Teigen ja teised trollid

 


Chrissy Teigeni nimi ei ütleks mulle ilmselt kõige vähematki, kui ma Architectural Digesti tellija poleks, kuna sotsiaalmeedia, kus Teigen ilma teeb, on minu jaoks suht läbimatu dzhungel. (Põhjalikuma selgituse vältimiseks öelgem nii, et viga on minus, mitte sotsiaalmeedias.) Kuid paar aastat tagasi ilmus ADs pikem lugu ja fotod Teigeni ning ta muusikust abikaasa John Legendi kodust. Teigen rääkis muuhulgas innustunult ka oma Twitteri-karjäärist. Toona kõlas minu kui otsapidi ajakirjandusega seotu kõrvus põnevalt kirjeldus, kuidas ta balansseerib vaheda sarkasmi ja lihtlabase kõrrikargamise piiril. Tänaseks on proua Teigen oma väga kõrge tviidi-redeli otsast alla kukkunud ning klopib ühe käega püksitagumikku puhtaks, teisega samal ajal tuhka pähe raputades. 

Anyway. Twitteri-Teigeni teema jäänuks mulle sellegipoolest kaugeks, poleks ma hiljuti hea mitu korda interneti-trollimise teemal põhjalikult mõtteid mõlgutanud. Täpsemalt teemal “mis paneb inimesi teisi tahtlikult kiusama, meelega haiget tegema?”. Isegi pärast seda, kui haigetsaanu ütleb, et ai, valus, palun ära tee. Trollile see ei mõju, sest trolli meelest pole viga temas endas, vaid haigetsaajas. Kes on õrnake ja haavatav, on ise loll. Kasvatagu paksem nahk. Vana hea "ohver on süüdi", eks. 

Olgu ausalt ära öeldud, et minagi pole patust puhas. Meenub üsna mitu korda, mil kirjutasin siin või seal midagi säärast, millest aimasin, et see võib adressaati torgata. Tõsi küll, enamikel neist juhtudest varjasin omaenda inetust semantilise suitsukattega, kuid teo olemust see paraku ei muuda. Ning seda, kui mitmel korral olen kedagi tahtmatult haavanud, olgu siis teadmatusest või süvenematusest, ei ole ilmselt võimalik kokku lugedagi. Sest noh, internetis on enda lõbustamine, oma vaimukuse/tarkuse/muul moel üleoleku näitamine ju nii lihtne. Plärtsatad midagi välja, enda arust jube vaimukat, ja kui jamaks kisub, siis teatad, et “ma ei mõelnud seda nii” või “ma tegin ainult nalja”. Äärmisel juhul võib poole persega vabanduse esitada, stiilis “vabandan, kui ma kedagi solvasin”. Just nimelt poole persega, sest nö. täisvabandus, teo sobimatust tunnistav “kulla X või Y, ma käitusin halvasti, palun vabandust” – no see oleks ikka väga madalalt roomamine, avalikus ruumis üksjagu komplitseeritud sooritus. Mistap tunnen nende veebituttavate/sõprade vastu, keda viimatikirjeldet täisvabandust esitamas olen kohanud, sügavat respekti, ja üritan iseennastki nende eeskujul koolitada. Või oot, pigem peaksin veel sammukese tagasi astuma, üritama nende eeskuju järgida, kes endale vabandamiseks üleüldse põhjust ei tekitagi. 

Mis nüüd lõpetuseks Teigenisse puutub, siis tema on muidugi tase omaette. Hea, et sai oma elamise ADs presenteeritud – ilmselt pole trolliproual lähiajal mahti kodusisustuse uuendamisega tegeleda, iga vaba hetk kulub vabandamisele, olgu siis avalikult või silmast silma, nagu osa kahjukannatajaid nõuab.

------------

 “In internet slang, a troll is a person who posts inflammatory, insincere, digressive, extraneous, or off-topic messages in an online community (such as a newsgroup, forum, chat room, or blog), with the intent of provoking readers into displaying emotional responses, or manipulating their perception.”

Daily Mail: Chrissy Teigen admits to being a 'troll' and 'a**hole'

June 14/2021                                                                                           Image: Internet

“Anyone can speak Troll. All you have to do is point and grunt.” ― J. K. Rowling

21 comments:

Rents said...

