Nonii, ma kohe ei teagi, kust alustada. Alustaks asjaolust, et see on vastuvaidlemispostitus, aga sõbralik selline. Katarina kirjutas kehakaalust, ja Pilleke täiendas kommentaarides, ja mul oli täielik déjà vu. Et appi, jälle leitakse, et küll kõhnadel naistel on ikka kerge elu. Sedasama vastuvaidlemise-trummi olen selsamal põhjusel tagunud mitte üks ega kaks, vaid ikka mitmeid kordi rohkem, siin 5500's ja mujalgi. Sest iga kord, kui loen või kuulen väidet “kõhna seljas istub isegi kartulikott hästi”, tahaks ütlejalt küsida, et kuule, oled sa kõhna inimese nahas elanud?
Ja öeldes “kõhn”, tahan ka terminid üle käia, kahes keeles. Kõhn, kondine – skinny. Sale – slim, slender. Kõhn ja sale ei ole üks ja sama! Kaugeltki mitte. Mina näiteks olen enamiku elust skinny, st. kõhn, kondine püsinud, vaid viimased kümmekond aastat võib mind hea tahtmise korral saledaks nimetada. Väga hea tahtmise. Niisiis olen omaenda nahal järele proovinud, kas kartulikott kõhna inimese selga sobib. Tulemus: ei sobi. Sest vaadake, kõhn inimene, täpsemalt kõhn naine, on nagu kriipsukuju. Volüüm puudub. Kartulikoti võiks sama hästi riidepuule riputada, ta tolkneks seal ilma vähimagi feminiinse atraktiivsuseta.
Taevas olgu tänatud, et Notsu tolle postituse all välja tõi, et rõivaste sisse võiks naisel ka miskit panna olla, riidepuu-efekti vältimiseks. Minul, paraku, enamjagu elust eriti miskit panna polnud. Mida nooruses põdesin, hiljem harjusin, ja praeguseks on õnneks paar kilokest lisandunud, millega kehakatetele vormi anda, ilma et peaks rinnahoidjasse vatti toppima või saare naiste kombel kolme paari villaseid sukki kandma, et sääred toekamad näiksid.
Kõik, kes te kõhnust ülistate: kõhn (skinny) on halb olla. Vähemasti minul on halb olnud. Niisamuti, nagu teie igatsete kaalulangust, igatsen mina kaalutõusu. Teate ju omast käest, kuidas torgib, kui kaal ei kuku? Novot. Siis saate ehk aru ka sellest, kuidas mind torgb, kui kaal ei lisandu. Grass is always greener on the other side…
Oh, ja siis on veel see “sa nii väike ja kõhnake, mis sul viga endale rõivaid hankida." Seda olen kuulnud kogu oma täiskasvanuelu, ja see on nii vale arusaam, et. Kõhnal, väikesel naisel ei ole kerge kehakohast kehakatet leida. “Oi, sul veab, saad lasteosakonnas shopata.” Einoh, muidugi saan, aga hoolimata asjaolust, et mu maitse pole teab mis konservatiivne, ei ole “Hello Kitty” nabapluusid siiski minu teetassike.
Muidugi, iluideaalid muutuvad, nagu Notsugi välja tõi. Kuuekümnendatel olid riidepuu-naised moes, viiekümnendatel pidi rinda ja tagumikku omama, et stiili hoida. Aga küsimus pole mu meelest üksnes trendides, vaid selleski, kuidas naine ise end tunneb. Mina, kel eluaeg pole erilisi naiselike kumerusi ette näidata olnud, olen neist puudust tundnud. Nagu ütsin, nooruses rohkem, nüüd vähem. Mistap mulle jääb üsna arusaamatuks seisukoht, et skinny tagab ilu ja õnnelikkuse. Samas, ega ma arva, et mõned lisakilod mind oluliselt ilusamaks ja õnnelikumaks teeksid, aga mulle siiski meeldiks väljanägemiselt ümaram olla. Et kartulikott paremini istuks, noh:)
OK, nüüd olen seks korraks end jälle maha laadinud, las ma pajatan ühe loo tollest rõivaesemete mitteotstarbekohasest kasutamisest kah, millest Katarina juures juttu. Mu tänaseks siitilmast lahkunud tädid (isa õed) rääkisid, et peale Teise Maailmasõja lõppu, kui saksa okupandid venelaste poolt Eestist minema peksti, jäi fritsudest maha hulk kraami, muuhulgas naisterõivaid ja –pesu. Vene ohvitseriprouad polnud kaugeltki nii moeteadlikud kui saksa omad, kombineede otstarbest näiteks polnud neil aimugi. Auskleidid aga võivad teadagi väga peened olla, mistap vene prouad pruukisid neid pealisrõivaina pidulikel puhkudel, restoranides ja ballidel ja nii edasi. Tänapäeval muidugi ei üllataks see kedagi, pidukleidil ja aluskleidil ei tehta vahet, aga toona olla eestlased ikka päris shokeeritud olnud.
p.s. Lõdvendan korraks kommentaariumi-ahelaid - võib vaielda, ma ei hammusta teil päid otsast, ausõna:) Iseäranis tore oleks saada tagasisidet neilt, kes minu kombel kaaluga kimpus (olnud), st. kes sooviks mitte alla, vaid juurde võtta.
