Jätkan riietuse lainel. Kui Ühendriikidesse kolisin, hoiatas Pauli isa iirlannast abikaasa, et euroopaliku riietusstiiliga, mida viljelesin/viljelen, siinmail kaua vastu ei pea. Varem või hiljem saab mu garderoob taltsutatud, jäävad teksad ja top, pidulikel puhkudel litritega top, ja kogu moos. Säärane ennustus ausalt öeldes hämmastas, sest ameeriklannad, kellega olin seks ajaks juba lähemalt tutvunud, riietusid mu meelest toredasti. Iirlanna ise, bless her heart, oli nonde niinimetatud kohalike oludega siiski juba kohanenud. Teksad ja top. Me muidugi elasime erinevates osariikides kah, vast tema ringkondades oligi ülalmainitud vormiriietus tavaks. Ühesõnaga, vangutasin ennustust kuuldes pead, pisut pööritasin silmigi, viimast siiski proua selja taga. Ei hakanud ju värske sugulasega suhteid rikkuma.
Nagu ma blogis ja mujalgi mitte üks ega kaks, vaid hulga rohkem kordi hõisanud olen: minu siinse tutvusringkonna naised riietuvad kenasti, huvitavalt, stiilselt. Oma seniseid kamraade pean silmas. Kuid hiljaaegu laienes seltskond pisut. Uute tulijatega suheldes sain aimu, mida tumedat tulevikku ennustanud proua silmas pidas. Järgnevalt võtan kätte, kritiseerin pisut ameeriklannasid. Mis on omaette haruldane sündmus, eks. Nagu teate, seisan oma kaasmaalaste eest üldjuhul nagu emalõvi, võtan rajalt maha igaühe, kes julgeb nende kohta mõne paha sõna öelda.
Ühesõnaga. Peale… las ma arvutan… kolmeteist USAs elatud aastat pole mina teksade + topi lõksu langenud. Mul ei olegi ühtegi paari teksaseid. Või oot, ühed mustad tight fit vist leiab, kuid ma ei kanna neid. Armastan kleite ning seelikuid. Pükse pruugin kah muidugi, aga näiteks külla minnes kisub ikka kleidi poole. Novot. Ja nendesamade värskete tulijatega kohtudes, kes kõik väga vahvad tüübid muidu, on juba mitu korda tekkinud situatsioon, et kui ilmun kleidis/seelikus, saan tervituseks “you are all dressed up!”. Kõik teised on teksades, ülemine ots kas pluus või miskit sorti top. (Tean, tean, top on tobe termin, aga ma ei leia õiget vastet sviitritaolisele riidetükile, venivast kangast. Siin igatahes öeldakse top.) Sõnaga, olengi sellessamas seisus, mida aastaid tagasi ette kuulutati. Et kui tahad sulanduda, kanna vormi.
Aga. Esiteks, mul pole vähimatki kavatsust sulanduda. Riietust pean silmas; elu-olusse sulandunud olen rõõmsalt juba ammu, see pole probleem. Teiseks, prouadele, kellest räägin, meeldib mu stiil, isegi väga. "Dressed up" nende suust tähendab komplimenti, mitte torget. Sellegipoolest muutub nimetet mantra juba pisut tüütuks. Hakka või sõna-sõnalt võtma – kui dress, st. kleit üll, oled dressed up. Ma tegelikult täitsa mõistan, kuidas mõni minust pehmem, voolitavam persoon tasapisi teksade poole piiluma hakkaks, kleidid-seelikud garderoobikapi tagumistesse soppidesse nihutaks… Aga enne külmub põrgu ära, kui minuga säärane metamorfoos toimub. Pealegi, kolimine ju lähedal, mõne kuu pärast selle seltskonnaga enam ei kohtugi. Pealegi, nagu ütsin, nad on inimestena väga meeldivad. Sellegipoolest tõstab mus pead väike trots, võiks ehk isegi öelda, et kius - kokkusaamisteks riietudes pingutan ekstra pisut rohkem. Et kui juba “dressed up” kuulma pean, olgu siis vähemasti asja eest.
Foto: oli meil siin matkarõivastest juttu. See camo-kleit võiks ju täitsa vabalt kvalifitseeruda? Ei? Jaa? Veel mõned kleidipildid + lugu siin.
