Koerakaka



Arvasite pealkirja põhjal, et taas tuleb juttu Trumpist? Eksisite.

Panin prillid ette, enne kui kirjutama hakkasin, et silmi kaitsta, sest kes vana asja jne, aga VVN mainis enda juures toda iidset blogilahingut (ma täpsustama ei hakka, kes mäletab, see mäletab) ja mulgi tekkis tahtmine teema veelkord üles võtta. Mitte ülemäära tõsiselt, sutsuke teises võtmes, ning iseenesest mõista ei mujal kui siin enda juures, kuna VVNi poole ei riskinud kommenteerima minna:) Anyway. Toona oli küsimuse all eraomand, aga täna räägin… wait for it… haisust

Lugu järgmine. Ma elan tegelikult esimest korda elus linnaoludes, iseäranis koerasita seisukohast võetuna. Eestis, Nõmme kodus kaevasin Eduardi, Jeekimi ja Yarko junnid majast kaugeimas aiaääres maasse. USAsse kolides elasin linna ääres, jalutuskohaks peekanpähkli-istandused ja kastmiskanalite veered, seal võis kraami vedelema jätta. Oregonis, no seal oli üleüldse metsik loodus ümberringi, Yarko või Lillikese poolt maja lähiümbrusse poetatud julgad lennutasin kõrge kaarega kanjonisse. 

Aga nüüd. Elan linnas. Koera pissitan-kakatan oma kodu taga-aias, kus junnimatmise võimalusi napib, ning ümbruskonna tänavatel, kus loomaomanik substantsi nagunii plastikkotti peab korjama. Jalutuskäigult naastes viskan need kotikesed isiklikku, garaazhiukse kõrval seisvasse prügikonteinerisse. Õigemini, viskasin. Sest meil on omavalitsuse poolt iganädalane konteineri tühjendusteenus, aga kotti pakitud junnid hakkavad paraku juba paari päeva pärast haisema, kui just külma talveajaga tegu pole. Seda va prügikasti kusagile kaugemale veeretada on võimatu, sest tiheasustus, noh. Egas midagi. Kus häda (no pun intended) kõige suurem, seal väiksemat sorti, tihedalt sulguv plastikkonteiner kõige lähem. Nüüd avan jalutuskäigult tulles suure konteineri kaane, misjärel selle sees oleva väiksema oma, poetan kotikese konteinerisse, kaas kõvasti peale, suurele samuti, ja lõhna ei mingit. Prügi äraveopäeval tühjendan väikese kakakonteineri suuremasse, ja alustan uut ringi. Elu lill.

Kuid tuleme nüüd selle ammuse draama juurde tagasi. Toona oli mu argument, et olles omale personaalse prügikonteineri soetanud ning selle tühjendamise eest maksnud, käib mulle närvidele, kui keegi teine seda oma koera kaka ladustamiseks kasutab. Jätame antud argumendi kõrvale, ei hakka uuesti. Ja kujutame hoopiski ette, et koera jalutavate möödakäijate kilekotikesed poetatakse minu konteinersse, mistap iga jumala kord, kui garaazhiukse üles rullin, pean sitahaisu ninna tõmbama. Vähe sellest, mitte enda peni sita, vaid võõra koera oma. Kahju eraomandile ja rahakotile on selle kõrval köömes! 

Ega ma nüüd täpselt teagi, mis selle postituse moraal võiks olla:) Ehk sama mis toona, et olge inimesed, ärge pange oma koera kakat võõrasse prügikasti. Täitsa võimalik, et prügikasti omanikule ei meeldi hais

November 9/2024                                                                          Image: Internet

“Dogs are the leaders of the planet. If you see two life forms, one of them's making a poop, the other one's carrying it for him, who would you assume is in charge.” ― Jerry Seinfeld

44 comments:

  1. Soomes on vastavad kleepsud "luban oma prügikasti võõra koera kakat". Vähemalt eramajade piirkonnas üsna levinud

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, see on TÕESTI nutikas!! Võiks üleilmselt juurutada.

      Delete
  2. Mulle jääb üldse arusaamatuks, kuidas saab inimesele tulla mõte panna oma prügi võõrasse prügikasti, aga noh, ega ma ei peagi kõigest aru saama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Novot, näe, inimesed saavadki asjadest erinevalt aru :)

      Delete
    2. Ma olen pannud...korjasin lastega jalutades klaasikilde ja kusagile polnud panna, kotti või suurt taskut ka polnud

      Delete
    3. Vastuseks A-le, üksikasju teadmata, ja riskides rumalalt või vastaliselt kõlada :), aga näiteks mina pean klaasikilde nn. ohtlikuks prügiks, ja kellegi teise prügikasti ma seda kindlasti ei paneks (kasti valdaja teadmata). Ega ma tegelikult arva, et valdaja prügikasti kästitsi sobrama läheb vms, aga ikkagi. Meie majas on näiteks nii, et hoiatame mehega teineteist, kui miskit purunema juhtub ja prükki läheb. Paranoia tõenäoliselt, aga no nii on. Samas, sajandat korda - inimesed on erinevad!

