Road trip, 13.päev, Canyonlands, Utah
King Creek Road jäi Paulile kaardil silma. Et vaataks, kuhu see viib ja kas sealkandis ööbimiskohta leida jne. Mõeldud, tehtud. Alguses oli kõik kena; jõgi, kaljud ja puha. Rohelust ka. Aga siis kiskus kõhedaks, teeäärsed langused väga järsuks ja sügavaks; teekate kehvake, erosioon silmnähtavalt oma tööd tegemas. Teeääri kuristikesse uhtumas. Kolmandal fotol on looklev tee hästi näha, ja neljandal mastaabid - nooltega näidatud täpike on auto:). Ühesõnaga. Ma pole just väga argade killast, aga sedakorda oli hirm küll. Pauli sõrmenukid roolirattal olid valgevõitu, nägin oma silmaga! Kramplikust roolihoidmisest:). Eksitusteks tollel teel suur ruumi polnud jah. Tiirutasime niisiis, hambad ristis, allapoole, kuni leidus ümberpööramiskoht. Edasi sõita ei riskinud. Kaart näitas jätkuvalt kehvenevat  kruusateed, meie Altima polnd offroadi riist. Jäi üksainus võimalus – sama teed pidi tagasi üles:)
24/09/2012