KOHVRI PAKKIMINE KOLMEKS KAUAI-NÄDALAKS oli paras pähkel. Kusjuures üsna mööda panin, hoolimata sellest, et enne reisi tegin põhjalikku eeltööd. Kahte kolmandikku kaasavõetud hilpudest ei kasutanud ma kordagi. Olen kuumas kliimas elanud küll, neli aastat New Mexicos, aga troopilisele saarele oli see mul esmakordne käik. Ühesõnaga, googeldasin aegsasti. „Allikad“ väitsid kui ühest suust, et Hawaiile on mõistlik reisida väga kerge kohvriga. Kuid ega siis sünnilt Sõnn head nõu kuula. Talitab ikka omaenda tarkuse järele, ja jookseb sarvedega seina.

Soovituslik garderoob Hawaii reisiks oli järgmine:
  • kaks T-särki või toppi
  • kaks pikkade varrukatega õhukest pluusi (päike!)
  • kaks paari lühikesi pükse või capripükse
  • üks või kaks rannakleiti (õhtuti lisad kõrvarõngad ja lähed mis peenesse pidusse iganes)
  • kaks paari ujumis/päevitusriideid
  • sarong
  • peakate (päike!)
  • plätud ehk varbavahed (öäk, plätud on nii õudne sõna!:-)
  • paar vahetust ihupesu
  • õhuke vihmakeep
  • kerge kapuutsiga dressipluus
  • paar vanu matkasaapaid (punane määriv muda!)
  • õhukesed pikad püksid (dzhungel!)
Viimased kolm (dressipluus, saapad, püksid) juhuks, kui plaanid saarel matkama minna, näiteks üles mägedesse - mida ma Pauliga ka tegime.

Nimekiri kehtib ühe nädala kohta. Kauemaks saarel viibijal tuleb pesupäev ette võtta, käsitsi või masinaga. Pesumasin ja kuivati on Kauail pea igas hotellitoas elementaarne. Mina pesin tihtipeale käsitsi ja kuivatasin rõdul. No ja pesupesemisteenus on ju ka otse loomulikult hotellis olemas, aga nii peeneks me ei läinud.

Anyway. See nimekiri tundus ikka väga spartalik, mistap kuhjasin kohvrisse hea hulga „igaks juhuks“ asju. Valesti tegin. Nagu juba alguses öeldud, troopilisel saarel saab tõesti vaid paari hilbuga hakkama. Kannad, pesed, kuivatad. Kannad jälle, pesed, kuivatad. Ah jaa, see tundus ka imelik, et kuidas siis jalanõudega – matkasaapad, otse loomulikult, aga et muud ei panegi jalga kui varbavahed? Aga täpselt niimoodi oligi – kaks varianti. Dzhunglis ja mägedes saabastega. Linnas, rannas, turul, restoranis, kergematel ja lühematel looduses käikudel varbavahedga. (Kui keegi teab nende jalavarjude viisakamat eestikeelset nime, palun olge kenad, andke kommentaaris teada.)

Kauail kehtib väga vaba riietuskood. Domineerib sihuke lendlev ja lillelapselik lähenemine, raamidest vaba, nii meeste kui naiste puhul. Niiskest, kuumast kliimast tulenevalt on kodanikud (kohalikud ja turistid) suhteliselt vähe kaetud. Samas, päris palja peega ringi ei joosta ja rindu ei välgutata nagu Rio karnevalil. Okei, võtan sõnad tagasi, välgutatakse, kuid mõistlikkuse piires:-)

Aga nüüd tagasi minu kohvri juurde, mis oli häbiväärselt üle laaditud. Never again! Järgmine kord jään etteantud nimekirja piiridesse. Hmm...vast saaks lausa pagasita hakkama, kogu kraam carry-on kohvrisse? Mkmm, see ei ole hea mõte. Vaja ju Kauai kohvi ja muud kraami koju tuua. Ja järsku saarelt mõni hilpki soetada. Seal oli poodides väga lahe valik muuseas, aga ma kutsusin end korrale, kuna kohver oli kaasavõetud riideid niigi pungil täis.
July 29/2017
Pilt: Internet 
"In every woman's wardrobe, there are certain accessories that cannot be separated from their back stories."- Sloane Crosley

No comments: