Kakskümmend kaheksa

 



Off-grid postituse kommentaariumis said paar mu head kamraadi shokeeritud teadmisest, et USAs käivad inimesed regulaarselt postkontoris; vähe sellest, nad ajavad seal muuhulgas ka raha-asju. Mulle oli kamraadide shokeerumine omakorda shokeeriv. Mistap võtangi nüüd kätte, kirjutan Ühendriikide postkontoritest pisut pikemalt. (Neid oli meil 2022. aasta seisuga 31132 tükki.)

Algatuseks palju tänu Notsule, kes tolles postkontori-lõimes minust mitu korda arusaadavamalt selgitas, et vaadake, armas rahvas, elu ei käi igal pool nii nagu Eestis, ja nö. “vanad” riigid kasutavad paralleelselt uutega ka traditsioonilisi, sissetöötatud, sisseharjunud sidepidamis- ja pangandusmudeleid. Tal on seal mitu selleteemalist sõnavõttu, muuhulgas kirjutab: “… see pole mitte Ameerika ja Eesti, vaid kauem rikkad olnud maade ja Eesti vahe./…/Postkontor täidab Lääne riikides panga ülesandeid (kõige muu kõrvalt, mida seal tehakse). Inimestel on seal konto nagu panga jooksevkonto mullu ja muiste./…/Ühtlasi kasutavad inimesed Läänes rohkem sularaha kui meil siin. Nii et kui raha laekub panka (ja tavaliselt just postkontor-panka, sest see on põhipank, mis tavalised inimesed jutule võtab), siis minnakse ilusti pangakassasse sularaha järele.”

Nagu teate, õigustan ja kaitsen ameeriklasi alailma, mistap kargas pähe googeldada, kuidas siis mujal need asjad käivad. Kas me, ühendriiklased, oleme tõesti ainukesed postkontori-reliktid? Kogu muu maailm talitab moodsamal moel, postkontorid kuuluvad möödunud või ülemöödunud sajandisse? Ühesõnaga, googeldan, ja mida ma näen: vanal heal Inglismaal on olukord veelgi “hullem” kui USAs. Palun väga, postoffice.co.uk: “Access your personal or business bank account at any of our Post Office branches. Pay in cash and cheques, make withdrawals or check your balance. Manage your personal finances and borrowing. Plus, pay bills, top up or transfer money overseas at Post Office and Payzone locations across the UK.” Ja siis inimesed ahhetavad, et küll teil seal Ameeriks on ikka veider elu. Selle peale tahaks põrutada, et teate, jätke mu Ameerika rahule, vaadake omaenda kontinendil kriitilise pilguga ringi. (Igaks juhuks pean vist lisama, et eelnev noomitus on naljaga öeldud, muidu äkki võtategi tõsiselt.) 

OK, tuleme Suurbritanniast Ühendriikidesse tagasi. Siit saab lugeda, milliseid teenuseid The United States Postal Service pakub. Ja samal ajal kui Eestis kuulukse väheasustatud piirkondade postkontorid uksi sulgevat, talitab USPS vastupidiselt, laiendades muuhulgas ka pakutavate pangateenuste nimekirja. Postkontorid on enam-vähem igas väiksemaski asulas. Postkontori leiab isegi säärases jumalast hüljatud kohas nagu Death Valley. Ise oma silmaga olen seda näinud, kontoris seeski käinud. Ahjaa, enne kui meelest läheb mainida: USPS on ebatavalise ülesehitusega institutsioon, üheaegselt erafirma ning riigiettevõte.

Nüüd sellest, kuidas minu ja Pauli posti-asjad on korraldatud. Me post laekub ühele kahest aadressist – füüsilisse elukohta või PO Boxi. Viimast saab igaüks riigi piires rentida  põhimõtteliselt kus iganes, ei pea kohapeal elamagi, vaja läheb üksnes isikut tõendavat dokumenti. Hind sõltub asukohast, meie maksame siin Kesk-Oregonis $170 aastas. (Väheasustatud piirkondades, kuhu USPS korrespondentsi ei toimeta põhjusel või teisel, maastikuolud vms, on PO Box kohalikele elanikele tasuta. Näiteks needsamad off-grid inimesed, kellest paar päeva tagasi kirjutasin, oma naaberlinnas asuva postkasti eest ei maksa.) Ühesõnaga. Osa posti tuuakse mulle ja Paulile kasti, mis asub me sissesõidutee otsas. PO Boxi aadressi anname asutustele, kelle poolt saadetav sisaldab privaatset infot (maksuamet, pangandus, tervisekindlustus jne), sinna laekuvad ka ajakirjad ja jõulukaardid jms, sest PO Box on ilmastikuolude eest kaitstud, kodune postkast mitte. Kirju ja kaarte saab muide postitada ka kodunt lahkumata. Jätad omaenda postkasti, tõstad kasti küljel oleva punase lipukese püstiasendisse, see annab möödasõitvale postiljonile märku, et miskit tuleb üles korjata. Postkontorist saab kätte ka kullerfirmade (FedEx, UPS) poolt edasitoimetetevad saadetised, kui tellimusele koduse aadressi asemel PO Boxi oma märgid.   

Paljude postkontorite PO Boxe sisaldavad fuajeed on klientidele avatud 24/7/365, elik ka siis, kui postkontori teenindussaal suletud. Turvameetmed sõltuvad asukohast, suurlinnades on kord rangem, väiksemates asustatud punktides lõdvem. Me Las Crucese postkontoris oli igal PO Boxi omanikul ka välisukse võti, praeguse postkontori fuajee-uks püsib ööpäev läbi lukustamata. Oh, ja seda pean kah ära märkima, et kuna postkontorid on riiklikud hooned (Federal Buildings), ei tohi sisenejal seaduste kohaselt külm- ega tulirelva ühes olla, isegi mitte taskunuga. Mõnes paigas ehk seaduskuulekust ka kontrollitakse, kuid mina pole üheski postkontoris turvameestki kohanud, politseinikust rääkimata. 

Kuhu ma jäingi? Ahjaa. Et mis asju meie postkontoris ajame. Käime postitarbeid ostmas (ümbrikke, marke, pakisaatmismaterjali), kirju/kaarte/arveid postitamas, PO Boxi tühjendamas. Muu rahvas aga ka sotsiaaltoetusi ja pensione välja võtmas, raha saatmas või saamas. Postkontorist on võimalik enda pangaarvelt teatud summa piires sularaha välja võtta, kaardiga. Teenuste täpsema nimekirja tõin ülalpool juba ära. Ning last but not least – postkontorid töötavad ka suhtluskohana, vähemasti neis paigus, kus mina elanud olen. Kohtutakse tuttavatega, vesteldakse letiteenindajaist postiametnikega. Viimaseid tunneb iga endast lugupidav kohalik elanik vähemasti eesnime pidi, paljudel juhtudel teatakse ka perekonnaseisu ja laste arvu ja automarki ja mida iganes. 

Vot sihukesed lood siinpool postkontoritega. Mäletan, et kui 2019. aastal Eestis käisime, olin õndsas arvamises, et saan iseendale USAsse saadetava paki postitada Tallinna kesklinna Postimajast, no sellest, mis Viru hotelli vastas. Kuid võta näpust. Postimajas oli H&M ja veel mitu poodi, aga postkontorit ei kuskil. Pika otsimise peale leidsime mingi pisikese, Omniva nimelise keldri kusagil Pärnu maanteel :) Ausalt, ma ei oskaks Eestis enam eladagi, kõik puha elektrooniline praeguseks ju... Aga kui teil USA postiteemal küsimusi tekkis, lööge letti. Pead ei anna, et vastata oskan, kuid püüan. 

Fotod (1,2,4,5 võetud veebist): 
1. PO Boxid. Täpselt selline on ka meie oma siin Oregonis.
2. Tüüpilise postkontori tüüpiline PO Boxide osakond.
3. Meie kunagine postkontor New Mexicos. Las Crucese, Mesilla linnaosas. 
4. Death Valley postkontor.
5. Tüüpiline postkast, meilgi on samasugune.  