November 01/2024 Foto veebist: Marilyn Monroe kartulikotis.
“Here's a news flash for the ladies: for every one of you who thinks we all want a girl like Angelina Jolie, all skinny elbows and angles, the truth is, we'd rather curl up with someone like Charlotte - a woman who's soft when a guy wraps his arms around her; a woman who doesn't feel like an exotic vacation but is the home we can't wait to come back to.” ― Jodi Picoult, Handle with Care
ma ise pole kaaluga eriti miskitpidi kimpus olnud, aga üks sõbranna tahtis küll juurde võtta (ja samamoodi, nagu sina, vanuse lisandudes natuke ka on võtnud). Umbes et häbenes suurt dekolteed kanda, sest roided paistavad läbi naha.
ReplyDeleteMu vanaema rääkis vene ohvitseriprouade kohta sedasama. Kusjuures, kunagi kaheksakümnendatel, kui teismelisena komisjonipoest imelise välismaa pitsiöösärgi ostsin, siis lisas küpses eas müüja: "teie ju ikka teate, et see on öösärk". Jah, mina teadsin .-). Aga mis kõhnusse ja paksusse puutub, siis ma räägin alati enda mätta otsast, isegi mitte niiväga kogemusest, sest suurema osa elust olen olnud saledapoolne pikk ehk siis pole liiga põhjust kurta. Aga mulle lihtsalt MEELDIB kõhn. Androgüünne, poisilk naisekeha (ma ei räägi seksuaalses mõttes, onju, täis hetero olen.). Kuuekümnendate Twiggy, Kate Mossi "nothing tastes as good as skinny feels", heroin chic - need vastavad minu iluideaalile. Seetõttu näljutasin end ka noorena oma kasvu kohta paar korda väga kõhnaks. Mulle endale meeldis väga, aga ei viitsinud pidevalt näljas elada. Isiklikke tähelepanekuid kellegi kõhnuse või paksuse ja rõivaste osas ma kahtelmata tegema ei hakka. Aga siit tuleb välja küll see veider fenomen, et igati normaalseks peetakse kommenteerida kõhna inimese välimust, just nimelt nii, nagu ülevalpool nimetad, aga toekama inimese puhul on see ebaviisakas. Samamoodi nagu suurele osale tundub, et väheke pikema inimese käest on normaalne tema pikkust küsida. Aga vähe paksema käest kaalu ju ei ole? Kus see vahe siin õige peaks olema.
ReplyDeletemuide, ma mõtlen, et järsku see kõhnuseteema ongi mingi naiste hüper-heterovärk. Sest mul endal on selline figuur, mida rikkurmehed lasevad oma pruutidele külge opereerida, tähendab, selline, mis meeldib heteromeestele. ja ma ise olen sellest jälle mõnikord kuidagi häiritud ja tahaks rohkem kinni katta, ja samamoodi märkan ilusana neid androgüünseid poisikehaga tüdrukuid. Et järsku on asi lihtsalt selles, et mulle meeldivad kehad, mis on võimalikult mehekeha moodi.
DeleteMa pole osanud selle peale niimoodi mõelda - aga äkki tõesti. Mehed meeldivad mulle ka pikad ja kõhnapoolsed, mitte lihasmäed. Pigem vähem lihast. Selline sooniline ja sitke on minu maitse.
Deletehmm, mulle meeldivad samuti saledad mehed, aga pigem minu enda kasvu, mulle ei meeldi pead kuklasse ajada.
Deletemulle on jäänud mulje, et ilulihastega mehed meeldivad eelkõige teistele meestele, vt Tom of Finland.
... ja naistele meeldivad kas saledad-kiitsakad mehed või dad-body.
DeleteMulle just meeldivad eelkõige ilulihastega mehed.
Deletenotsu - minu kasvu mehed ongi juba pikemapoolsed, aga ma eelistan, et oleks vähemalt 5 cm pikemad, aga pigem 10. Praegune on seitse, eks oli 15.
Deleteklari - kui lihas on lihtsalt ilus ja reljeefne, mitte pumbatud, siis on ok. Igasugune lihasmägi, biitseps nagu keskmine kints on out.
Deletema mõtlen ilulihaste all neid, mis ei ole funktsionaalsed, nagu kulturistidel. Aga veel tõenäolisem muidugi, et naiste meestemaitse on veel mitmekesisem, kui ma ootasin.
Deletelihtsalt silma torkab, et "ideaalkehaga" meest joonistavad nt koomiksites mees- ja naiskunstnikud erinevalt.
Hüper-hetero teema on huvitav. Näedsa, mina justnimelt fännan volüümikamat sorti naistekehi. Pauliga ükspäev rääkisime miskipärast striptiisist - ma vaatan striptiisi tegevat naist palju parema meelega kui stritiisi tegevat meest. Nii et hüper-hetero kalduvusi mul ilmselgelt pole:)
Deletealternatiivne seletus on, et atraktiivsed tunduvad lihtsalt need kehad, mis on enda omast teistmoodi.