      Delete
    4. Ma ei saa jälle aru, millest sa aru ei saa. Prügikast on prügi jaoks. Mul on prügi. Seal on prügikast. Ma mõtlen sellele, et prügikast on kellegi teise oma, nii palju, et kas mu prügi on suur, äkki see täidab tema kasti oluliselt - aga kui on väike prügi, läheb.
      Või mis sa tahaks, et ma viskaks oma suitsukoni maha parem v? Või mida?

      Delete
    5. Usu mind, ma ei suudaks iial sulle seda arusaadavaks teha.

      Delete
    6. PS palun, PALUN ära viska kunagi suitsukonisid suvalistesse, mitte suitsukonide jaoks mõeldud prügikastidesse. Teised inimesed peavad neid tulekahjusid kustutama pärast.

      Delete
    7. Ma kustutan ALATI oma koni ära.

      Delete
    8. Please, please, anname igaüks oma panuse, et siin ei lahvataks koerakaka-sõda vol. 2:)

      Suitsukonidest, ja mitte sulle vastuvaidlemiseks, VVN, aga faktina: olen mittesuitsetaja. (Nooruses suitsetasin.) Mulle hakkab konihais jubedalt vastu, ju-be-dalt. Õnneks pole säärast olukorda tekkinud, et keegi mu (garaazhi kõrval asuvasse) prügikasti konisid poetab, aga kui poetaks, mu tundlik nina ilmselt registreeriks selle, nii nagu registreerib koerakaka haisu.

      Delete
    9. Ühiskondlikke konteinereid siis ei ole nagu ma aru saan.
      Ma kasutasin enamasti ühiskondlikke, meil alevis õnneks neid veel on mõned. Kui tee peale ei jäänud, siis vedasin koju, meie maja biojäätmetesse (ma kasutasin biolagunevaid kakakotte).

      Me panime siin oma maja konteinerid (siin on seadusega kohustuslik - pakend, olme, bio, klaas) lausa pisikesse kuuri, sest möödujaid kippusid prügi sisse panema ja ei sorteerinud. Siin on olnud alevis keisse, kus autost tõstetakse suur kott olmekonteinerisse kui too lukus pole. Kahjuks. Meie maja parim leid oli poolik, vedelikuga hapukurgipurk pakendikonteinerist. No selle peale annab tulla :( Uks lukus hetkel ei käi, aga distsiplineerib ja prügifirma on õnneks nõus ukse avama ja konteineri välja tirima. Osadel on ka lihtsalt aed ümber, kuhu tänava poolt ei saa, peab natukene jalutama hoovi sisse. Kortermaja puhul on seda eramaa piirkonna kehtestamist niigi keeruline hallata, aga samas iga asi maksab (konteiner - ostad või rendid, vedu iseenesest (va bio ja pakend, aga haldusteenuse eest maksad ikkagi), lumekoristus talvel (auto peab pääsema, uks peab avanema) jne. Me ju ise seda kõik teeme oma ajast, seega tahaks ise ka teenust kasutada, mitte teistele pakkuda. Tasuta :)

      Delete
    10. Ühiskondlikud (suuremat mõõtu) konteinerid on USAs kortermajade juures, ja üldiselt ka bensujaamades ning toidupoodide juures. Kortermajade omad käivad reeglina lukku, või on lukustatud aiakeses, sest just, elanikud maksavad teenuse eest.

      Mis prügi sorteerimisse puutub, siis jah, Euroopa on USAst ilmselt kaugelt ees, aga mul on kuri kahtlus, et lõpptulemus on mõlemal pool suuresti sarnane - plastik lõpetab kusagil arengumaal või ookeanis. Või siis kohustatakse elanikke prügi sorteerima, aga äravedaja kallab selle lõpuks ikkagi ühte hunnikusse. Aga noh, loodetavasti näen ma asja liiga pessimistliklt, ja Euroopas on prügisorteerimine tõesti tasemel. Ehk siin USAski, vähemasti mõnel pool.

      Delete
  3. Meil on jälle inimene kes jalutab oma koera ja eriti kui karv nö lahti siis kammib oma koera tänaval ja suskab kammitud karvapusakad naabrite põõsastesse või peenrasse jne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oo, jaa, olen seda fenomeni kohanud reiside ajal, campgroundides. Kui kõrvlplatsil keegi otsustab oma peni sugema hakata, nii et karvatuuste lendab...
      Looduses muidugi, kus lähinaabreid pole, olen minagi karvatuustid kokku rullinud ja taimestikku susanud, linnukestel või oravatel vms hea pehme pesamaterjal võtta.

