epp, minu arust oled sa oma anglitsismid enamasti ilusasti kursiivkirja rihma otsas hoidnud, kui see üks kunagine, khm, khm, fabandust, välja arvata; või siis kasutad neid juhul, kui on selge, et muidu peaks pool lehekülge selgitusi kirjutama.
DeleteEmotikonide ehk (ärge maha lööge!) tujukite kirjutamise kohta ütleb EKI Keeleviki, et pärast neid võib kirjavahemärgi ära jätta: https://keeleabi.eki.ee/viki/Kirjavahemargid.html
Ühtlasi tuletas see kiri mulle meelde, et kui lause lõpetab otsekõne, siis pärast jutumärke pole punkti vaja - "Kallis kogudus, sellega olen ma oma tänase jutluse lõpetanud."
Sedant küll, et "suveniir" on sõuke väga nõukaaegne sõna ja võõrsõna ju isegi, ma lihtsalt tahtsin varuvõimalusi pakkuda, kui "nänn" ei peaks meeldima. "Meene" on umbes sama tähendusega asi, aga... "meenesärk", see kõlaks juba päris hästi. Mitte nii hästi kui "fänninänn", aga siiski.
DeleteJa noh, tegelt, vabandust. Tegelt.
Notsul oli kunagi hästi ilus mõte anglitsismide kodustamise kohta, umbes et kui mõni sissevõetud sõna allub juba kõigile eesti keele reeglitele, siis on ta juba oma. Nii et tehtagu see, huhuh, brr, "mörtš" eestikeelseks ja siis ma lepin. Ehkki pika hambaga.
DeleteHuh, tujukite küsimus siis lahendatud. Aitäh! Ja Tikril oli õigus.
DeleteAga anglitsisme ma muide viimasel ajal kursiivi ei pane, teadlikult. Kursiivi kasutan sõnade rõhutamiseks. Viimase puhul võiks ju ka boldi pruukida, jääks kursiiv anglitsismide jaoks, aga bold on mu meelest liig rasvane, visuaalselt.
Tänan otsekõne-osutuse eest, ehk jääb meeldegi. Aga kui ei jää, pole kah hullu. Ma võtan seda blogimist siin keeleliselt suht vabalt; kui enda silma riivab, siis muudan või parandan, kui ei, siis jäägu. Kusjuures ma TEAN, et anglitsismid ja õigekiri on su pet peeve (noh, tõlgi SEE eesti keelde :)), kuid ma läheks hulluks, kui peaks blogides hambad ristis keelereeglite peale mõtlema. Kes 5500 lugeda tahab, peab kirjapildi ära kannatama :)
Jaa, ma kasutan sõna "merch", sest reaalselt kõik räägivadki nii. Täpselt nagu mitte keegi ei kasuta enam sõna "transporttööline" (või noh, transa), tänapäeval on eranditult rõudi. Bändidel on rõudid ja käiakse rõudit tegemas (eesti raskema muusika ringkondades ongi nii, et on need bändid, kus sa ise mängid ja siis need bändid, millele rõudit käid tegemas). Nii lihtsalt on.
DeleteRõudidest rääkides. Alko-postituse kirjutasin oma aastatepikkusest kainuseperioodist, eks. Toona õnnestus mul peale autojuhiameti ka rõudi oma pidada, puhkudel, mil bändiliikmed laivi-järgseks juhtmetekerimiseks liig joovastunud olid.
DeleteKuna ma ei ole iial pillimeestele kepinukuks kõlvanud, või nagu viisakamalt öeldasse, sõbraks, ja seda väljendati piisavalt palju kordi piisavalt otsekoheselt, see, et ma pille armastan ja laule teen, et huvitanud iial kedagi, siis olen põrandaaluste põrandaalune ja nii maakeelse terminoloogiaga, kui tahan. Kola, vedu, mäng, nänn, lapp, raud, klahvid.
DeleteSeda et... uhh... ohh... kaaren, "kepinukku" teemasse tuues ajad sa vist rõudi ja gruupi segamini. Mina ja Klari räägime transporttöödest, mitte bändimeeste magatamisest :)
DeleteEi aja. Pilli mängiv naine on anomaalia, naise koht on lava ees v voodis, junõu.
DeleteMul on endal kodus metalbänditäis pille (kidrad, bassid, trummid), v.a. lõppvõimud, ja ma valdan neid kõiki vähemalt rahuldaval tasemel. Võin une pealt mängida ka akordioni ja kinnisilmi teatud hulka nn rahvalaule. Olen siin-seal erinevatel yritustel käinud, isegi natuke esinenud erinevate asjadega, vedanud venna garaažibändiprojekti, aga see kõik põrkus kuidagi vastu seina - mida sa, ahv, siit otsid, meid ei huhita su nõmedused, meil on kena naist vaja. Erinevas sõnastuses, erineva agressiivsusega, alati sama.
