Road trip, 12.päev. Canyonlands, Utah.
Canyonlands ja nostalgia käivad meie peres käsikäes:). Sest. Pauli ja minu tutvumis-roadtripil 2010 veebruaris telkisime ja matkasime tolles ulmeliselt ilusas maailmanurgas kaks päeva. Öösiti oli 7-8 külmakraadi, puuma uitas telgi ümber, jäljed olid hommikul lumel näha. Peale päikesetõusu hakkas temperatuur kiiresti ülespoole ronima, keskpäevaks nii pluss 15. Kui veebitutvuse kuud välja arvata, olime vähem kui kaks nädalat koos olnud...Ühesõnaga. Kaks esimest pilti pärit nimetet reisist.
Canyonlandsi me tõenäoliselt edaspidigi niisama naljalt vahele ei jäta, kui Utah' satume. Tuleval aastal plaanime paaripäevast matka mööda kanjonipõhja, sedakorda veetsime üleval, idakaldal päeva ja vähemalt kahekümne sooja-kraadise täiskuuöö. Mastaapide osas on fotod muidugi üsna abitud, kahjuks. Ei anna toda mõõtmatust sugugi edasi. Tollel  pildil näiteks, kus Paul ülesvõtet tegemas, on all looklevad teed näha; nagu peenikesed nired. Kui vaateplatvormilt kivi alla viskad, tuleb vääääga tükk aega oodata, enne kui all kolksatust kuuled. Kivi ennast muidugi enam ammu näha pole...
Kui Googlisse Canyonlands Images sisse lüüa, võib näha sellist ilmailu.
24/09/2012