See on meil Pauli Kauai töölähetuse puhul juba ei tea mitmes kord resideeruda saare lõunaranniku kuurortis nimega Koloa Landing. Tõele au andes oleks vähem lakutud, väiksem, lihtsakoelisem majutus me esimene valik. Korra oleme seda teed ka läinud, nii rahule jäime. Paraku, tulenevalt Pauli tööandja esitatud raamatupidamislikest nõudmistest on nö. metsik elamine paras peavalu. Koloa Landing ja sellesarnased võimaldavad lihtsamat arveldamist. Ja noh, kui pilti vaatate, siis ilmselt nõustute, et patt oleks kurta. Normaalsed inimesed ilmselt lööksid suurest rõõmust käsi kokku, kui neid peenes paigas elama “sunnitaks”, aga meie, näe, vingume…
… ja vingume. Ma olen korra juba kirjutanud, et minu näol on tegemist väga kehva hotellikülalisega. Mulle nimelt tundub teenindatava roll üdini vastumeelne. Enamjaolt hoian “do not disturb” silti ukse küljes, koristan ise ja pesen käterätikud ja vannilinad. Voodipesu peseks ka, aga selles teen väikese järeleandmise, lasen personali kord nädalas pesu vahetama, ja siis iga kord tänan paljusõnaliselt ja ülevoolavalt, mispeale mind kui vaimuvigast vaadatakse. Sest ma kummardan ja koogutan asjas, mida teised hotellikülalised iseendastmõistetava teenena võtavad, makstud ju selle eest, ja mitte vähe. Jah, mul on ikka mingi kiiks küljes. Äkki olen eelmises elus mõnes jubedas peres teenijatüdruk olnud, ja nüüd peegeldan oma kogemusi praegustele hotelliteenindajatele?
------------
"Kauai’s secluded Waimea Beach is, quite simply, the stuff dreams are made of. The rare black sand beach is located on Kauai’s relatively undeveloped western shore and will absolutely enchant you. Waimea pier was once an important location for whaling ships that came into port during the 19th century, and while the pier isn’t original, you will still find people using the pier for fishing and crabbing. You won’t find fancy beach amenities here, but if you’re looking for a secluded and gorgeous spot away from the crowds, Waimea Beach is absolute paradise. But don’t forget to wear shoes - the black sand reflects the sun all day, and can get quite hot."
June 04/2021
“Super-luxury hotels are being built in outer space. The new type of heaven is being offered to humans.” ― Toba Beta, My Ancestor Was an Ancient Astronaut
Ei saa mitte parandamata jätta põhimõttelist viga. Must liiv läheb väga kuumaks (mida ise kogesin) mitte sellepärast, et ta peegeldab päikest vaid risti vastupidi sest absorbeerib päikese kiirguse (värv ongi must kuna peegeldab minimaalselt nähtavat spektriosa). Ma võiks veel pikalt valguse teooriast jahuda :D
ReplyDeleteHotelliteenindamisega mul ka veidi sarnane kiiks. Üldiselt mida vähem keegi sekeldab ja koristab mu toas seda parem. Kuidagi imelik kui iga päev tuppa tulles on mingeid imelisi voldikuid padjapüüridest ja linadest ehitatud. Samas selgitati mulle, et näiteks Kariibis on see uhukusega pakutav teeninduse osa, millest keeldumine võib solvata - a la kas mu voldikud on nii koledad. No muidugi oodatakse ka pisikest tippi selle eest.
Samal põhjusel eelistan süüa buffet tüüpi kohas mitte lasta end kelneritel teenindada. Saan ise mugavalt valida just seda mis meeldib ja kui palju tahan. Õnneks on viisakates hotellides alati ka väga korralik buffet 24 tundi.
Umm.. ma kuritarvitasin seda ideed, palun vabandust, meenus, et on inimesi, kes forseerivad sed koristamise - teemat hoopis teise suunda.
ReplyDeleteHotellides on pealetükkiv toateenindus natuke nagu murdvargus. Mitte sel moel, et siis midagi asjadest kadunud oleks, lihtsalt on tunne, et keegi on mu asju katsunud ja sellega mu privaattsooni piiriribal trampinud nagu elevant.
Oi, täitsa õigus sul, TT, lingitud Waimea-jutt teeb tõesti vea musta liiva osas.
ReplyDeleteHea teada, et ma pole ainuke, kellel hotelliteenindusega seotud kiiks küljes on!