Mina ise olen ka tagantjärele aru saanud, et blogimise algusaegadel olin ma väga õel ka inimeste vastu, keda ma täna kindlasti enam ei aasiks, ka siis, kui ma leian, et nad "valesti elavad" (mina kui õige elu apologeet, eks). Eriti on hinge peal üks tütarlaps, kes lihtsalt tegi selliseid valikuid, et oli nii ilmselge, et nii saabki ainult haiget saada (sest minu enda valikud olid samal ajal ju ainuõiged ja üldse ei lõppenud mu esimene abielu lahutusega, eks ole).

Õel olen ma tänagi, aga minu jaoks on suur vahe, kas ma mõistan hukka Epu mingi käitumise või mingid sõnad (mitte ei ütle, et "sure maha", vaid kas või "minu meelest on inimesed, kes ei luba koeral oma taldrikust süüa, kõik loomapiinajad, mina ise söön ikka siis, kui kutsust midagi üle jääb", st ründan seisukohti, mitte niisama inimest), või kellegi, kes on alaealine, ajukahjustusega, lihtsalt totu või muul moel eriti haavataval positsioonil. Sest Epp on ometigi täisealine teovõimeline isik, kes suudab nii oma sõnade eest vastutada, kui minu sõnadega toime tulla, mida mitte sugugi kõik internetis ei ole, ka siis, kui nad kogu oma elu teiste ette laiali paiskavad.

Epp said...

Jah, Teigen on ses suhtes eriti ekstreemne keiss, et ta ekstra sihtis muuhulgas neid, kes eriti haavataval positsioonil – lapsed, totud jne.

Samas, mu meelest on ka nö. täisealise teovõimelise isiku seisukohtade_ründamine_või trollimine nõme ja madal. (Veelkord märgin, et ma ise pole patust puhas.) Ses mõttes, et me kõik ju teame väga hästi, et kellelegi ei meeldi trollitud/rünnatud saada. Või noh, on tüüpe, kes konfliktidest toituvadki, vastandumist ja vastastikku ärapanemist naudivad, aga nad ei moodusta lõviosa internetikasutajaist. Või moodustavad? Ega mina ka ei tea, mu valim (veebisuhtlus-ringkond) on üsna väike.

Lendav said...

Ma kaldun arvama, et ei ole vahet, mis keskkonnas suheldakse, internetis nimetatakse teiste meelega ärritajaid trollideks, tavaelus nimetati neid (vähemalt minu tutvusringkonnas) vampiirideks. Ja neid inimesi on alati olnud, kes ärritavad teadlikult (reeglina endast nõrgemat) ja naudivad teise inimese kohmetust, abitust ja endast välja minekut. Neid on kindlasti väiksem hulk, kui mitte-trollijaid, aga nad paistavad hästi silma.

Oma pere siseselt võib selline käitumine olla ka mitte teist kahjustav, kui aasitakse teineteise kallal sõbralikult ja kumbki ei saa traumat. Seda muidugi ainult sel juhul, kui üksteist hästi tuntakse ja teatakse, kustkohast jookseb piir selle inimese jaoks ning neid piire ei ületata.

TT said...

Nomuidugi, tunnen ma sutsuke ennast siin ära. Alati on meeldinud esindada üldsuse veendumustele vastupidiseid arvamusi, eriti kui need on loogiliselt põhjendamatud maitse või pimeda usu küsimused. Mulle lihtsalt meeldib vaielda sõltumata sellest mis enda veendumused on. Point on loogiliste argumentide ja faktide abil üritada tõestada, et üleüldiselt tunnustatud "tõed" või vendumused ei pruugi seda mitte olla või vähemalt pole tõestatavad. Muideks väga hea youtube video matemaatika "tõesuse" teemal: https://www.youtube.com/watch?v=HeQX2HjkcNo

Samas valin ma nii FB's kui blogimaailmas "ohvreid" eeldusel, et nood on võimelised võrdväärselt argumenteerima ja et nad pole liiga haavatavad või tundelised. Epp ütleb raksti vastu mis mõtleb ja see on lahe. Rentsi puhul ma ka ei muretseks, et ta eriarvamuse puhul nurka tihkuma läheks. Samas on paar blogi kus ma kas väga ettevaatlikult või siis parem üldse loobun kommimisest.

Mind ennast on õige vähe trollitud, ja mind see suurt ei häiriks ka kui just terve trolliarmee kallale ei tule ja veebilehte ära ei ummista. Trollid ju enamasti pole võimelised argumenteeritult vaidlema vaid hakkavad labaselt lahmima, jäävad ise vait kui paar iroonilist kildu vastu visata. Lollemate tüüpidega ei viitsi vestlusesse laskuda. Trolle toidab emotsionaalne reageerimine, pohhuism võtab trollimiselt lõbu.