DeleteJaa, ma mõtlen ka ilulihaste all neid lihaseid, mis ei ole funktsionaalsed :D Kuigi noh, inimese kõik lihased on tegelikult mingi funktsiooniga, aga kas just täpselt sellisel kujul, eksole. Aga mul on ka siin muidugi omad standardid, näiteks ei meeldi mulle suured mehed (kaasa arvatud liiga suured lihased) ja proportsionaalsed peavad muidugi ka olema, mitte nagu Popeye.
DeleteSee hüper-hetero värk on põnev jah, mina näiteks ei ole hetero ja mulle ei meeldi ei "mehelikud" mehed ega "naiselikud" naised (panin jutumärkidesse, sest mida need sõnad üleüldse tähendavad, eksole), aga eks siin on definitsioonid niikuinii ujuvad.
Sale ja kondine on erinevad kontseptsioonid. Mina olin lapsena ja nooruses kondine, ja mind kiusati seetõttu pikki aastaid. Ei ole meeldiv kuulata kommentaare stiilis " kaks konti ja kusehais", "keppjalg", "Kondi-Roobert" jne, ja ma ju ei valinud endale ise keha, sain sellise sünniga kaasa. Igatahes tekitas see hulga komplekse, nt ei kandnud ma kunagi seelikuid, et sääred välja ei paistaks, hoidsin end kühmu, et lühem ja laiem välja paista ning püüdsin üleüldse märkamatu olla, mis kahjuks kuidagi õnnestuda ei tahtnud. Nüüdseks muidugi olen loivaga löönud, aga mis siin salata, eelistan siiani pükse või maani seelikuid kanda.
ReplyDeleteTäiskasvanuna olen olnud priskem ja kõhnem, ja kaalu püüan hoida lihtsalt seetõttu, et skelett ei kannata liigset massi välja. Ja üldse, kas mind huvitab, mida keegi arvab ;) Olen piisavalt vana, et kanda seljas, mis endale mugav ja meeldiv tundub ning ei pea mõtlema, kas nii sobib või mis kommentaare kuskilt tulla võib.
"loivaga löönud" - nii tore väljend:)
DeleteMuide mus ärkab alati väike trotsivaim, kui suuremate suurusnumbrite kandjad tulevad väikestele ja/või kõhnadele ütlema, et küll neil on lihtne riideid osta. Kust nad seda teavad? Omaenda kogemusest ju mitte? Kusjuures see, et poes mingit X stiili või värvi või lõiget stangede viisi XS või S suuruses pakutakse, ei tähenda veel, et mulle peaks seesinane stiil-värv-lõige meeldima. Jään enda juurde: olen endale sobiva suurusnumbri/stiili kombinatsiooni leidmisega alatihti hädas. Sekkarites muide sama - olen vist ennegi kirjutanud, et ostan pidevalt kaks-kolm numbrit suuremaid asju ja õmblen neid parajaks.
Sale ja kondine on jah veidi erinevad terminid. Aga mis puutub sellesse, et "oh, mis viga kõhnana riideid osta..." siis elu on näidanud, et on lihtsam küll. Lihtsalt need riided ei pruugi alati kandjale meeldida ega hästi istuda aga väiksemate numbritega riideid müüakse poes palju-palju suuremas valikus kui pluss suuruseid. Sama teema ka pikejalgsetel pükstega. Pikemad säärepikkused on jah täitsa olemas aga hulga kitsamas valikus.
ReplyDeleteJa laiemas plaanis kipub vist kehakujudega ka olema nii, et ihaldatakse seda, mida ei saa. Loomulikult puusakast kehatüübist ei saa luidrat kuju mitte ühegi nälgimisega ning poisilikust kehast kaalu lisades siiski liivakella üldiselt ei tule... Lokkispised unistavad pulksirgetest juustest ning sirgejuukselised soovivad lokke... Elu karmid tõsiasjad...
luidrat saab, aga puusad kitsaks ikka ei lähe.
DeleteSeda ma mõtlesingi, et puusaka inimesed puusad jäävad ikka proportsionaalselt laiemaks kui ka keha luider on :)
DeleteMa olen lisaks ka päris pikk (173cm), kitsa puusa ja väikese rinnaga. Eriti nooruses oli väga raske leida riideid, mis oleksid olnud ühest küljest väike number ja teisalt pikale inimesele õmmeldud. Seepärast ma õmblesin enamuse riideid endale ise.
DeleteMeeles on sellised numbrid: 13-aastaselt olin 168 cm pikk ja kaalusin 38kg. 17-aastaselt oli pikkus sama mis praegu, kaal aga väheke tõusnud, lausa 48kg. Nii et ma ei näinud välja nagu riidepuu, vaid pigem harjavars, ja jään selle juurde, et riideid polnud üldse kerge leida.
Nell, no ma ju räägin, rohi on teisel pool rohelisem:)
DeleteMind huvitab siiamaani (kuigi vanuselt olen 60nele lähemal kui 50nele), mida mu väljanägemisest arvatakse. Isegi see, et võõrad tänaval peaksid mind elegantseks persooniks. Millise diagnoosi see mulle paneb? Täielik enesekindlusetus ja kaugelearenenud kompleksid? Ahjaa, ma noorena käisin ka kühmus, et lühem paista. Ja see on jätnud oma jälje, pean ikka meelde tuletama endale, et kõnni sirgelt.
ReplyDeleteMinu meelest näed sa stiilne välja. Teise inimese pea sisse ei näe aga vlja paistab igatahes nii...
DeleteMa tänan :-)
DeleteMina olen 60nele lähemal kui 70nele:), aga ikkagi huvitab, mida mu väljanägemisest arvatakse. (Mitte segamini ajada pealesunnitud "eakohase riietumisega" ja/või kõigile meeldida püüdmisega.)
DeleteRiiete ostmise kergusest ja raskusest: mul on elu jooksul figuur muutunud sellisel moel, et noore ea kõhnast pirnifiguurist (sest lai vaagen!) on saanud vanuse ja kogu lisandudes liivakell.
ReplyDeleteMis tähendab, et visuaalselt on proportsioonid nagu rohkem tasakaalus (ja mulle VÄGA meeldib see, et selja tagant olen ma nüüd nagu Ingres'i odalisk, mitte ei kasva selg nagu heeringaroots laiadest puusadest välja), aga riideid leida on VEEL raskem.
Noorest peast oli üksnes see häda, et ülemisel ja alumisel otsal on eri suurusmõõt, aga seelikuid-pükse ja pluuse saab ju eraldi osta ja mõni kleit läheb nagunii alt laiemaks ja mahutab kõik ära, ise hiigelsuur olemata. Aga nüüd? Õlad on ikka sama kitsad kui enne ja katsu siis leida pluusi või kleiti, mille õlaõmblus ei oleks kuskil küünarnuki peal, aga mis eest kinni tuleks või inetult ei kisuks.
Kimonovarrukas, raglaanlõige, hõlmiklõige ja venivad materjalid on päästjaks. Ilmselt aitaks ka mõõdu järgi õmblemine, aga kui tihti seda ikka jaksab ette võtta.
Käisin kohe Ingres'i odaliski guugeldamas. Wiki andmetel on tal mõned selgroolülid liiast - aga sa kuskil rääkisidki, et sul on pikk selg. Ilus oli ta küll, nii et miks mitte selline välja näha.
Deletema ei mõelnud tingimata seda üht pilti, vaid üleüldse tema odaliske, ka muu nimega piltidel. Talle meeldis üht naisetüüpi maalida.
DeleteOh jah, kehakaal ja -kuju... lakkamatu võitlus ja rist kanda :D Mitte et sellel minu puhul reaalset põhjust oleks. Oh ei. Mu peas ei ole asjad sellel riiulil just kõige paremini korras, ütleme nii. Eks ma katsun siis eirata neid hääli, mis mulle jätkuvalt päevast päeva ütlevad, et ma olen kohutavalt paks (ma tean, et ma ei ole, aga ma ei USU seda) ja viimastel aastatel on neile lisandunud veel ka need hääled, mis ütlevad, et kui sa tõepoolest ei suvatse olla luukõhn, siis ole vähemalt väga-väga lihastes - ma enam ei usu, et ma iialgi elus suudaks oma kehaga rahul olla, sest ilmselgelt ei saavuta normaalne inimene kumbagi neist "ideaalidest". Aga vähemalt olen ma õppinud suhteliselt hästi neid hääli ignoreerima. Enamalt jaolt. Ma küll ei taha vaadata end ei peeglist, piltidelt ega kusagilt mujalt, aga vähemalt ma suudan kontrollida oma käitumist.
ReplyDeleteRiided on veel omaette peavalu, ma ei ole siiani aru saanud, kellele neid täpselt tehakse, mulle igatahes mitte.
Ma ka ei usu, et kunagikereg arahu teen, mu peas käivad ka hääled - äkki oled ikka liiga paks (liiga pikk oled nagunii), see ei sobi sulle, kuidas see välja paistab jnejne
DeleteKui endast rääkida, siis ei saa otseselt öelda, et ma oma kehaga rahul EI ole. Jah, tahaksin volüümikam olla, aga ma ei mõtle sellele igapäevaselt. Käesolevaga sarnased postitused sünnivad "kõhna seljas istub kartulikottki hästi" ütlemiste peale - no EI ISTU ju, kurat võtaks, omal nahal olen järele proovinud!:)
DeleteIstumine sõltub ju ka tegumoest. Mina olen klassikaline liivakell ja laiad püksid teevad mind heinakuhjaks. Mulle tundub, et ongi võimatu endale täiuslikult istuvaid riideid leida, kui neid just ise ei tee. Või kui mõne brändi mõõdud juhuslikult täppi ei lähe. Mul on näiteks Massimo Dutti selliseks päästjaks. Aga ikkagi kõik ei sobi.
DeleteKombinee ja pidukleidi kohta on mul üks mälestuskild pakkuda. Kunagi ostsin oma lapsele (umbes 3-4aastat vana) kombinee. Ei mäleta miks, aga tundus ilus. Ilmselt lapsele ka. Ja siis oli üks hommik, kui laps ärkas enne vanemaid, kes tahtsid veel magada. Laps tuli ja küsis, kas ma tohin sellega (kombinee väel) õue minna. Ja mina , tahtes rahus edasi magada, ütlesin, et muidugi tohid. Kui ma siis lõpuks üles ärkasin ja lapse kombineega õuest leidsin, olin muidugi shokis. Kas ma tõesti olen nagu vene ohvitseriprovva, kes ei tee kombineel ja pitskleidil vahet. Mis parata.
