Paar viimatist, ebaõnnestunud üritust riidehulka vähendada käisid nii, et lõviosa asju jätsin puutumata. Kuhjasin põrandale vaid need kehakatted, millest loobuda raatsisin või mida aastaid kandnud polnud, ning moodustasin kaks hunnikut. Hunnik “JAH” elik need rõivad, mis jäävad, ning hunnik “EI” ehk need, mis lähevad. EI-kuhi sai alati millegipärast palju väiksem kui JAH-kuhi ja garderoob ajas endiselt üle ääre.
Kuna ainult idioot kordab ühte ja sama tegevust, lootes erinevat tulemust, valisin seekord jõhkrama taktika. KÕIK riided garderoobist välja, põrandale. Ei mingit “seda ma nagunii ära ei anna, las jääb puule rippuma”. Kahe asemel moodustasin KOLM hunnikut: JAH, EI, VÕIB-OLLA. JAH-kraam puudele ja riiulitele tagasi. EI-kraam mustadesse kilekottidesse. Aga nüüd see kõige olulisem osa. Trikk, mis tagab edu. Nimelt: VÕIB-OLLA-hunnik tuleb aru pidamata, tagasi vaatamata, kinnisilmi kilekottidesse ajada, kotid aega viitmata auto peale laadida ning kohalikku taaskasutuskeskusesse sõidutada, koos EI-kottidega. Sest niipea kui aru hakkad pidama, teiseneb pea kogu VÕIB-OLLA-hunnik sujuvalt JAH-hunnikuks ja hiilib garderoobi tagasi.
Novot. Kirjeldatu on ainus (minu puhul) toimiv viis garderoob poole tühjemaks saada. Ma ei liialda – tõesti POOLE tühjemaks. Vaatangi siin nüüd neid kurvalt kolisevaid riidepuid ja pean aru, millal järgmine sekkari-tuur ette võtta... :-)
September 10/2017
"Look for the woman in the dress. If there is no woman, there is no dress." - Coco Chanel