Kaamos said...

Nii keeruline teema.
Nagu peaks siili okaste vahelt puuke koukima. Puugid on vastikud ja siil protesteerib ja...
Esiteks - enne su loo lugemist polnud mul aimugi, kes on Teigen. Nüüd natuke tean, igaks juhuks siiski kindlat seisukohta ei võta, ilmselt käitus ta valesti, aga ma pole piisavalt kursis, et kive loopida.
Kivide loopimine on üldse väga riskantne tegevus.
Ma olin ise see, keda väga vastikult õrnas pubekaeas kiusati (mis ilus pehme sõna sadismi kohta). Nüüd saan aru, et need, keda kiusatakse või kelle kallal muul moel vägivallatsetakse kaotavad väga kergelt arusaamise, kust piir jookseb. Nad muutuvad (me muutume) tuimaks, väike mõnitamine pole enam mõnitamine, pisike tõukamine pole veel peks, vitsa andmine pole pandlaga lajatamine. Näiteks minust kasvas vastikult sarkastiline inimene, õnneks füüsilist vägivalda ma siiski omaks ei võtnud.
Küllap ma olen enne "valgustust" purenud inimesi säärest ja hingest küll ja veel. Millalgi tuli taipamine, et teen peaaegu sama, mida mulle tehti ja tegin kõik, et see muutuks. Nii, et "vägivald toodab vägivalda" on tõsi.
See ei ole vabandus trollijatele ja vägivallatsejatele, see on võimalik seletus nende käitumisele.
Sarkastiline olen ikka. Lihtsalt üritan seda sodi nii suunata, et keegi lausa ei upuks.

Epp said...

TT:
1. Sa pididki ennast ära tundma, ja rohkem kui “sutsuke”, sest mu postitus oli samavõrra sinust kui Teigenist inspireeritud. Täpsemalt su klassikalisest trolli-kommentaarist mu Kameeleon-postituse sabas, kus kirjutasid: “Lihtsalt ei saanud torkimata jätta, teades sinu suhtumist”, lisades totaalselt off-topic lingi minu ärritamiseks.

2. Mu blogi pole väitlusklubi. Pean seda enda rõõmuks ja positiivsete emotsioonide saamiseks. Erinevad arvamused on teretulnud, aga mitte “vaidlemine vaidlemise pärast”.

3. Loodetavasti väljendusin seekord piisavalt selgesõnaliselt – mu palve Kameeleon- postituse all (“TT, sul endal võib väga lõbus olla, kui torgid/trollid, aga nagu sa ilmselt väga hästi tead, mulle see ei meeldi. Ole hea mees, ära siin blogis seda edaspidi tee”) ei jõudnud sulle ilmselt kohale, nagu su värskeimast kommentaarist aru võib saada. Mu “raksti vastu ütlemine” võib sulle “lahe” tunduda, aga mulle endale ei paku see lõbu, tõstab asjatult vererõhku.

4. Minu nõuanne sulle: hoia mu blogi kommentaariumist eemale, kui sa oma torkimis- ja vaidlemishimu taltsuda ei suuda. Mul pole plaaniski jätkuvalt su “ohver” olla.

Epp said...

Lendav, huvitav, ka minu tutvusringkonnas oli termin “vampiir” kasutusel, inimeste kohta, kes teiste ärritusest/abitusest toituvad.

Kaamos, jaa, just, kivide loopimine ON riskantne, sest kes patuta, see visaku esimene jne.
Mis sarkasmi puudutab… sa oskad seda üsna hästi varjata ilmselt? Mu meelest kumab su ütlustest ja kirjutistest tihtipeale vastupidist – soojust ja pehmust ja arusaamist.

Rents said...

Minu tutvusringkonnas öeldakse lihtsalt "tüütu(s)" inimeste kohta, kes teistele ainult pideva vaidlemisega närvidele käivad. Mis seal muud öelda. :D