ReplyDeleteNo oleneb, kes su last õues nägid. Kui ainult ta mängukaaslased, siis ilmselt polnud hullu - vaevalt et koolieelik kombineel ja pitskleidil vahet teeb:)
DeleteOo, jaa, see kõhnuse kohta märkuste tegemine!! Mulgi on sellega kogemusi küll ja veel. Kusagil üks pikem selleteemaline postituski, kui õhtupoole aega saan, ehk otsin üles.
ReplyDeletePika otsimise peale leidsin tolle kehakaalu ja topeltstandardite postituse, millele Leevikesele vastates viitasin:
ReplyDelete"Meid, ’väikesi' inimesi, diskrimineeritakse. Just nimelt. Ah et mismoodi? Aga vot niimoodi: fakt on, et kogukatele kodanikele ei tohi keegi näpuga näidata, kohe on tegemist taktitundetuse või body shamingu või millega iganes. Kõhnade puhul aga ei tundu need (viisakus)reeglid kehtivat. "Söö rohkem"! "Issand kui kleenuke sa oled!" jne jne jne – selles stiilis kommentaare kuulevad minu kaalukategoorias naised ja tüdrukud alailma."
Link: https://viistuhatviissada.blogspot.com/2017/04/kehakaalust-tuleb-juttu-ja-valitsevast.html
Ma ütlesin sedasama eespool ka pikkade kohta. Täiesti normaalne tundub öelda "issand, kui pikk sa oled! kui pikk sa õieti oled?" Kusjuures kui oma paksuse või kõhnusega saab veel midagi ise ette võtta, siis pikkusega? Ma ei kasvatanud end ise, ausõna :-). Sedasorti pikkus, millele tähelepanu pööratakse, naisterahva puhul algab kuskil 1.80 umbes, olen märganud. Kuigi tõe huvides olgu märgitud, et praegusel hetkel ei loovutaks ma oma pikkusest sentimeetritki. Aga sinna jõudmiseks kulus üksjagu aega. Kahekümnendates üle 1.76 omaks ei võtnud, kui mõni jälle küsima tuli :-).
DeleteSamas modellid, nii need, kes esitlevad laval kõrgmoodi, mida keegi ei kanna, kui ka need, kes esitlevad kandmiseks mõeldud riideid, on kõik piitspeenikesed. Kui nende seljas riided hästi ei istuks, siis meil sellist modellide standardit ju poleks? Miks peaks moedisainerid tahtma enda elu keerulisemaks teha? Ikka lihtsamaks teevad, nõudes modellidelt rangelt peenike olemist. Ja ma pakun, et kui Monroe on kartulikotiga seistes igati ilus, siis nii kui istub, on voldid platsis. Ja neid inimesed üldiselt ei ihalda :) või mis?
ReplyDeleteMa ise kah mõtlesin selle modelliasjanduse üle, et siin tekib jah justkui vastuolu (kui kõrvale jätta tõsiasi, et viimasel paaril aastal on hoogsalt volüümikamaid modelle pruukima hakatud.)
DeleteAkadeemiku allpoolse kommi tuules pakun, et konks justnimelt selles, et kõhna keha peal tuleb rõivas paremini esile. Samas, "tuleb esile" ja "istub hästi" pole mu meelest sünonüümid. Aga te võite mind ümber veenda, ma pole endas sugugi kindel ses asjas.
nagu ma Katarina pool juba mainisin, minu arust ei istu neil kõik hästi, mõni riie istub teist tüüpi keha peal paremini.
Deleteinimesed, sh moelavastajad teevad mõnikord asju lihtsalt harjumusest või sellepärast, et "nii käib".
kuigi ma olen kuulnud ka hüpoteesi, et hästi paljud moekunstnikud on geimehed ja sestap tundub neile võimalikult poisilik neiu kõige kenam. Aga usun ikkagi pigem seda, et "nii käib" ja "kogu aeg on ju olnud".
notsuga nõus.
DeleteJapp, see geimeeste hüpotees peab vägagi paika. Või vähemasti on mulle seda öelnud geimehed, kes moemaailmas tegutsevad. :)))
DeleteLisaks kulud: näidised tehakse suurusele EU 32-34 (kangast kulub ju väiksemale suurusele vähem) ja kuna modellid siis enam-vähem ühte mõõtu ja kuju, siis on lihtsam passitada. Volüümikamate ja erimõõtu modellide kasutamine läheks kulukamaks ja keerulisemaks.
Oh, kulude point on väga hea!! Selle peale ma ei tulnudki.
DeleteAh, seda ka tahtsin öelda, et ega see Monroe siin pildil ju miski kohev naine pole. Ikka päris peenike teine :D Küll aga leidub temast pilte ka ajast, mil ta oli päriselt kohevam. Juures siis tekstid, et näete, milline lopsakas naine oli vanasti maailma seksikaim naine. Vot tolle ajastu voltidele ma viitan, mitte sellele pildile, mis siin postituses välja toodud.
ReplyDeleteKui hirmsasti tahaks nokkida, siis põlvel on ikka veidi pekki sellel pildil :-)
Deleteigal juhul ei ole ta sugugi tüüpilise tänapäeva modelli kujuline. liiga liivakell ja liiga lühike.
