Me pickup-truckil saabus korraline mootoriõli vahetuse aeg. Iseenesest poleks see ju mingi blogimist väärt teema, kui paar väikest nüanssi välja arvata. Esiteks, Paul on komandeeringus, ehitab idarannikul raketti. Mistap masin tuli teenindusse sõidutada minul. Teiseks… kuidas seda nüüd öeldagi… ma olen truckiga sõitnud küll, aga ainult enam-vähem sirget teed mööda. Ühesõnaga, pole temaga manööverdanud. Ja mitte et ma autoroolis olles manööverdada ei oskaks (OK, “taskusse”* tagurdamine on siiani mu jaoks mustkunst ja hiina keel), aga vaadake, asi on selles, et igapäevaselt pruugin ma poole väiksemat sõiduriista kui seesinane truck, millega, nagu juba mainisin, tänavatel ja maanteedel pole probleemi, parklates aga küll. Ning autoteenindusse ju muidu ei pääse, kui läbi parkla, ega ma siis ainuke klient ole, et otse garaazhi sõidan, kus mind juba pikisilmi oodatakse.
Ah et kuidas ma olukorra lahendasin? Elegantselt. Naiselikult. Olles trucki teeninduse hoovile toimetanud (kodune külatee ja linnatänavad on meil siin õnneks sirgevõitu), leidsin koha, kuhu oleks vabalt võinud kolm bussi parkida, jätsin masina sinna ning marssisin otseteed vahetuseülema juurde. Paar mehhaanikut sattus kah publikuks, kui ma häbenemata oma manööverdusoskustest, õigemini oskamatusest, teada andsin, viisakalt paludes, et kui töö tehtud, pargitagu sõiduriist moel, mis võimaldab mul teiste klientide masinaid mõlkimata teenindusest lahkuda. Töömeeste auks peab ütlema, et nad ei üritanudki oma lõbustatust varjata. Siin USAs ei ole naisautojuhtide teemalised naljad nii levinud kui Eestis, nii tüdruk- kui kui poissameeriklased keeravad rooli juba enne, kui käimagi õpivad. Või midagi sinnakanti. Igatahes on naisterahvas, kes truckiga manööverdada ei oska, paras haruldus, nii et mehhaanikute heatahtlikud silmapööritused tundusid enam kui õigustatud.
Kui töö oli tehtud, arve tasutud ning südamevärinal ooteruumist õue läksin, lootuses, et mu harrast palvet kuulda on võetud, tabas mind meeldiv üllatus. Silverado troonis keset sõiduteed, ninaga teeninduse värava poole suunatud, läheduses mitte üks teine auto. Kõik see mees oli garaazhi ukse peal vaatamas, kui ma nagu vana kala need paar noolsirget meetrit, mis mind väravast lahutas, probleemideta läbisin ning suuna kodu poole võtsin.
Pauli foto. Käsi püsti, kes sihukese loomaga ilma korraliku praktikata manööverdada oskaks.
*EDIT: külgboxi. Taskusse oskan küll tagurdada, aga külgbox on siiani mustkunst ja hiina keel. Tänud kommentaatoritele termineid selgitamast.
July 14/2020
"I love driving the cool cars, but there is nothing like driving a pickup truck." - Dwayne Johnson
Ka mina, kes ma mitukümmend aastat veatult sõitnud igasuguste huvitavate kahe- ja neljarattalised, ning ennast vahel 'Schumacheriks' kiidelnud, väriseks sellise looma rooli ronimise mõttest juba 🤣
ReplyDeleteOlen uudishimulik ka - kuskohas sellespselles internetis Pauliga tuttavaks saite? (Asking for a friend 😬)
*selles põhjatus internetis
ReplyDeleteAutocorrecti võlud ja valud, eks.
ReplyDeletePauliga tutvusin spiritualsingles.com saidil. Kuid mul pole õrna aimugi, kas seesinane tutvumiskoht tänasel päeval klientide suhtes sama nõudlik on kui 11 aastat tagasi. Toona tuli üksjagu kirjatööd teha ja miljonile küsimusele vastata, niisama uiu ajel löögile ei pääsenud. (Best of luck to your friend :) )
Tore ju, said mehaanikud ka oma päeva heateo tehtud 🙂.
ReplyDeleteKui ma veel vahtralehega sõitsin, palusin kord kaubanduskeskuse parklas lähimat meesterahvast oma auto kahe suure tihedalt pargitud masina vahelt välja tagurdada. Mees aitaski hea meelega. Ei häda anna häbeneda 🙂.
Mul just tekkis tahtmine proovida!
ReplyDeleteMeitel siin on jah nii, et kui sõidad näiteks vanema traktoriga kui ise, siis kõik hoiavad kahte lehte. Naine roolis, traktor puu otsas vms.
Mina julgen käe tõsta. Ma olen olude sunnil seda teinud kord kaitseväe Chevyga, üsna sarnane nagu teil (nõudis veel C-kati, mida mul pole), keset Tallinnat ja mitu päeva. Väga hästi sain hakkama ja tore mälestus jäi ka. Kõrvalistuvad sõiduvõimetud meesisikud (ei, ei olnud purjus) vaatasid üllatusest suurte silmadega, kui peale soovitust värava taga seisma jääda ma uljalt sisse keerasin ja eeskujulikult parkisin :D
ReplyDeleteAppikene, Age, vägev! Ma kujutan ette jah, et mehed tegid suured silmad.