Aga minu jaoks võib seisukohad (minu järgneva reaktsiooni põhjal) jagada laias laastus kolmeks:
a) Isiklikud eelistused. Epp ütleb, et tema koer sööb tema taldrikust ja talle see meeldib, sest koer on rahul ja tema ise võtab kaalust alla, nii et ainult +/+ ju. Mina olen vait, ka siis, kui minu koer minu taldrikust ei söö, sest mis see minu asi, kust sinu koer sööb.
b) Soovitused. Epp ütleb VVNile koerateemas, et kuule, proovi oma koera ka paar nädalat taldrikust toita, äkki teil siis omavaheline side paraneb. Kui see soovitus mulle väga debiilne (ja/või soovituse potentsiaalne tagajärg ohtlik) tundub, siis ehk ütlen midagi. Eeldusel, et ma usun kas või 1%, et kuulaja seda kuulda võtab. Nii et näiteks VVNi blogis ma julgelt 99% ajast ei jaga soovitusi ka sellisel juhul, isegi kui need teoreetiliselt on oodatud ja ma olen teemas pädev (nt seesama koerandus), sest ma tean, et teda ei huvitaks need. Kui ainus tulemus oleks, et keegi loeb ja mõtleb, et "ohoh, keegi teeb nii", aga elab ise omamoodi edasi (sest tema eesmärgid on teised ja seega ka meetodid), siis mis ma ikka seda klaviatuuri kulutan.
c) Ideede/aadete reklaam/pealesurumine. Epp kirjutab, et iga normaalne inimene toidab koera oma taldrikust ja värdjatelt, kes seda ei tee, tuleks ära võtta nii koer kui ka loomapidamisõigus. Selliste postituste puhul võtan ma südamerahuga sõna ja väljendan oma seisukohti, sest kuna inimene ei räägi enam sellest, mida tema teeb, vaid mida KÕIK peaksid tegema, siis tundub mulle, et järelikult on igal "kõigi" esindajal samuti õigus siin arvamust avaldada, sest räägitakse ju ometigi ka temast.

Erandeid on muidugi ka, kui sa ikka kirjutaksid, et "oi, mina oma kutsule panen küll MMSi silma", et rähmast lahti saada, siis ma oleksin tagumistel jalgadel ja sõimaksin hoolimata sellest, et sa räägid ju ainult iseenese eelistustest. St kui on tunne, et on reaalne ja vahetu oht teistele või sulle endale (no kui sa kirjutaksid, et "oi, ma käin küll ainult laupäeviti väljas, sest nädala sees on Paul tööl ja ta ei luba mul ilma teisteta väljas käia, sest muidu naabrid mõtlevad, et ma olen lits"), siis teeksin ikka häält.

Disclaimer: Selle kommentaari autor EI arva, et Epp toidaks oma koera oma taldrikust, paneks talle silma MMSi või oleks koduvägivalla ohver. Tegu oli lihtsalt illustratiivsete näidetega, millel tõenäoliselt pole tegelikkusega kübekestki pistmist.

Kaur said...

Mhmh. Noogutan kaasa Epule. Noogutan kaasa ka Tomile. Ka mulle meeldib vastanduda, olla alati teistsugusel arvamusel kui ülejäänud vestlejad, tulla välja ootamatute vaatenurkadega. Lisaks on hulk mõtteviise või iseloomuomadusi, mis mulle täiega närvidele käivad ja mida ma olen nõus lõputult narrima.

Selle vastu võitlemine - et mitte olla pidevalt ebaviisakas - on lakkamatu töö ja enesekontroll. Mõnikord saan hakkama. Kuid kindlasti mitte alati.

Minusuguste jaoks on sots-meedia nii õnn kui õnnetus. Annab lõputu võimaluse irvitada, õiendada, näpuga näidata või niisama õel olla.

Siit kusagilt jookseb läbi ka meeste ja naiste erinevus. Meeste seltskonnas on kerge agressiivsus suhtlemisel ootuspärane, sellele vastatakse samaga ja ei võeta südamesse. Kuid blogimaailm on naiste maailm. Täiesti, täiesti teistsugune. (Ja ma arvan, et naised ise ei adu seejuures ära, KUI teistsugune.)

Oh jah.

Aga üldiselt - kogu maailm muutub, nii nett kui näost-näkku suhtlus. Leebemaks, üldiselt. Viisakamaks. Paremaks? Loodetavasti.

Hea teema, Epp.

TT said...

Võtan teadmiseks, ei taha kellegi vererõhu tõusu või sellest tulenevaid võimalikke tervisehädasid enda südametunnistusele võtta ;)

Tihtipeale juhtub ka sihuke asi, et viskan oma kommentaari ega viitsi hiljem vaadata kas ja kuidas keegi reageerinud. Noh ütlesin mis mõtlesin ja minu jaoks on asi sellega lõpetatud. Minu blogi kommentaariumis oled teretulnud nagu kõik teisedki kes viisakuse piiridesse jäävad, eriti need kel minust erinevad vaatenurgad ja kes suudavad argumenteeritult neid esitada.

