Rasked ajad

 



... ja välimusest veelkord. Pealkiri on muidugi häbenematu clickbait, asi üksnes selles, et juuksur Diana, kes kogu mu Oregoni-elu jooksul mu pea eest hoolt kandnud, võttis täiesti vastutustundetult kätte ning kolis Arizonasse. Seesama Di, kelle 80-aastasest emast ma Ritsiku kommentaariumis rääkisin, kui meil seal vanemas eas tehtavate elumuutuste võimalikkusest juttu oli - et eakal proual sai vereimejast abikaasa teenindamisest villand, lõi leivad lahku, võttis oma hobused ja koerad ja kolis nii emotsionaalselt kui temperatuuriliselt soojamasse kliimasse. Anyway, nüüd on ka Di sama teed läinud, ja mina ihujuuksurita jäänud. Di “pärandas” mind sama salongi teenindajale, noorepoolsele, vinge välimusega, toreda olemisega, põlisameerika juurtega Adrianale. Adrianas meeldib mulle absoluutselt kõik - peale ta juuksurioskuste. Või, oot, ärgem üldistagem. Kõik peale selle, mis ta minu juustega tegi. Meeldivad tema piercingud ja tätoveeringud, pikad, ronkmustalt läikivad juuksed, suhtlus- ja riietumisstiil (me mõlemad oleme Converse ketside usku). Kuid mu pea, selle keeras ta ikka korralikult persse, pardon my French. Ilmselgelt ei lugenud ta ketsikoodi, ja mina ei osanud oma soove arusaadavaks teha, kuna mind kroonib nüüd sihuke ontlik vanema proua soeng, järgutatud, lühikese kuklaosaga. Suurepärane alusmaterjal fööniga kohevaks puhvimiseks ja juukselakiga kõvastamiseks. Õudne. Õnneks on juustel see hea omadus, et nad kasvavad. Seniks päästan asja tolle õnnetu lõikuse sasimisega, föönist ja lakist kauge kaarega ringikäimisega, ja eelkõige asjaoluga, et armastan mütse ning mul on neid palju. Juuksurit vahetada pole justkui enam mõtet, minu ja Pauli kolimis-plaan võtab üha selgemat jumet. Mine sa tea, ehk maandume lõpuks täpselt samas kandis kus Di? Ütlen “täpselt”, sest Ühendriikide mastaapide juures on sellest, et oma ihujuuksuriga ühes osariigis elad, väga vähe abi. Juuksuriskäiguks sadu miile läbi sõita pole majanduslikult just kõige ökonoomsem, või mis.

Fotod: kaks esimest Pauli võetud, kolmas minu. Camper kah puude vahelt näha, ja Paul samuti, kui silm näppu võtta. See tore mets on meil juba traditsiooniliseks ööbimiskohaks kujunenud, kui itta suundume. 

October 01/2023

“My mother has a theory about hair. It is that the longer the hair grows, the dumber a person becomes. She warns that too much hair will suck nutrients away from the head and leave it empty.” ― Weike Wang, Chemistry

3 comments:

  1. Kõlab nagu midagi, mida saaks geeliga meelepärasesse vormi panna.
    Igat soengut on võimalik koledasti kanda ja vastupidi, samas ilusale peale sobib absoluutselt kõik.
    See pole niisama smalltalk, vaid ohtrate loomavaatluste peal tehtud õiglane järeldus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, noh, eks ma sellele rõhungi, et sasimisgeel pähe ja siis muudkui sasima. Õnneks on geelid tänapäeval sihukesed kenasti pehmekesed, pole tunnet, et purgi liimi pähe oled kallanud või miskit.

      Delete
  2. Kui ma kunagi ammu verinoorena Tallinnast Tartusse kolisin ja siin esimest korda elus juuksurisse läksin, oli tulemus selline, et ma ajasin pärast lihtsalt pea kiilaks. Kusjuures ma ütlesin sellele umbkeelsele prouale (kuidas sai Tartus umbkeelne juuksur olla? Aga oli.), mida ma tahan ja tegi absoluutselt täpselt vastupidist.

    ReplyDelete