DeleteMa rääkisin ikka päris rõudidest, kes mu senise kogemuse kohaselt on kõik meessoost olnud...
DeleteKahjuks ma ARMASTAN seda valdkonda, härdalt ja hullunult. Õnneks võin seda kõike teha ka täiesti yksi, oma lõbuks. Ja selle juures kasutada täie teadmise juures asjakohaseid maakeelseid väljendeid, sest need sobivad siinmajas sama hästi.
DeleteLeppigem sellega, et teie olete seal, ja mina olen siin, andekas värdjas aia taga. Teie viisakad elukogemused paraku ei tee olematuks minu omi, ja ausalt öeldes ei suuda ma neid teistsuguseid ettegi kujutada.
DeleteSelle peale 1 ilus laul
Deletehttps://mustkaaren.blogspot.com/2021/12/laul-millesse-arkasin.html
Ja seletuskiri
Deletehttps://kaarnalill.blogspot.com/2023/12/lugusid-sisekosmosest.html
ma tuletan kogu aeg "nänni" sõna meelde, kui teema ette satub, ja see on nii adekvaatne mumst.
DeleteHuvitav, miks "transa" asemele ei kõlba omakeelne "kuli"? "Rõudi" on peaaegu sama kole, kui "mörtš". See, et "kõik nii räägivad", ei loe, sest et...
Delete...tegelikult ikka päris kõik ei räägi ja sul on alati _valida_, kumba leeri sa kuulud, kas sellesse, kes eesti keelt elus hoiab või sellesse, kes seda elavalt maha matab.
Kui juba päris sõnu ümberütelustega asendama kiputakse, siis võiks korda teha ühe väga ebasobiva sõna, nimelt "auto", mis tuleneb sõnast "automobiil", mis tähendab "iseliikuv", millest on lühendamise läbi jäänud järgi sõna "ise", mis on absurdne ja tekitab kõvasti segadust meditsiinilistes terminites, sest "autoimmuunhaigused", "autosoomne" ja nii edasi.
DeleteAsendaks "auto" millegi sisuliselt vastavamaga? Tegelikult sobiks "mobiil" kõvasti paremini ju. Eriti loll väljend on "isejuhtiv auto", no minge metsa.
kuli ei ole omasõna, vaid ammune India klassitähistaja, selle kasutamine võib riskantseks osutuda.
Deletehttps://en.wikipedia.org/wiki/Coolie
"mobiiliga" see häda, et me juba kasutame seda sõna kaasaskantava telefoni tähenduses.
Bürokraatlikumas keeles muide räägitakse sõidukitest ja mootorsõidukitest, haruharva tuleb "auto" ette.
A mis selle "pet peeve" tähendus peaks õieti sisuliselt olema? "Triger", mida ka kuritarvitatakse, on lihtsalt "päästik", see kõlbab ka eestikeelse versioonina kasutada, kui korrektselt väljenduda, mitte piltlikult, siis ka "ärriti" või äärmisel juhul "see on sinu triger" on tõlgitav kui "see tõmbab su käima".
ReplyDelete"Pet peeve" pole ka inglise keeles mingi ilus väljend. Miks ei võiks selle kohta lihtsalt sõna "tüütus" kasutada? Miks on vaja kõike pidevalt piltlikustada, kui päris sõnad on olemas? Oskab keegi mulle öelda? See päris sõnade kadumine ja asendumine teistest sõnadest kokku pandud moodustistega meenutab mulle miskipärast Orwelli raamatut 1984, kus küll sõnu kaotati ülevaltpoolt tulnud käsklustega, aga... "lisahea". Hah.
Hea küll - "pet peeve" tundub olevat tähendusega "närvesööv", mille võiks siis nimisõnastada kui "närvinärija".
Aga ma peaks nüüd tõesti sellele teemale enda poolt joone alla tõmbama, sest ma tean ka, et Epu närvinärijaks on inimesed, kes tema kommentaariumis keeleküsimuse üle irisevad, selmet postituse teemast rääkida ja sellest oleme me juba sama kaugel, kui Maa Kuust (mis on sama kaugel, kui Kuu Maast, mis ei ole kosmilises plaanis eriti kaugel, aga näete, seda väljendit saab ilusti eesti keelde ka tõlkida ja sellepoolest on see mulle vastuvõetav, ehk minu pooles OK (ka see on amerikanism, ent see on juba nii korralikult kodustatud, et...(hääl vaibub kaugusse))). (siin oli punkt)
Deletema saan metafooride vajadusest iseenesest aru. Kui mul tuleb ses tähenduses kujundinälg peale, siis ütlen näiteks "minu must lammas". Aga mõnikord ei pea tingimata üldse nimisõnafraasi kasutama, isegi inglise keelest tõlkides ei pea noomenit noomeniga tõlkima ja siis saab kujundi vajadusel hoopis tegusõnafraasi sokutada. "mul ajab närvid eriliselt krussi..." või nagu vanasti öeldi "mulle käib nii pinda".