Kaamos said...

Trollkommentaatorid blogis on täitsa omaette teema. Üks, kellest tean, et näiteks Rents on ta oma blogis blokeerinud, ajas mul oma nüri lutsutamisega hinge päris täis. Targem annab järele - ta pole ammu enam mu blogis kommenteerinud. Võit! Aga näib, et edukaim viis nende kommentaaride arvu kärpida on möödavaatamine. Kaua sa ikka iluled, kui keegi ei näe.

Epp said...

Rents, sain su näiteid lugedes varahommikul suutäie naerda :) (Off topic: mis koera ja taldrikulakkumisse puutub, siis meie majas on see big no-no. Lisaks sain eile koerahoiust reipa sõnumi “Lilli continues to do great! She gives us the best kisses every morning!” ja pööritasin silmi, sest ka inimeste näo lakkumine on meil big no-no. Aga noh, mis iganes looma õnnelikuks teeb, sel ajal kui ta meist eemal viibib, teeb ka meid õnnelikuks, eks, nii et musitagu inimestega, kuniks võimalus.)

TT, mul on kommentaaride follow-upiga vastupidi – kui olen miskit öelnud, iseäranis miskit intrigeerivat, siis lähen ja vaatan alati, mismoodi reageeritakse. Mine nüüd võta kinni, on siin põhjuseks mu suur ego (mida nad MULLE vastavad) või hoolimine sellest, kuidas mu ütlemine TEISTELE mõjus.
Ja kena, et sa mu palve teadmiseks võtad. Ma olen hea meelega su internetisõber, aga mulle lihtsalt ei sobi su vaidlushimu rahuldaja roll.
Ahjaa, veel üks huvitav üksikasi – sa kasutasid sõna “ohver”. Chrissy Teigen oma mea culpa blogipostituses (ei hakka linkima, ta blogi on lihtsalt leitav) kasutas “ohvri” asemel sõna “target” nende kohta, keda ta trollinud on. Ja see sõnakasutus ajas mitmed lugejad, kes kogu kirjutist niigi vaid järjekordseks PR trikiks pidasid, täiesti tagajalgadele. Et otsigu proua oma laskmishobile teine märklaud, ärgu kasutagu kaaskodanikke.

Kaur, mulle tundub samuti, et maailm muutub leebemaks. Vanakooli inimesed muidugi ringutavad selle peale käsi (“enne võis kõigile kõike öelda, nüüd ei või enam midagi, lumehelbekesed!”) ja kasutavad terminit ‘woke’ halvustavalt söögi alla ja söögi peale. Aga noh, see on nende kui loodetavasti väljasureva liigi probleem, mu meelest.

Epp said...

Kaamos, jaa, ma teoorias tean, et trolli ignoreerimine on parim viis tast lahtisaamiseks. Aga praktikas on mulle lausa füüsiliselt vastik oma "kodu" (blogi) seinal mulle üdini vastumeelset sirgeldust vaadata. Mina lähen noil puhkudel troll-kommentaari kustutamise teed, korduvad korralekutsumised ei aita. Ja tunnistan seejuures täitsa ausalt, et 5500s demokraatiat ei eksisteeri, siin kehtib minu diktatuur :)

Leevike said...

Ma üldse ei saa aru mis siin toimunud on? Keegi kiusab Eppu? Nagu aru saan siis on süüdi TT? Ma vist liiga rahulik et iga asja peale nii endast välja minna.

Epp said...

Leevike, jah, küllap sa oled tõesti rahulikum inimene kui mina :)
Aga vaata, see siin on MINU blogi, eks, mistap reserveerin endale õiguse täpselt nii palju end vaos hoida või endast välja minna, kui see MULLE meeldib.
Aga sulle soovitan arusaamiseks postitus, kommentaarid ja viited läbi lugeda, ma ei hakka üle kordama :)

Epp said...

Leevikese kommentaari tuules veel väike lisa.
“… et iga asja peale nii endast välja minna” on_täpselt_see mõtteviis, mida nii postituses kui ka oma kommentaarides taunin.
Kui ma olen kodanikule X või Y öelnud, ja mitte üks kord, vaid mitu, et ta torkimised/vaidlemised ajavad mu endast välja, ärgu palun sel moel jätkaku, siis peaks see küllaldane olema, et X või Y loobuks säärasest käitumisest minu suhtes. Aga näe, ikka leidub neid, kes arvavad, et hoopis_mina_olen see, kes peaks endale paksema naha kasvatama, X või Y lasku aga rahumeeli vanas vaimus edasi. Need arvajad on minu arusaamist mööda seesama põhjus, kust #me too ja teised sarnased liikumised on võrsunud – ahistatavad/kiusatavad/trollitavad on hakanud väljendama, mida nad tunnevad, selmet paksema naha kasvatamisega tegeleda, vait olla ja edasi teenida.