DeleteNii kümmekond aastat tagasi oli moemaailmas vahepeal furoori sellega, et Lara Stone oli rindadega modell. Noh nii keskmise tavalise partiiga, B või C korviga. Sellest piisas, et moelaval peaaegu skandaalne olla.
Just eelmine nädal sattusin vestlusesse, kus üks inimene kommenteeris teise, seltskonnas mitteviibinu kohta, et see teine liiga kõhna olevat. Ausalt ma oli hämmingus, esiteks kommenteeritav on sale, aga mitte kõhna ja teiseks, miks peab kellegi teise kaalu üldse kommenteerima.
ReplyDeleteJust nimelt. Seda enam, et ülekaalu kommenteerida on tabu, nagu ka postituses ja sajal pool mujal korrutanud olen. Miks arvatakse, et kõhnakesi võib sarjata? Rääkimata sellest, et (Pillekese näitel) kasvu kommenteerida? Topeltstandardid, ma ütlen!! :)
DeleteMa puhtalt oma sõbrannade pealt vaatan, et kõige kõhnemal meist on alati riietega ikkagi kõige lihtsam, kõik istub alati ideaalselt, ta saab netist ka riideid tellida ega pea tagasi saatma. Meil mitte-kõhnadel on alati jube jama, tuleb kümme asja läbi proovida kuniks midagi enam-vähem kärab. Ja eks mul omalgi oli aastaid tagasi, kui ise veel kõhnapoolsem olin (st praegusest 10kg kergem) ikka imelihtne riietega.
ReplyDeleteAga võib-olla ongi see, et slender - kõik istub valatult, skinny - enam ei istu nii valatult? Kuigi Mariliisi toodud modellide-näide on samas ka väga hea point.
Just nimelt, seda minagi, slender ja skinny on erinevad kehavormid.
DeleteAga väljendit "istub ideaalselt" kasutame vist erinevas kontekstis? Minu jaoks pole "istub ideaalselt" ja "mahub selga" kaugeltki üks ja seesma. Mulle mahub enam-vähem kogu müüdav riidekraam selga, mis aga ei tähenda, et tekitaks "istub ideaalselt" tunde. Väga paljud asjad lihtsalt... noh... ripuvad seljas, sest mul pole piisavalt kehamaterjali sinna sisse panna :)
ja pesumodellid on tavaliselt vormikamad kui pealisriiete modellid.
DeleteJälle notsuga nõus.
Deletep.s. Ju siis pealisriietele annab riidepuu-efekt (st. kõhnad modellid) miskit juurde? Üks mu hea sõbranna kasutas shopates väljendit "ripub hästi, aga istub halvasti". Tähenduses: kaupluses riidepuul nägi rõivatükk hea välja, aga proovikabiinis valmistas pettumuse (kusjuures küsimus polnud sugugi suurusnumbris.)
DeleteAbsoluutselt: see, et rõivas kõhna daami seljas moelaval paremini esile tuleb ei tähenda sugugi, et see ka hästi istub.
DeleteNii mõnigi rõivaese on selliselt tehtud, et passib volüümikamale prouale paremini selga.
Ma ise kasutan väljendit "seelik seisab seljas", mis tähendab siis, et ei lange ilusti nagu vaja, kuna mu kabuuz on liialt suur seal sees ja hoiab kangast tobedalt pingul ja ma näen välja nagu Kartrashian.
Riiete istuvuse juures on väga oluline asi mitte suurusnumber või kehakaal, vaid proportsioonid. Mina olen 175 cm pikk ja olen eluaeg kaalunud kuskil seal 60 kilo kandis. Küll aga on mul pikk torso, praktiliselt olematu rinnapartii, peenike vöökoht ja laiad puusad. Suurusnumber S muidu oleks ok, aga need on tehtud minust märksa lühematele inimestele. Kleite osta on praktiliselt võimatu, sest ülakeha ja alakeha on proportsioonist väljas ja kleidile konstrueeritud vöökoht jääb minul kuhugi rinnakorvi ümber. Püksid, mis jalgadest ja puusadest ülespoole mahuvad, on vöökohast ülilaiad. Särgid-pluusid, mis õlgade ümber mahuvad, on rindkere ja muu keha ümber kottis. Nutulaulu võiks jätkata pikalt. Niisiis olen ma terve elu kandnud ainult trikotaažist riideid, mis venivad või muidu sellised suvalise lõikega on. Mingist viisakast "tailored fitist" võin vaid unistada, või noh, see tuleks spetsiaalselt mulle õmmelda, aga seda ei juhtu küll iialgi.
Deletesiis peaaegu nagu mina noorena. v.a et mul on ka olematud õlad, aga vertikaaljaotus on sama. et minikleidid kõlbavad pluusiks ja päris pluusid osutuvad puha nabapluusiks.
DeleteEsiteks, igasugune keha ja välimuse kommenteerimine on täis nõme! Olgu siis tegemist pikkuse või kõhnuse kommenteerimisega. Igal juhul on tobe seda mainida. Ja miskipärast muidugi kommenteeritakse põhiliselt naisi ehkki ma kujutan ette, et nii kõhnadel kui ka lühematel meestel oleks siin oma lugusid rääkida.