December 10/2023
"Girls do not dress for boys. They dress for themselves, and of course, each other. If girls dressed for boys, they’d just walk around naked at all times.” — Betsey Johnson
huvitav jah, et "dress" tähendab automaatselt "dressed up", justkui see oleks kuidagi tülikam riietus kui teksad mingi pluusiga. vastupidi, lihtsam on ju, kui saab vähemate riietusesemetega end riide. Ja ma pole veel näinud teksaseid, mis oleks mugavatest seelikutest/kleitidest mugavamad. Olen proovinud kanda, olen isegi leidnud mõned, mis mu figuuri ümber istuvad, aga ikka on nad palavaga palavad ja külmaga külmad ja pealegi on neid kogu aeg _tunda_ , kui nad jalas on, sest teksariie juba on selline plink ja jäigavõitu, mitte ei vaju pehmelt ümber keha.
ReplyDeleteNo just nimelt, et kleit on mugav, suveti iseäranis, õhk käib läbi ja puha.
DeleteTeksariie - väkk! Muidugi, tänapäeval on ka mõnusamat teksamaterjali, pehmemet, venivat, kui sõna "teksa" just täht-tähelt ei võta.
Läksin su postituse peale meie Ameerika-reisi pilte vaatama. Ma ei tundnud end seal kleidiga kuidagi imelikult, aga eks ma olen ka harjunud silmatorkav olema, ka siin Eestis, kuigi siin on kleidikandjaid vähemalt palavaga rohkem. Aga pilte üle vaadates tõepoolest: kui pildil on veel teisi, siis enamasti olen ainus kleidikandja. Mõnel pildil siiski A. õde ka. Ja ühel pildil üks võõras ilusa kleidiga neiu, tundus olevat Ladina-Ameerika juurtega (apropoo, mulle jäid just nemad tänaval tihti positiivselt silma).
DeleteEnamik teisi oli retuuside, dresside või lühikeste pükstega (olgu need siis dressi- või teksariidest), nii et sellel taustal paistsid isegi teksad juba üsna "dressed up".
Vaatasin neid pilte nüüd just selle pilguga, et ilmselt on nii nemad kui mina end omast arust palava ilma jaoks mugavasti riide pannud. Nemad on, ütleme, valinud retuusid ja maika/T-särgi; mina õlgadelt vabalt alla langeva pika kleidi. Ma näen pealtnäha ehk peenem välja, aga sisuliselt saan mina ju käia AINULT särgiga, sest mida üks lihtsalõikeline kleit õieti muud on, ja nemad peavad lisaks särgile veel pükse kandma.
Eriti andis see "ainult särgi" mugavus tunda siis, kui ma käisin kapten Popeye lõbusõidul, kus juhul, kui kärestikusõidul pritsinud veest piisavalt märjaks ei saanud, valati kõrvalt torudest pahinal vett kaela. Minu kleit oli pärast seda vähem kui poole tunniga täitsa kuiv, aga A. pidi oma lühikesi pükse vahetama minema.
Varsti saad ju kliimasse, kus kleidi kandmine veelgi lihtsam ja mõnusam. Kindlasti peaksid oma stiili hoidma. Naised, kes vaevuvad endiselt kleite kandma, on minu meelest väga kaunis vaatepilt. Ja miks ma ütlen vaevuvad? Sest mulle tundub, et hea kleidipargi kokkupanek on suur ettevõtmine. Mul on peole minekuks mõned kleidid, aga mõnusaid igapäevaseid ja veel külma ilma kleite null. Pole leidnud ja kogumisega vaeva näinud. Aga võiks!
ReplyDeleteMul kaasal on jaheda ilma stiil "lühike kleit + teksad".
DeleteHa, Kaur, mul muide sama! Lühike (või lühikesevõitu) kleit pluss püksid, jaheda ja külma ilmaga. Teksaseid, nagu ütsin, mul sama hea kui pole. Aga püksid, jah, need on enamus teksalõikega.
DeleteMariliis, jaa, varsti elan kleidikliimas! (Hea vastus küsimusele, millises kliimas sa elad. "Kleidikliimas.") :)
DeleteMis kleidiparg kokkupanekusse puutub, siis mina shoppan sekkarites, nagu tead, ja neis pole kleidikollektsiooni koostamine mingi probleem. Vastupidi. Pean end vaos hoidma, et kollektsioon liig arvukaks ei kasvaks.
Igapäevaste ja külma ilma kleitidega on mul kah vedanud. Enamik neist on kudumid.
Camo kleit on vähemalt minu silmale suurepärane matkariie. Ma olen isegi matkanud (eksole, mida keegi matkaks nimetab) pika seelikuga, millega päev enne 50. juubelil olin, lausa lõkke ääres magasin. Eks sõltub ka aastaajast, suvel on kleiti palju lihtsam kanda, talvel aga tahaks, et tuul kuhugi saba alla kihtide vahele ei puhuks ja kleidisaba jäiseks või veel hullem - linnasopalörtsiseks ei saaks.
ReplyDeleteIse küll hetkel väga kleidi-inimene pole (talveaeg ju), kodustes oludes on omaõmmeldud püksid mugavamad ja kodust välja minnes panen ka enamasti kaatsad jalga. Viimane avastus on trikotaaž-velvet, õmblesin sellest (suurte taskutega!) püksid ja olen ilgelt rahul, kuskilt ei pigista, retuusid mahuvad ka alla, väga mõnus. Oli mul ka seelikuperiood, ka kodus kandsin pikka kleiti, aga kui sügisel hakkas saba poriseks ja talvel lumiseks saama, siis ma enam hästi ei tahtnud. Lühemate kleitidega on aga see jama, et tuul pääseb liiga jalgade ligi ja ikkagi tuleks panna mingid ilgelt paksud retuusid vms, põhimõtteliselt püksid alla. Ma olen külmakartlik ka :) , jäine iil saba all ei sobi kohe üldse. Kunagi 30 aastat tagasi, kui mul rahvuslik periood oli (kandsin talvisel ajal koolis igapäevaselt omakootud ja taimevärvidega värvitud villast triibuseelikut), siis kuulus komplekti peale retuuside ka pikk põlvini aluspesu ja pange tähele - villane vilditud t-särk (mille all oli puuvillane alussärk ja peal pluus ja kampsun ja mantel...)! Rongiga käisin koolis ja need kapsaussid olid ju kolekülmad... Mitu kihti reiekaitseid seeliku all oli, teadsin ainult mina. Tollesse perioodi jäi ka püksseeliku-aeg, mul oli üks selline ülilai pahkluuni velvet-riietusese, mis samamoodi suutis varjata kõik sada sukapüksi- ja retuusikihti ja oli samas justkui isegi naiselik riietusese.
Praeguseks ma olen läinud mugavaks, üldse on suhtumine enda väljanägemisse palju muutunud. Lihtsamaks, vähem detaile, peaaegu üldse mitte ehteid ja - kui ma saan seeliku asemel hakkama ainult ühe paari õhemate retuuside ja ühe paari hästi venivate paksemate pükstega, siis nii on. Pluusid-kampsunid aga on see-eest pikad, tihti paksud ja peavad katma selja ka siis, kui ma kummardan. Õmblen tihti ise, sest piisavalt katvaid ja sooje ja TASKUTEGA (rääkimata sobivast värvitoonist) esemeid on kaubandusvõrgust raske leida.
Kleidi-mõte on aga ikkagi lummav ja inspireeriv. Võimalik, et mugavate pükste kõrvale ilmub ikkagi millalgi ka talveperioodiks kleit, millega ma suudan rahul olla.
Oh mis tore pikk kommentaar!! Mõnuga lugesin, hommikukohvi kõrvale.
DeleteKleit külma ilmaga – sel puhul aitab Kauri kaasa nipp (sama, mida minagi kasutan): kleit + püksid. Ja muidugi kannan külmaga kleitide all retuuse (siinses kõnepruugis leggings), kas paksemaid või õhemaid, kas pikki või põlvini. Pikad legginsid või püksid kuuluvad sel puhul nö. komplekti juurde, valin värvi ja mustri vastavalt kleidile. Ma üleüldse olen mustrihull, pole probleemi näit. lillelise kleidi all camo-mustriga säärekatteid kanda.
Hoian pöialt, et talvekleit lõpuks end sulle ilmutaks... :)
Talvel, kui õues käimiseks on säärevarje vaja, olen minagi läinud retuuside või mitte-liiga-mahukate dresside teed, millele viskan lüheldase või poolpika kleidi või tuunika peale. Minu arust on tulemus soojem kui teksatüüpi pükste ja pluusiga. Isegi lühike kleit katab tagumiku ära.
DeleteKui ma vahel otsustan talvel ikkagi pükse ja pluusi kanda, siis tavaliselt lõpeb ikka sellega, et enne väljaminekut tõmban pükstele tuuletõkkeks seeliku peale.
