Sisaliku sitt

Püsilugejale ei tule ilmselt üllatusena, et ma olen oma loodusetundmisest üsna heal arvamusel. Stiilis “juba aastaid kanjonikaldal elatud, keset Suurt Mittemidagit, kõikvõimalikke linde-loomi nähtud, ärge tulge mulle rääkima, et on veel midagi, mida ma sellest teemast ei tea”. Aga näe, mõni aeg tagasi sain valusasti nina pihta. Nimelt olin majaümbruse kivisillutisel kummalisi kõvastunud moodustisi avastanud. Pisikesi, pruune, igal neist üks valge täpp küljes. Linnusitt ei ole, selle äratundmisega mul probleem puudub, oskan väljaheite järgi lausa sulelise liiki määrata. Mingid seemed äkki? Lähen mina siis ja näitan Paulile, et näe, milline veider leid. Paul vaatab mulle üllatunult otsa. “It’s a lizard poop. Haven’t you seen it before?”

No olge lahked. Ei, ei ole ma näinud sisalikusitta, kuigi me sisuliselt upume sisalikesse. Sihukesed sõbralikud, keskmise suurusega, liiginimeks sagebrush lizard, eesti keeli salveisisalik. Mis muu ta saabki olla, siinsete salveipõõsastee keskel, eks. Jah, täitsa arusaamatu, kuidas nende väljaheited mul märkamata on jäänud. Näed, nüüd jälle targem:
"One of the differences between lizard poop and feces from other animals is that it has two “parts” to it. There will be a small white or yellowish area in the end of the piece of feces. This actually the lizards urine.  Lizards maintain more moisture from the urine than we do and the resulting waste is a solid or semi-solid mass of uric acid crystals. Lizards excrete waste from the same opening of the body. Known as the cloaca, this is an area where the digestive, urinary and genital systems all empty into. This anatomical arrangement can be found in reptiles, amphibians, birds, egg-laying mammals and  cartilaginous fishes (sharks, rays)." Allikas: Internet.

Meil käib praegu üleüldse kuum hooaeg siin kanjonikaldal, kõikidel karvastel ja sulelistel on järeltulijad. Üleeile õhtul sattusime Lilliga ühes majalähedases kanjoniharus enam-vähem vastsündinud hirvevasikale. Emahirv tegi putket, täpiline titt peitis end kõrge rohu varju. Lilli on mul õnneks välja koolitatud, täiskasvanut taga ajama ei tormanud, vasika juurde keelasin tal minna. Pöörasime otsa ringi, järgmisel päeval igaks juhuks sinnakanti ei jalutanud. No ja kakkudel on kah perelisa, kaks kassisuurust jõmmi, poolleldi veel udusulgedes, karvased mis kole. Me kutsume neid Teeny ja Tiny. Jänese- ja koopaorava hakatistest ärme üldse räägime, neid on mustmiljon. Jaa, Lillikesel rasked ajad… Kui ma tal kogu seda kampa laseksin taga ajada, oleks koeral jalad jooksmisest lühikeseks kulunud nagu Inglise kuninganna corgidel.

Te muidugi saate aru, et ma heietan loodusejuttu selleks, et kõrvale hiilida tänase päeva põhiuudisest. Nimelt kuulutas Kanye West, et kavatseb novembrikuisteks presidendivalimisteks oma kandidatuuri üles seada. Ei noh, ma teadsin küll, et meil USAs on asjad praegu kehvasti, Trump ja Viirus ja. Et põhi peaks nagu käes olema, pole ju enam kusagile kukkuda. Või vähemalt nii arvasin. Aga näe, selgub, et on küll. Ainuüksi mõte Kim Kardashianist kui Esimesest Leedist paneb mind googeldama Mehhiko, asüül. Sest Kanada ju meid, katkutõbiseid, vastu ei võta, Euroopa ammugi mitte. Niisiis, ehk mõistate, miks ma pea liiva alla peidan ja “olukorrast riigis” asemel reptiilide väljaheidetest kirjutan.
July 05/2020
I am the Lizard King, I can do anything! ― Jim Morrison