ReplyDeleteMa olen "vaid" 173cm aga armastan kõrgeid kontsi kanda. UK-s elades kuulsin üle päeviti "oh wow, you are so tall!" ja muidugi "how's the weather up there?" Lõpuks oli kopp nii ees sellest, et oleks tahtnud ainult ironiseerida vastuseks "isssssannnddd kui naljakas ja originaalne!!!! Sa oled esimene inimene, kes mulle seda ütleb". Nagu wtf!? Mis ma siis nüüd sellega peale hakkan - teen end pea jagu lühemaks? Aaarggghhhh! Nagu näha, ajab see mind siiani kettasse. :D
Teiseks, ma kuulun paraku nende hulka, kes meelsamini võtaks alla ehkki ma ei ole paks. Olen olnud paksem ja ka oluliselt peenem kui praegu aga julgelt poole oma elust obsessinud oma kaalu ja keha ümber. Kui ma mõtlen sellele ajaühikule, mis ma olen kulutanud oma elust oma kaaluga tegelemiseks - ma oleks võinud end selle ajaga kirurgiks koolitada.
Ühel hetkel jõudsin meeldivasse keskikka ja mul viskas see kaalu ümber toimuv tants lihtsalt üle ja ma lõpetasin selle jama ära. Esimest korda elus ei sunni mind tagant kõikehõlmav soov "alla võtta". Kannan, mis tahan, sh lühikesi seelikuid ja kitsaid pükse, mille muidu panin ootele, et "kui ma alla võtan, siis".
Kolmandaks, riiete ostmine - mulle tundus, et mul oli rohkem valikut, kui ma olin kaks suurust väiksem kui praegu aga see võis olla ka tolle eluperioodi eufooriline meelestatus. :D
Tegelikult pole ju probleem mitte niivõrd suurusnumbris. Igal kehal on omad head ja vead ja ebastandardsused. Ma olen täiesti keskmises rõivanumbris liivakellakujuga mutt aga KÕIK püksid ja seelikud peavad olema aasadega, et saaks vöö peale panna, sest muidu on nad kas puusast kitsad või pihast ülearu laiad. Mul on pikad gorillakäed, mis tähendab, et harilikult on kõikvõimalikud varrukad mulle lühikesed. Ehk siis riiete ostmisega kaasnev frustra tuleneb tihti muust kui suurusnumbrist.
Ja modellid on peenikesed, sest kõhna keha peal tulevat rõivas paremini esile, mis ongi ju moe näitamise point. Vähemasti seletas seda kord mingi moedisainer (enam ei mäleta nime). Nagu nodsu eespool juba ütles ka, volüümikama keha peal tunduvad osa asju (nt väga lühikesed seelikud, avarad dekolteed) vulgaarsed. Marilyni puhul märgati ja mäletatakse seksikat naist, mitte niivõrd seda, mis tal seljas oli.
Aahh, kümnesse: "...riiete ostmisega kaasnev frustra tuleneb tihti muust kui suurusnumbrist."
DeleteSamuti kümnesse: "... modellid on peenikesed, sest kõhna keha peal tulevat rõivas paremini esile, mis ongi ju moe näitamise point."
Jaa, see on nii hea point, et volüümika peal tunduvad osad rõivad vulgaarsed, see ongi üks põhipõhjustest, miks ma tunnen, et palju asju mulle ei istu, mis sest et mahuvad ju selga küll. Lihtsalt mingi hunnik lõikeid on kohe valikust väljas selle tõttu, ei ole mõtet proovimagi hakata. Aga jaa, nõustun, et iga kehakuju ja kaalunumbri juures on ikkagi plusse ja miinuseid, ei ole pea kellelgi nii, et absoluutselt kõik istub imeliselt. Kuigi ikkagi sõbrantside või enda peenikeoleku-aegade pealt vaatan, et kõhnana kipub naaaatuke kergem olema.
DeleteMis puudutub meeste kommenteerimist - ehk siis kommenteeritakse mehi, mitte nemad ei kommenteeri: mu poeg (1.96) ja üks hea tuttav mees (1.93), mõlemad saledad, aga mitte kondised, räägivad mõlemad, et ilgelt viskab üle, kui JÄLLE mõni tuleb ja hakkab pikkuse kohta uurima. Ja meestuttav rääkis oma vanaisast, kelle lemmiknali oli talle juba lapsest peale see ilma oma. Paistb, et noorem põlv seda nalja ei tea. Ehk siis pole kerge kellelgi.
ReplyDeleteappi kui tüütu.
DeleteEi tea, kas lühikesi inimesi ka kommenteeritakse sedasi?
Vaat ei oska öelda, pole kunagi lühike olnud :-)
DeleteMa jupatsina võin kinnitada, kommenteeritakse ja kuidas veel...
DeleteMasendav! See kehade ja välimuse kommenteerimine on saatanast.
DeleteNB!! notsu, vaatan, et blogger on kaks su kommentaari ära söönud - ta teeb seda vahel, kui mitu kommi väikese vahega järjest üksteise otsa postitada. Kopeerin need siia:
ReplyDeletenotsu ütles:
"mu vulgaarsuskommentaar oli lühikese seeliku kohta, aga dekolteega on juba nii ja naa. Mainisin eespool sõbrannat, kes häbenes, et tal on dekoltees läbi naha roided paista. Ise vormikamana tean jälle seda nõksu, et õige kujuga dekolteega saab rinnapartii hoopis väiksemaks mängida, ennem võib büst rõvedalt suur tunduda just kinnisema kaelusega.
Ja isegi selle va lühikese seelikuga on asi rohkem kehakujus ja eri mõõtude proportsioonides, mitte lihtsalt volüümikuses. Pmst et kui olla liivakella kujuga, siis mõjuvad riided, millega saab soovi korral büsti-talje-puusa suhet võimendada või olemasolevat mõõduerinevused jõuliselt välja joonistada, vulgaarselt, sest tekib mingi karikatuurne hüperliivakell, mida peavoolukoomiksites meesautorid joonistada armastavad. Lihtsalt kogukas naisterahvas näeks sellise tegumoega riietes viisakam välja."
Veel ütles notsu:
"omaette ooper on riided, millega ma näen mõnes mõttes küll hea välja, aga ei tea, kas tänavale julgeks minna. Ema andis mulle kunagi oma väikseks jäänud viiekümnendate tüüpi kleidi - alt lai, ülevalt liibuv.. Hiljutii harutasin sellel katkikäinud varrukad küljest ära ja avastasin, et kleit läheb mulle veel selga. Kõik tuttavad ütlesid mind sellega nähes "OOOOOOO!". Aga mul on tunne, et üksi ma sellega väljas käia ei julgeks, sest ma kardan, et sellega saaks liiga palju sellist tähelepanu, millega ma ei oska midagi pihta hakata, vbla isegi agressiivset tähelepanu. mh oletan, et suhtlussituatsioonides kipuks päris paljud siis minu dekolteega rääkima :D."
... kusjuures millegipärast teeb blogger seda üksnes sinu kommentaaridega!??
DeleteJa teine, keda mu blogger diskrimineerib, on Morgie. Tema kommid, erinevalt kõigi teiste omadest, ei tule mulle e-mailile, neid näen ainult bloggeris.
Notsu - sind elusuuruses teades kujutan ette, KUI äge sa sellega välja näeksid. Mu emal oli ka omal ajal neid kleite, aga ma tegin neist teismeeas igast muid asju, kuna kangas oli superhea, mida kallil nõukaajal poes saada ei olnud. Pealegi ei mahtnud need mulle originaalkujul selga, sest ema oli väikese rinnaga ja 1.63 pikk. Aga neist sai imelisi miniseelikud :-). Ühest tegime mulle ka õlapaeltega kleidi, mille alaosa jäi viiekümnendate puhviks. Kangas oli lendlev õhuline läbipaistev väikeste helesiniste roosidega ja selle alla käis valge läbipaistmatu aluskangas. Juurde veel lai tumesinine vöö. Appi, ise ka imestan, et see mul siiani meeles. Ikka hirmus hilbumaniakk olen. Kusjuures kõigi eelmiste kommentaaride valguses olen ka juba ammu märkida tahtnud, et hoolimata igakülgsest halast oma kerega rahulolematuse tõttu, on poed alati täis hoopis rohkemaid riideid, mis mulle meeldivad ja mida endale tahan, kui tegelt vaja oleks. Siis pean jälle endale meenutama, et "et kõik maailma hilbud ei pea minu omad olema". Päris hästi oelks, kui suurem jagu müüdavaid asju mulle ei istuks. Kuna mulle pükse meeldib just kukekatena kanda, siis pole isegi pikkusega muret.
DeleteSiin on nüüd keeruline aru saada, kellele ja millele ma vastan enam. Aga see on siis notsu kommentaarile, mille Epp kopeeris:
DeleteNotsu ütles: "mu vulgaarsuskommentaar oli lühikese seeliku kohta, aga dekolteega on juba nii ja naa. Mainisin eespool sõbrannat, kes häbenes, et tal on dekoltees läbi naha roided paista. Ise vormikamana tean jälle seda nõksu, et õige kujuga dekolteega saab rinnapartii hoopis väiksemaks mängida, ennem võib büst rõvedalt suur tunduda just kinnisema kaelusega."
Jaa, just. Tean ka omast käest, et mingi kinnise kaelusega dzemper võib rinnapartii korralikuks pornoks muuta. Samas tagasihoidlikuma v-kaelusega saab tekitada hoopis mahedamat efekti.
Ja 100% nõus selle karikatuurse hüperliivakellaga ka.
Mul on moele ainult kolm pretensiooni, mood olgu:
ReplyDelete1. mugav
2. taskutega
3. kapuutsiga
Igasugused feidrad Käärijä esinemiskostüümi moodi kampsikud panevad mind küll silmi pööritama, aga mis siin öelda või teha olekski.
"Mugav, taskutega, kapuutsiga" - nii tore pretensioonide loetelu :)
DeleteUmm, Epp, äkki see bloggeripoolne diskrimineerimine oleneb kuidagi logimise viisist? Ei ma ka tea.
ReplyDeleteMuide täna tuli su komm mulle meilile!!
DeleteJah, nõus, võib täitsa olla, et oleneb sisselogimise viisist.