Aa, jaa, tuuletõkkeseelik!! Mul on üks termoseelik, suletäidisega, pisut pealepoole põlva pikkusega, mind juba aastaid teeninud. Plaanin juba jupp aega lõiget võtta selle pealt ja veel paar tükki õmmelda. Täiesti asendamatu riietusese mu garderoobis.
DeleteMa hakkasin kirjutise peale hoopis selle peale mõtlema, et kas ja kuivõrd mõjutatud me riietuse osas oleme ümbritsevast inimestest. Tore, et Sa Epp ennast mõjutada ei lase, aga miks teised lasevad, on huvitav teema. Miks me tahame vahel sulanduda keskkonda ja teinekord jälle mitte?
ReplyDeleteMa ise tahaks stiilselt riides käia, aga ei oska - seega teisi järgi ahvides on kindlam tunne, samas järjest enam eelistan mugavust. Nii on ainsaks kohaks, kus kontsadega käin töö juures, aga tänavatel ainult võimalikult mugavad madalad jalanõud. Kleidikandmise takistuseks saanud vahel hoopis jalanõude valik - tahan talvel panna madalama säärega sooje saapaid, aga sääred hakkavad ju külmetama (sry, aga retuusid ja püksid minu jalas kleidi alla ei käi, olen proovinud, aga kodust sedasi väljunud ei ole)
Täpsustuseks- teised inimesed muidugi olgu lahked kandma kleiti ja retuuse/ pükse koos. Tänagi oli töökaaslasel selline kombo ja talle väga sobis.
DeleteJaa, kuidagi väga inimlik, et ühest küljest tahame sulanduda, teisest küljest erilised, omanäolised olla.
DeleteAga nn. järeleahvimisel pole ju kah miksit viga. Miks mitte inspiratsiooni hankida? Kõike ei saagi ju ise leiutada.
Jah, kontsad on tõesti omaette teema... ma olen tänaseks paraku üsna kontsakauge eluviisiga. :)
Ses suhtes on sul õigus, et iga kleidi alla retuus või püks tõesti ei sobi. Mitmed minu (talvised) kleidid on pigem sihukesed... kuis ma ütlengi... pikemad kampsikud.
DeleteSiin on nii inspireeriv keskkond, ideed tulevad iseenesest :D Korralik pikem (põlvini?) kampsik-kleit on täiesti mõeldav ja sinna sobiks (lisaks retuusidele) näiteks villased põlvikud. Tõsine talveriie! Ainult et taskute küsimus tuleb ikkagi lahendada. Kampsiku taskud kipuvad välja venima (telefonid on tänapäeval ülekohtuselt suured ja rasked), tuleks miski vööga lahttasku tekitada komplekti? Ja kes selle kõik valmis koob? Mul on suurem sületäis taimede ja seentega värvitud lõngu, vardad ja ideed, aga üht ressurssi on ikkagi mõnevõrra napilt - aega nimelt. Eks näis, mõtte lükkasite mul veerema, küll ta varem või hiljem ikka tehtud saab.
DeleteAh, üks asi meenus veel. Villane on väga hea, aga miski isoleeriv kiht peab vahel olema, sest ihu kannatab aasta-aastalt järjest vähem karedust välja. Tihedamast riidest aluskleit või vooder? Kui on mingeid häid soovitusi, võtan kõik rõõmuga vastu.
DeleteLendav, sellest kleit-kampsikust - sa hangi algatuseks mingi enam-vähem sobiv sekkarist, saad maigu suhu? Ja kuna sekkarikraam, mitte omaenda töö ja vaev, katseta kangast taskute pealeõmblemist kampsikule?
DeleteJa veel. oletame, et on tore kampsik, aga lühikesevõitu. Seda annab pikendada paksemast riidest nn. (mini)seelikuosaga, ja seeliku peale samast kangast taskud. Seelikukanga tarvis osta sekkarist kleit, lõika pooleks, jääb taskute tarvis kah üle. Mina näiteks "pikendan" oma rõivastuse ülemisi otsi enam-vähem sarnasel moel. No leian toreda topi, aga on "tirpka", nagu ma ise neid kutsun, oma ema eeskujul. Tirpkale õmblen siis kas laia värvli või lausa miniseeliku otsa, sobivast kangast. Lihtne ja tõhus, ei võta palju aega ega vaeva.