December 20/2023

“Our mailman was a dance teacher at night & I would watch him sometimes to see if he would deliver mail differently than the others. I expected to see him leap over bushes with his toes pointing like arrows, but all he ever did was walk.” ― Brian Andreas, Still Mostly True

24 comments:

  1. Väga huvitav. Eriti see posti laekumine :D

    Kui mulle poleks tellitud kohalik maakonnaleht, siis ei tuleks mulle postkasti absoluutselt mitte midagi, sest kõikvõimalikud arved ja kommunikatsioon käib siinamail iseenesestmõistetavalt elektrooniliselt (ehk siis arved laekuvad mulle otse panka ja saavad seal ise ka automaatselt makstud). Maakonnaleht on tellitud 100% ainult seetõttu, et mul on ahjuküte ja ajalehega on hea tuld hakatada. Aa, valla leht tuleb ka postkasti.

    See-eest on Eesti tihedalt kaetud pakiautomaatide võrgustikuga, selle teenuse pakkujaid on nüüdseks vist juba viis ja vot pakiautomaate on küll igas viimases kui Kükametsa külas mitu tükki.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Automaatmaksetega on siin meie pool sutsu teine lugu ses mõttes, et jube suur riik, jube suured firmad ja teenusepakkujad, ja kui kuskil miskit nihu läheb, on jälgi teinekord väga keeruline ajada. Ma teen seetõttu "käsitsi" mõnedki maksed, mida saaks automaatselt teha; niimoodi püsib kontroll mu enda käes.

      Delete
    2. Pakiautomaatide võrk on tihe ainult suuremates linnades, ylejäänud kohtades on ...ka mõned.

      Delete
  2. Aa, ja muide, me üldse armastame siis vana Euroopa üle ka nalja heita, iseäranis sakslaste üle, kes tahavad fakse saata.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No fakside üle heidame isegi meie siin USAs nalja :)

      Delete
    2. Ja sakslased jumaldavad sularaha, ikka veel.

      Delete
    3. itaallaste ettekujutus digiallkirjastatud dokumendist: printida välja, kirjutada käsitsi allkiri, skännida uuesti sisse, saata meili manuses.

      või noh üldse digidokumendist: paberdokumendi skänn.

      Delete
    4. "Digidokumentidega" meil samamoodi kui itaallastel. Vähemasti mõnedel juhtudel samamoodi. Kaasa arvatud, khm, Pauli töödokumendid.

      Delete
  3. Mis teil need margid maksavad? Sa ütlesid, et mõnikord teed makseid tšekiga, saates need teenusepakkujale postiga. Meil on pangaülekandetasud 16 või 38 senti ja rohkem ei raatsikski vist raha saatmisele kulutada. Mitte et ma teaks (ma ei ole ka postkontoris enam aastaid käinud), aga vaatasin üle, mis tänapäeval kirja saatmine maksab - 1,30 eurot. Seega kordi kallim kui pangaülekanne. Minule kui tuntud koonrile oleks see kulu täiesti vastuvõetamatu :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Margid on erineva hinnaga. Mina kasutan "forever" marke, 0.66 USD tükk. (Forever Stamps can be used to mail a one-ounce letter regardless of when the stamps are purchased or used and no matter how prices may change in the future. Forever Stamps are always sold at the same price as a regular First-Class Mail stamp.)

      Delete
    2. ja kas USAs mitte pangatasud suuremad ei ole?

      Kui ma seda teemat guugeldasin, siis sain teada, et näiteks USA maksuamet küsib ülekandega maksjatelt lisatasu (ei tea, mis põhjusel - kas neil on endal seda keerulisem töödelda või koorib pank neilt endilt), mida ta nt tšekiga makstes ei küsi. Pidavat olema protsentuaalne lisatasu, nii et kui maksusumma on suur, on see märkimisväärne lisakulu.