DeleteSee ing. väljend on tglt äge, sest mängib oksüümoroniga - "pet" kui lemmik, "peeve" või "hate" kui vihaobjekt. Vbla isegi sõnademäng, sest "pet" võib ka pahurust tähendada.
Morgie, vabandan, ma olen sinu kommentaaridele vastamisega aeglasevõitu, sest miskipärast need ei tule mulle meili peale. Kõigi teiste omad tulevad, st. inbox annab märku, kui kommentaar blogisse laekunud. Aru ma ei saa, milles asi.
DeleteKeeleteema, jaa, see on üks paras jäneseurg. Tõtt öelda olen pet peeve osas olen notsuga nõus - minugi meelest äge väljend. Aga jah, mis puudutab keelealaste märkuste tegemist, siis see on minu... pet peeve :) Ühest küljest saan aru, et keelepuhtuse eest võitlejaile käivad paljud siinsed väljendid pinda, nii minu näppude alt tulnud kui ka teiste (Klari siis praegusel puhul). Samas, tõsi ta on, et ma meelsamini sääraseid korralekutsumisi ei näeks :) 5500 pole ju mingi avalik-õiguslik väljaanne, kus peaks, hambad ristis, keelepuhtust hoidma. Siin on minu vabadel hetkedel tehtud... kritseldused?, neid ei maksa üleliia tõsiselt võtta.
AGA see on tõesti mul sõbralikult ja armastavalt öeldud, ja Morgie, ole sa tänatud, et mulle keeleteemalise postituse idee andsid. Teen ära. Mitte küll väljakutse raames, vaid millalgi väheke hiljem.
vabandust, et ma seda haruteed edasi venitan, aga mulle meenus veel väljend "kirstunael" ja mingil määral väljendab sama sisu ka "ora perses/pees" ja tegusõnaga lihtsalt "mul kriibib/torgib" või "ei anna rahu" vms.
Deletekange keeleotsasündroom on, kogu aeg on tunne, et ma tean selle kohta mingit head väljendit veel.
Mul oli eile täpselt sama keeleotsasündroom muide, et kohe tuleb sobiv väljend meelde pet peeve tõlkeks.
DeleteKirstunael... jaa, mõneti. Siiski mitte 100% sobiv mu meelest. Kirstunael on justkui... liiga lõplik?, samas kui pet peeve on jätkuv, korduv olukord.
... ja "kirstunaela" kasutatakse vist pigem isiku, mitte olukorra iseloomustamiseks? Aga ma ehk eksin selles osas.
Deleterohkem vist jah isiku.
DeleteKui ma räägin sellest, et häirija mind takerdab, mul edasiliikumist või -nautimist segab, ütlen ma "komistuskivi". Aga seegi pole korduv. Praegu lambist ütleks "pidev ikaldus", aga see pole päris juurdunud fraseologism.
DeleteSurfasin natuke "justkui" andmebaasis, leidsin sealt tüütute asjade kohta sellise väljendiloetelu, aga nad on natuke teistsuguse tüütuse kohta, kuigi mõni ehk sobib ka selle.
https://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=7&f2=2&m=20713
"Luupainaja" ilmselt kätkeb ka korduvust, kuigi mulle tundub juba liiga radikaalne.
Jaa, seal väljendiloetelus üht-teist oli, aga ükski ei haakinud, et ahhaa! see!
Delete"Luupainaja" on jah miskit muud.
Mind nüüd täitsa vaevab see pagana "pet peeve" :)
Samas, kõike ei saagi ju teise keelde ümber panna, sellega peab kah arvestama.
jah, kui mul tuleb tõlkida midagi, kus ka väljendusrikkus peaks originaaliga samale tasemele jääma ja konkreetsel originaalväljendil eestis sama kujundlikku vastet ei ole, siis lisan selle kujundlikkuse samas lauses või lõigus mingile muule väljendile, kus jälle originaalis on igavam ja otsesem olnud. Et kokkuvõttes jääks umbes sama kujundlikkuse tase.
Delete