Oo, hilbuteema, kui tore. Olen parandamatu hilbuhull. See on üks põhjusi, miks mu kapid kogu aeg liiga täis on. Kuulun sellesse kampa, kes kannab nii kleite kui teksaseid (ja ei pea neid ebamugavates, muuseas). Kleit on siiski mu lemmikriietusese, eelkõige sellepärast, et "paned kleidi selga ja oled kohe riides". Ei pea mõtlema, et see pluus ja seelik või see kampsun ja need püksid jne. Mul ei oe, mitte midagi sukkpükste vastu, kannan neid hea meelega nii pakse kui õhemaid. Kleidid on enamasti poolde säärde, seega pole ka liiga külm (jätame -5 allapoole minevad temperatuurid arvestamata). Ma olen see, kes võib enne kodust väljumist 3 korda riideid vahetada, sest tunne/kombo pole õige. J amitte peole minekuks - ikka harilikul tööpäeval. Ise arvan, et olen suht stiilne keskealine mutt, inspiratsiooni ammutan igalt poolt, kust aga juhtub, igasugu Lookbookid ja ka teised inimesed on väga head allikad. E
ReplyDeleteMa olen kah see enne väljumist kasvõi 3x riietevahetaja. Just nimelt, TUNNE peab õige olema.
DeleteAga sukkpükstega on see lugu, et ma ei salli neid. Kannan kas retuuse või sukki. Mul on kileviineri tunne, kui sukkpüksid jalas, st. kogu keha varvastest puusadeni ühe ja sama materjaliga kaetud.
p.s. Vabandan kõigi sukkpüksikandjate, k.a. sinu ees selle kileviineri võrdluse pärast! Puhtalt mu isiklik kiiks.
ma olen samuti läinud sukkpükstelt retuusidele üle - mitte neile, mis on pmst nagu ilma taldateta sukkpüksid, vaid küljeõmblustega retuusidele, mis on nagu hästi õhuke dress. Kui tahan sääreosas mõne põnevama mustriga edvistada, panen ilusad põlvikud lühikeste retuusidega.
DeleteMul pole asi niivõrd kileviinerluses (sest võiks võtta lotakamad sukkpüksid, nagunii kannan ainult puuvillaseid), vaid miskipärast on see mitmest tükist õmmeldud säärtega tegumood paindlikum, mahutab mu anatoomia paremini ära. Päris sukkpükstega on minusugusel "rikkalikust muna-annist kõnelevate" puusadega isendil pidevalt häda, et kas puusad ei mahu ära või tuleb võtta nii suur number, mis ulatuks kaelani, mispuhul on sääred liiga pikad ja vajuvad lonti.
Erinevalt ülalkirjutajatest ma erilist mustriusku ei ole, aga täpp, triip ja ruut on väga meeltmööda. Kannan peamiselt ühevärvilist, vahel ka üleni ühevärvilist. Kui, siis väike muster, suur muster on mulle no-go. Oh, ma võiksin hilpudest vatrama jäädagi, oli enda juureski sedalaadi postitus plaanis. Katsin siis praegu otsad kokku tõmmata, ütlen veel, et kontsaga on halvasti mul, obvioossetel põhjustel (1.82), ei õpppinud ma noorena elegantsel kontsal käima ja nii ta jäi. Kuigi ühed 5 cm plokkontsaga mustad pikad saapad just tellisin Vivianilt (Vau). MInu jaoks on see juba KONTS.
ReplyDeleteJep, hilbupostitus ASAP, paluks! Mul juba kommenteerimiseks käed klaviatuuri kohale tõstetud.
DeleteKontsad, jaa, täitsa omaette teema. Kuigi ma (1.64) tänaseks olen üliharv kontsakandja, oskan kontsadel väga sujuvalt liikuda. Enesekiitmise korras: Paul ikka ütleb, et minust 3x nooremad naised peaksid mult kontsakõnni tunde võtma. Veelkord, jaa, kirjuta, ma siis tulen sinu juurde "aga mul on nii" jutuga. PIKA jutuga. :)
Ohjaa, ma kujutan ette, kontsadel liikumise kohta siis. Mäletan tütre põhikoooli lõpetamist - kõik need imeilusad noored tüdrukud (16-17), kes olid end kaunitesse kleitidesse pakkinud ja kontsad alla pannud - ja oh kuidas nad vankusid, kui tuli tunnistuse järele minna. Mõnest oli kohe kahju. Minu oma oli veel suht ok, ta ka pisikest kasvu ja varateismelisest peale kontsa kandnud. Aga polnud temagi ideaalne.
Delete