Leevike said...

Ma tõesti ei saa aru mis sind teatud inimese puhul nii endast välja viis? Aga nagu sa ütlesid sinu blogi.

Epp said...

Leevike, vastan sulle heas usus, et sa ei trolli, vaid TÕESTI ei saa aru.
Mind viis endast välja see, et kõneksolev kommentaator ta enda sõnul “lihtsalt ei saanud torkimata jätta, teades sinu (st. minu, Epu) suhtumist.” Mulle ei meeldi, kui mind “torgitakse”. Palusin seda edaspidi mitte teha, mispeale torkija kinnitas veelkord, et olen ta torgitavate (“ohvrite”) nimekirjas.

Vaata, Leevike, asjaolu, et SINA endast seepeale välja ei läheks, ei tähenda, et MINA ei võiks minna. Ma loodan, et sa adud, et inimesed, nende ootused (interneti)suhtlusele ja reaktsioonid, kui ootused ei täitu, on vägagi erinevad, ning et igaühel on õigus neid ootusi väljendada.

Lendav said...

Oh, ega asi olegi ju ainult siinses blogis? TT on ka mujal väljendanud ennast nii, et mõnigi on öelnud "ai, ära tee" ja selle peale on kostnud imestus, et aga ma ju ei teinudki midagi, mille üle siin haiget saada on? Blogijad on ju kamp, kes käib üksteisel külas lugemas ja arvamas, neid paiku, kus kohtutakse, on mitu, mitte ainult Epu blogi.

Ma ütleks Kauri ja TT vaheks selle, et Kauril on kuidagi alati (vähemalt neis teemades, mida ma lugema olen juhtunud) õnnestunud kommenteerida nii, et see ei ärrita. Ta ei esita oma seisukohta nii, et see oleks suunatud teistele, vaid lihtsalt mõttekäiguna, faktidena, arutlusena, võimalusena. Ilma isikliku torketa "kas sa pole selle peale tulnud, et äkki sa mõtled oma probleemi välja?". Üldisem ja abstraktsem lähenemine on palju lihtsam vastu võtta, kui see peaks minu arvamusest erinema. Isiklik "kas sa pole selle peale mõelnud...?" aga tekitab trotsi ja tunde, et mind rünnatakse. Mulle isiklikult Kaur kommenteerijana väga meeldib, avardab maailma sama palju kui Notsugi, kes on ka sisuka ja tihti peavoolust erineva, kuid ometi täiesti ründamisvaba kommentaatori musternäidis.

Võtmesõnaks on lugupidamine. Austus teise inimese vastu. Arvestamine, et teistega suheldes, eriti internetis, kus ei ole näoilmeid ega hääletooni, oleks mõistlik käituda nii, et ka teistsuguse mõtteviisiga inimene ei saaks haiget. Eks meil kõigil juhtub, me ju ei tunne tegelikult isiklikult enamust oma blogituttavaid ja ei tea, mis traumad kellegi on ning mis kohast nahk õhuke. Aga vähemalt püüda võiks. Meelega torkamine ja provotseerimine ei pruugi valimatult igale poole sobida.

Epp said...

Lendav, ütlesid oma esimeses lõigus välja selle, mis mina ütlemata jätsin.
Kõigele muule kirjutan samuti kahe käega alla. Keerutasin peas enam-vähem samasuguseid sõnu Kauri ja TT võrdluseks, sina jõudsid kirjapanekul ette.

mustkaaren said...

Tuli korra pähe, et inimkonnal on yks suhteliselt universaalne reegel - meestele on palju rohkem lubatud kui naistele. Kui praegu see proua Teigen saab igalt poolt massiivset kättemaksu ja viha, sest õiglus, ja päris kindlasti sellest enamus on soopõhine sõim, siis kas keegi mäletab mõnda vihakampaaniat meessoost tviterdaja vm meediastaari kohta, mis oleks samamoodi väljendunud?
Aga viisaka "provotseerima" kohta on olemas ka eestikeelne selgitav ja kirjeldav sõna "mölisema", mis ytleb trollide kohta täpsemini, sest tähtis pole sõnum, vaid konflikt.