Ja Kaamos, pole üldse vaja vabandada, sa ei KURItarvitanud ideed, vaid tarvitasid :)
Võimalik, et ma olen veel hullem. Mul oli elus pikk aeg, kus ma pigem magasin kuskil põõsa all kui hotellis. Sest hotellis on mingid teenindajad ja nendega peab suhtlema, sellega võrreldes on see pisiasi, et vihma võib peale sadada, kökimöki.
ReplyDeleteKuulge, me vist oleme introverdid, no need kes ei taha ja ei viitsi võõraste inimestega suhelda kui just liigselt alkot pole pruukinud või teen ma kellelegi liiga :D Vahel ju võib suhelda ka aga ainult siis kui mul selleks tuju ja ise saan valida mitte sunniviisiliselt.
ReplyDeleteHmm. Selles ma olen jah üha enam kindel, et minu puhul on tegemist nn. kapi-introverdiga. Paraku pole ma kapist veel välja tulnud.
ReplyDeleteAga mis alkoholisse puutub, TT, siis sel teemal räägi ikka üksnes iseenda, mitte teiste eest, eks :)
Notsu, nii hull mul toateenuse-hirm tõesti pole, et hotelli asemel põõsa all magaks.
ReplyDeleteNo ja näe, sinulgi tundub see foobia taandunud olema... :)
noh, mina magasin põõsa all peamiselt ... mis foobia see võiks olla... akuutne vastumeelsus kulutada oma viimased margad/zlotid/eurod mingi kahtlase väärtusega teenuse peale, mille otsiminegi on ise palju väsitavam kui lihtsalt lähimas põõsas külg maha panna. ja väsitavast suhtlemisest rääkimata, muidugi. :) hääletades reisides on see lihtsalt niipalju lihtsam. - kuigi, kui kunagi veel Bresti kaudu Poola läksin, siis avastasin seal kuskil teepeal täitsa norm ilma lutikateta (!) hotelli või noh, võõrastemaja. alati võta see, mis parasjagu mugavam ja käepärast on. öömaja liinis. viimati kui nädalakese Jerez de la Fronteras veetsin, siis oli küll Do Not Disturb (kummaline, et ma ei mäleta hisp k teksti) silt minu parim sõber. siis ma ei pidanud koristama, et muidu on toateenija ees piinlik, et mu asjad on laiali ja segamini. võõra pilgule segamini, tähendab, mina teadsin väga hästi, kummas hunnikus on must pesu ja kummas veel vähemalt 1 päev kantavad rõivaesemed.
ReplyDelete:D
niiet jah, vanusega mõned prioriteedid muutuvad... eriti kui on raha niipalju et larista kasvõi terve 20 euri hosteli peale. - oleks siis, et need korraliku inimese hotellid, üle 100 (ma ei tea palju üle, mitusada?) öö pealt, et see hind oleks mingi teenuse eest, mida ma tahaks kasutada. aga iga jummala päev linu vahetada, jeerum. absurd. Do. Not. Disturb. igatahes.
Birgitta, jaa, Hawaiil oleks ju väga vaevatu põõsa all magada, kliima selleks sobiv.
ReplyDeleteMuide, paar Pauli töökaaslast on aastaid tagasi siinsetel randadel nädalate viisi palmi all elanud, siis, kui tööandja majutuskulud töötajale peo peale maksis, mitte otse hotellile. Need mehed hoidsid korraliku kopika kokku komandeeringu jooksul, seda ma ütlen.
Aga mis igapäevaselt linade vahetamisse puutub – jah, õudne taak Planeedile. Samas, ma saan näiteks aru suure pere emadest, kellele nädalake kuurortis on kulla väärtusega, kuna ise lillegi liigutama ei pea, kõik tehakse ette-taha ära, elamine 24/7 nagu nõiaväel korras, puhas, krudisevalt värske.
eks mulgi taandus see foobia sellega, kui öömaja hind ei ampsanud eelarvest enam NII suurt juppi. Siis on vähem kahju, kui see juhtumisi ei meeldi, muidu peaks mõtlema, et "oleks ma põõsas maganud, oleks palju rahulikum olnud, ja kaks päeva selle raha eest süüa saanud!"
ReplyDeleteraha teine külg on see, et nii odavalt läbi ajada ei tundu enam seisusekohane. umbes et head hääletatavad autod ja magatavad põõsad tuleks jätta esimeses järjekorras neile, kellel raha ei ole.
(mis on vist midagi sarnast hoiaku kohta, mida olen Ladina-Ameerikas kuulnud olevat - et rikkast inimesest on vastutustundetu ise majapidamistöid teha või autot juhtida, sest teine saaks sellega tema juures ju leiba teenida.)