      Meil siin on maksumaksmine ülekandega makse vastuvõtja poolest tasuta, ülekandetasud ka panga poolt väikesed ja kui on vaja rohkem ülekandeid teha, saab aasta- või kuutasuga ette ära maksta. See on mingi pisike summa, ma ise kasutan seda - maksan 1.50 (ise ka ei mäleta, aastas või kuus) ja siis üksikute ülekannete pealt tasu ei võeta.

      Delete
    3. Maksuameti ülekandetasude kohta ma ei oska vastata, meil on siin üleriiklik maksuamet pluss igal osariigil oma. Aga jah, vbl küll, et föderaalne maksuamet võtab ülekandetasu, mul pole kogemust neile maksmisega, nemad maksavad hoopiski mulle (tulumaksutagastus).

      Delete
  4. Sellised erinevate riikide omapärad on huvitavad, vahel võib küll imestada või üllatunud olla, sest me oleme enda igapäevaeluga nii harjunud, et ei saa arugi, et mujal võivad asjad teistmoodi käia.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just. Ja see töötab mõlemat pidi - eks mulgi tuleb meeles pidada, et asjad ei käi Eestis samamoodi kui meil siin. Ei peagi käima.

      Delete
  5. Minu arvates on see väga tore, lausa nunnu, Eestis võiks nii mõneski väikeses ja väheasustatud paigas olla vähemalt postkontorigi. Just nimelt niisugune suhtluskoht, nagu teil seal. Ja pangakontori aset täita, vanem inimene, kes ei taha pensioni kontole, võiks sealt kätte saada jne ... aga kus siis meie. Eks meil ole muidugi vähe inimesi ja vaesus ka, mis parata, tuleb täisdigitaalne olla, like it or not. Ma mõtlen seda täitsa tõsiselt, kuigi is eolen muidugi digimaailmaga harjunud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minugi meelest on tore! Kusjuures vähemasti siin meie kandis kasutab postkontoris pakutavaid pangateenuseid ka noorem rahvas, oma silmaga olen näinud.

      Delete
    2. Mingisugusel ajajärgul see postkontorist pensioni kätte saamine isegi toimis ning isegi pangateenust plaaniti pakkuda, aga kumbki ei jäänud püsivaks lahenduseks. Maal loodetavasti on suhluskohana pood jäänud (kus on poed alles), aga mis ma maa elust enam tean.

      Delete
  6. See on põnev. Meie postisysteemi puuduste taga on asjaolu, et riik st postiteenuse kasutajaid, on vähevõitu, aga kulud samasugused nagu suurematel naabritel. 🤔

    ReplyDelete
  7. Oi ma olin vahepeal USPSi peale ikka marutige. Almas elades oli tore kohalik postkontor, hästi sõbralikud ja abivalmid ja üks vahe oli mul mingi Eestist saadud pakk kauaks postkontori jäänud (siis kui me ise Almast ära olime juba kolinud aga PO Box oli alles), siis helistas ja ütles, et tegelikult ta pidanuks selle eile juba tagasi saatma aga veel hoiab ja kas ma ehk saaks homme järgi tulla!

    Aga miks ma sigatige nende peale olin, on see et Breckis elades kortermajja (linnas sees, ikka täiesti sees, mitte kuskil metsade ja mägede vahel hajaasutusega alal) ka kortermajja postkasti ei saanud. Peab olema PO Box postkontoris. No ok. Aga - USPS ei too ju pakke sul korterisse kohale! Ei ole probleemi, ära telli siis USPSiga pakke. Nojah. Tellid siis DHLiga või UPSiga, kes siis ilma sinuga ühendust võtmata ja ette hoiatamata annavad paki "viimaseks kilomeetriks" USPSile üle, USPS vaatab, et "Aaa, aga sellele aadressile me ju pakki kohale ei toimeta!" ja saadab paki saatjale tagasi. Korra oleks mul Austraaliast tulnud pakk sinna tagasi saadetud aga pärast pikki telefonikõnesid ja vahutamist õnnestus Denverist kätte saada. Urrr. Lõpuks oli meil lihtsam tellida ämma juurde Greeleysse, kes siis meile Brecki edasi saatis. Et kui siis tagasi saadetakse, läheb vähemalt ämma juurde tagasi, mitte üle ookeani.

