Komeedist ja kleidist, põhiliselt siiski varblastest



Te komeeti ikka imetlenud olete? Eesti ööd on mugavaks vaatluseks vist küll väheke liig valged, aga meil siin Oregonis valitsevad ideaalsed tingimused. Valgusreostus nullilähedane, hilisõhtud pilvitud, soojad, tuuletud. Komeet Neowise uhkeldab, saba taga, loodetaevas, Mount Hoodi kohal, ja ma pole pea ühtegi õhtut vahele jätnud. Kella 11 paiku on magusaim aeg, pole veel väga und silmas ega midagi.

Mäletate, kirjutasin, et Google söötis mulle Missoni kleite ette? Hinnad nii umbes viie tuhande dollari ringis? Novot. Tänaseks on Google ilmselt aru saanud, et säärast summat mult välja ei pigista, ja proovib nüüd õnne väiksemate Missoni vidinatega. Hmm. Ei tahaks sildistada, kuid ma siiski mainiks, et Google pole just teravaim pliiats karbis. Kui inimene keeldub viietonnist kleiti ostmast, on vähetõenäoline, et ta käterätikomplekti eest 370 dollarit välja käib. Mind täitsa huvitab, mida järgmiseks pakutakse. 90 dollarilist pajakinnast? Ei, ärge saage must valesti aru, Missoni isutab mind endiselt, lihtsalt ma (või õigemini mu rahakott) ei vasta sihtgrupi parameetritele.

Aga tegelikult tulin üleüldse varblastest rääkima. Lisaks punarinnapesadele on meil sel aastal ka varblased üürilisteks. Mul polnud siiani aimugi, kui vägevad väikesed linnud nad on, kui asi pesapunumisse puutub. Need on tõelised arhitektuuri-imed, suured, koopasarnansed, udusulgedega vooderdatud. Kõige esimesel pildil olevast kodust koliti juba välja, võtsin alla ja pildistasin. Jah, ongi sihuke "katusega", te vaatate nö. eesuksest sisse. Pesa alt paistab minu käsivars, selle järgi saate ehitise mõõtmetest aimu. Eluski ei arvaks, et pisilinnud nii massiivse töö ette võtavad. Kõige alumiselt pildilt on näha, mis mõõtu ehitusmaterjali kasutatakse. Jaa, see poolemeetrine kõrs seal maas. Aiatool on pildil suurusjärgu tajumiseks.
Too pesa sarika peal – seal on minu käsi kah natuke mängus. Üks varblasepaaridest nimelt otsustas, et parim pesakoht on täpselt meie terrassiukse kohal. Te ei kujuta ette, kui palju ehitusprahti nad toodavad, sest pesa täiendatake ja renoveeritakse jätkuvalt, ka siis, kui pojad juba koorunud. Tänu sellele pidime meie Pauliga läbi mahapudenenud kõrrenduse omale teed murdma, polnud tore. Ega midagi, võtsin ette, klammerdasin plastvõrgu pesa ümber, et inimeste ukseesine puhtam püsiks. Püsibki, kusjuures ehitusbrigaadi mu täiendused ei häirinud. Olen siin punarinnapesasid kah paaril korral toestanud. Mulle hakkab tunduma, et mitmendat aastat meie maja ümber pesitsevad sulelised lasevad ehitusnormid lõdvemaks, lootes minu abile.

Ühesõnaga, see varblasepesa, jah. Linnupoegade kasvamiskiirusest annab aimu iga päevaga tugevnev siutsumine. Algul oli vaevukuuldav, aga nüüd topi või näpud kõrva. Kui punarinnapojad lasevad hääle valla üksnes hetkedel, mil vanemad pesasse toitu toimetavad, siis varblasebeebid kisavad vahetpidamata. Aga noh, nad on ju ka täiskasvanuna kohutavalt jutukad, eks tulebki varakult harjutama hakata.
July 20/2020
"Comets are like cats: they have tails, and they do precisely what they want." ― David H. Levy

5 comments:

Indigoaalane said...

Mul oli ka sel aastal rõdu vahel varblasepesa. Mingi paar nädalat tagasi, vist, koliti ära. pojad said suureks.
Algul ajas see siutsumine närvi, aga kui pojad hakkasid lendama õppida, leebus isegi kass. Huvitav oli vaadata. Ma elan hästi kõrgel. Huvitav mõelda, kuidas linnukesed ikkagi aru saavad, et esimesed lennud ei ole kohe kaugusesse ja maha vaid järgmistele rõdudele jm lühemad distantsid.

Klari said...

Meil oli aastaid tehases sees pääsukesepesad. Sügaval maja sees, täitsa kompleksi keskel, mitte kuskil laohoone ukse kohal vms. Miks nad nii kaugele majja sisse kolisid, ei tea. Igatahes oli meeleolukas töötada, pääsukesed pikeerisid nii puusa kõrguselt lennata nii et vähe polnud. Kuidas neil õnnestus toodangut mitte täis pasandada, seda ei tea keegi, igatahes olid kõik igasuviselt valmis vastu võtma kliendi tagasisidet "teie muidu täiesti funktsionaalses ja kvaliteedinõuetele vastavas tootes oli linnusitt". Üks audiitor märkis selle auditi kokkuvõttes ära küll.

Nüüd juba mitu aastat linde tootmises näha pole, keegi jälle ei tea, miks nad ära kolisid.

Epp said...

Huvitav, et varblased lausa suurtesse kõrgustesse pesa teevad. Ma olin arvamusel, et nad rohkem nö. maalähedased...

Ja mis pääsukestesse puutub, siis meil oli samamoodi - pesitsesid hulgakaupa mitu aasta abihoone räästa all, ja nüüd paar aastat pole neid maja juures pesitsemas, pesad on hoopiski kanjoniseintel. Tahavad vaheldust? :)

- said...

Ehk on eri liigid? Ma ei usu, et sama lind elaks kord räästa all, siis kiviseinal.
Eestis on ju ka mitu liiki, üks neist kaldapääsuke.

Kaur

Epp said...

Issake, Kaur, sul on tõenäoliselt õigus, eri liigid. Kuidas ma ise selle peale ei tulnud??