ReplyDeleteAga mina - noh, eks ma tasapisi harjutan seda va tagurdamist ja parkimist, meil siin koduõuel tühja ruumi jagub, pole karta, et miskit ära rihin =)
Ritsik, kui mu mälu ei peta, ma olen ükskord ammu kah samasugust abi palunud.
Alex, sa roolid traktorit?!
Taskusse tagurdamise all mõtled sa seda tavalisele parkimiskohale tagurdamist, mitte külgboksi, jah? See on tegelt lihtne, kui sul on vähegi ruumi ja küljepeeglid.
ReplyDeleteKülgboks kipub enamasti ette tulema seal, kus ruumi pole ja kogu aeg tahab keegi sinust mööda pääseda, ajapuudus muudab selle keeruliseks.
Ma pole ka suurem asi manööverdaja, minusuguste tohmanite õnneks on tänapäeva autodel vähemalt parkimisandurid, kui mitte iseparkija. Ma pean koju minemiseks tagurdama sisse kõigepealt õueväravast ja siis tagurdama garaaži. Sellega mul probleemi pole (edaspidi sisse sõita ei oskakski vist ja kindlasti ei oskaks ma väravast välja tagurdada...), küll aga oskan ma seda teha ainult ühtepidi. See tähendab, et ma saan koju tulla ainult ühelt poolt :D
ReplyDeleteLinnamaasturist suuremate autodega ma pole sõitnud ja isegi see on mu jaoks selline... mu esimene auto oli väga väike, inimesed naersid mu üle kogu aeg, aga parkida oli sellega hea, see mahtus igale poole!
Alex siin sai kuuri tagant kätte vana traktori, enesega samavana. Lõime vändaga käima ja läksin küla peale sõnnikut tooma jah.
ReplyDeleteNii äge oli!
Nooremapoolsed mehed hoidsid kahte lehte. Tegelikult ei sõitnud kellelgi üle varvaste.
Olen vist tehnikahull. Pickuptrucki lihtsalt pole kuskile võtmed ette jäetud nägemisulatusse.
Morgie, ma mõtlesin jah külgboxi. Taskusse oskan küll tagurdada.
ReplyDeleteKlari, mul on kah nii, et ühtepidi (st üle parema õla) tagurdamine läheb paremini kui teistpidi. Ja kui 2013 Eestis käisime, sain väga väikese auto tunde kätte, mingi imetilluke rendikas oli, nii mõnus sõita ja parkida.
Alex, traktorijuht!! :)
No loodetavasti see õlinäppude silmade pööritamine ahistamiseks ei kvalifitseerunud:P
ReplyDeleteTegelt on see seksikas - väike naine mehise auto roolis.
Kakskümmend aastat tagasi oli igavesti isane olla kastika omanik ja eriti äge oli oma autos kõrval istuda, kui mu toonane nääpsuke naine roolis oli.
Kahelt poolt kerisid aknaid alla, vilistasid ja tuututasid:D
Tõsi, see auto oli meetrike teie omast lühem, aga kaubanduse parklad olid siis ka paarkümmend senti kitsamad:)
Suurus loeb:P
Konn, oh Konn... su kommentaar on nii tuugalt klisheesid täis, et ma kohe ei teagi :)
ReplyDeleteÕnneks elu ei käi enam nii nagu paarkümmend aastat tagasi. Parklad laiemad ja puha.
See oligi klišeede kontroll-küsimus:P
ReplyDeleteKülgboksi parkimise oskus oli Simpsonite multikas üks Marge-i trumpässi, kui tal oli vaja jobušovinistidest taksojuhid paika panna.
ReplyDeleteJaa, külgboksi parkimine oleks mitmest otsast kasulik oskus. Liiatigi nüüd, kui sa, Morgie, meelde tuletasid, et Marge seda tegi. (Ma olen meeletu Simponite fänn muide).
ReplyDeleteMeenub, et New Zealandi Maria kirjutas kah millalgi aegu tagasi külgboksist, et oskab hästi.
...kui ma nüüd õigesti mäletan, aga miks ma peaksin seda valesti mäletama?
ReplyDeleteNoh, oli kuidas oli, Marge on igal juhul inspiratsiooniks, olgu siis tagurdamisel või muis asjus.
ReplyDeleteParklad laiemad võibolla seal teie pool maakera, meil siin (Pärnus ma mõtlen) on siiani osad suuremad parklad sellised, et tavamõõtmetes sõiduauto küljed on kohe joonte kohal... (ja mul on pigem väiksemapoolsem auto siiani).
ReplyDeleteKlari, jaa, teil seal Euroopas on parkimisruumiga ikka tükk maad kasinam kui meil siin.
ReplyDeleteLaiemaid parklaid mainisin tegelikult ülekantud tähenduses, vastuseks Konna kommentaarile - et naistel on õnneks rohkem hingamisruumi kui 20 aastat tagasi, praegu enam reeglina ei kerita autoaknaid alla ja ei vilistata, kui väike naine juhtub suure auto roolis olema. Vähemasti siinkandis mitte :)