    Markidega, ma ei tea kas sa oled märganud, rahvusvahelisel forever stampil on iga aasta ainult üks kujundus! Milline pettumus! Kui ma ikka saatsin 20+ rahvusvahelist postkaarti aasta jooksul, oli jube igav kogu aeg ühte ja sama taime vahtida. Nii et kuigi rahaliselt oli kallim, ostsin lõpuks riigisiseseid marke ja kasutasin neid. Ikka üks rongiga mark ja teine lumes möllava saarmaperega ja kolmas teenistuskoeraga. Palju toredam!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, ma kasutan nagu sinagi rahvusvaheliste saadetiste puhul alati riigisiseseid forever stampe, on jah toredam! Mul on üleüldse mõningane margifetish, kaarte/kirju saates valin hoolega, millise kujundusega marki kasutan, et sobiks ümbriku värviga ja mu saatja-aadressi kleepsu kujundusega :)

      Aga postijamad, jah, tõsi, eks neid ikka juhtub.

      Delete
  8. Tead, mul suur häda, loen su postitusi tavaliselt päeval telefonist, aga telefonist trükkida mulle ei meeldi - vanakool, noh :D - tööl üldiselt teen pigem tööd kui kommenteerin blogisid... Ja igal õhtul kodus arvutit lahti ei teegi. Või kui ka teen, siis ei tule tihti meeldegi, et "hommikul lugesin Epu postitust, tahaks kommenteerida". Nii et päris mitmeid toredaid postitusi on sul olnud, mis on minu poolt lihtsalt kommenteerimata ununenud, ehkki mõtteid tekkis. Üksvahe ma võtsin nädalavahetusel ette ja järjest kommenteerisin, aga krt, see võtab ka nii palju aega, et ma väga kaugele ei jõudnud :D

    Väga põnev oli seda postitust lugeda. Täitsa kujutan ette, kuidas väiksemates asulates toimib postkontor suhtlemise kohana, tundub igati sümpaatne. Kõige huvitavam uus fakt oli see, et kirju saata saab oma postkastist, kui selle punase vidina üles tõstad. ÜLImugav ju! :D

    Aga jah... Meil postkasti tuleb lapsele korra kuus koomiks ja muidu vaid iganädalased reklaamlehed... Üliharva miskit muud. (Mis tuletab meelde, et peaks postkasti kontrollima, üks sõbranna saatis Prantsusmaalt jõulukaardi ja Tallinna omad olid juba kätte saanud...). Seda ma vist kirjutasin sulle ükskord mingis meilis, et postkontori pakid saab endale lähimasse pakiautomaati suunata, mis on minu jaoks palju mugavam lahendus. Nii et jah... Postkontorisse enamikel eestlastel eriti asja pole. Panka samuti mitte :D Sularaha võtan automaadist, igal võimalusel maksan kaardiga, pangaülekanded on LHV-s igale poole tasuta, mingil muul viisil raha saata tundub nagu teine dimensioon. Aga saan aru, teoreetiliselt, et teistes ühiskondades on vanad harjumused ja tšekid teemaks :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ausalt öeldes ei kujuta telefonis blogimist ettegi. Mul käib blogivärk kõik arvutis, nii kirjutamine kui lugemine. Aga jah, see on vägagi tõsi, et kommenteerimine võtab omajagu aega, kui tahad asist tagasisidet anda, mitte niisama miskit üle õla hõigata. (Mitte, et hõikamiselgi miskit viga oleks.)

      Aga tundub jah, et nii postkontor kui ka pangakontor on Eestis väljasurevad nähtused. Iseenesest pole selleski ju midagi halba. Asjad ja olud muutuvad. Kui rahvas sellega nõus on ja kaasa läheb, miks mitte.

      Delete
  9. Nii sinu sissekanne kui arutelu on niiii toredad lugeda. Aitäh :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. The pleasure was all mine :)
      Ning jaa, erinevused ON toredad. Jube igav ju, kui kõik on kõigil ja kõikjal ühtemoodi.

      Delete