      Delete
  4. Meil siin ühel naabril lausa eraldi maja juures prügikast, kuhu laseb kõigil koerakotid visata. Samas on see tavaline prügikast, kuigi koerakaka peaks orgaanilisse minema. Väga paljud kasutavadki naabri oma, mis aeg-ajalt lausa üle ajama hakkab, ning soojaga pole sugugi väga meeldiv sealt mööda jalutada. Ise viin ikka koju, sest siis mäletan ka kassikasti kohe ära puhastada :-)
    Samas õnneks on orgaanilise prügi kast üsna hästi kinnikäiv, naljalt mingit lõhna ei tunne. Üsna pesukarukindel ka, kui just tänava äärde tõstes mõni nutikas kohale ei saabu, ning siis selle ümber lükkab. Siis läheb teatud nurga all kaas lahti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, naabruskonna spets koerakaka kast on väga hea mõte. Kuid hais muidugi jääb...
      Aga pesukarud, jaa, nede eest pole miskit kaitstud :) Meil eelmise Las Crucese koduümbruses oli neid ringi uitamas hulganisti, siin uues kohas pole veel märke näinud pesukarude tegutsemisest.

      Delete
    2. Kuidas teil biojäätmed on lahendatud? Meil on nüüd teist aastat kohustuslik ning suvel on päris jube. Mingid pisikesed satikad tekivad, lisaks hais muidugi ka. Ja ma avastasin, et porikärbseid on kuidagi tavalisest rohkem tekkinud. Nagu peaks keegi naabruses lehma :D

      Delete
    3. Biojäätmed? Sõltub ilmselt omavalitsusest. Oregonis kompostisime, linn eraldi biojäätmete kogumist ei pakkunud. Siin Las Cruceses lähevad olmejäätmed personaalsesse üldprügi konteinerisse, vähemasti meie elurajoonis. Recycling-konteiner on igal majapidamisel samuti (papp ja plastik jne). Üldprügi äravedu kord nädalas, recycling iga kahe nädala tagant. Klaasi võib panna üldprügisse, aga igas rajoonis on ka kogumiskast.

      Ja kes ei taha linnalt teenust osta, saab oma prügi ja recyclingu viia linna ääres asuvasse suurde pügilasse. Recycling tasuta, prügi 8 dollarit sõiduauto- või pick up trucki koorem. Me Oregonis transasimegi ise, sest linnateenus oli arutult kallis, ma ei mäletagi täpselt, mingi üle 40 dollari kuus, tühjendamine 2 nädala tagant. Las Cruceses maksame iganädalase prügiveo (+ recyclingu) eest 16 dollarit kuus.

      Delete
    4. Toronto korjab eraldi biojäätmeid juba üle 20 aasta. Nii palju kui olen aru saanud, siis sellest tehakse kusagil kohapeal-läheduses mulda, ning linna kogukonnapäevadel on võimalik seda endale koju tuua. Olen ka võrrelnud, mida Eestis biojäätme alla pannakse, ja siin tundub nimekiri palju pikem. Näiteks võetakse ka mähkmeid ja naistesidemeid, kassiliiva (ma niikuinii kasutan sellist, mis on tehtud kookoskoorest). Kord nädalas viiakse ära. Tavaprügi ja ringlusesse minev on siis üle nädala. Eraelamutes toimib see kõik palju paremini kui korterites. Orgaanilise ja recycling prügi äraveo eest ei pea me maksma, tavaprügiks on olemas erinevas suuruses prügikastid, ja vastavalt, millise oled võtnud, siis ka maksad iga kuu selle eest. Meil on kõige väiksem võetud, ja enamasti ei saa seda isegi kahe nädalaga täis (väga pikka aega oli see isegi tasuta, aga nüüd ikka maksame midagi natuke; tahetakse, et kõik oleksid meiesugused 🙂). Kõik prügikastid on linna poolt tasuta, kui on katki läinud, siis tulevad ja vahetavad. Vanasti oli igal just selline nagu jumal juhatas, aga kui orgaaniline sorteerimine tuli, siis muudeti kogu süsteemi. Oli vaja ka pesukarukindlamaid kaste.
      Huvitav on aga see, et recycling läheb kõik läbisegamini ühte kasti (paber, metall, plastic). Väidetavalt suudavad sorteerimismasinad sellega toime tulla. Samas tunnistatakse, et prügimäelt eemale hoitud prügi numbrid on liiga väikesed. Kas ei suudeta toime tulla, aga ka inimeste endi suhtumine pole parim.

      Delete
    5. Meil on korter Tallinnas ja prügi sortimine töötab minu arust hästi. Eraldi kogutakse: paber, klaas, bio. Tagastus-taara ehk pudelid lähevad otse taara-automaati lähima toidupoe sissekäigu juures.

      Lisaks on Eestis iga nurga peal paberi ja pakendite ja klaasi konteinerid. Sinna ei mahu väga palju, tööstuslikku kogust ei vii. Aga kui mul peaks õuepealne klaasikonteiner täis olema, siis võtan lihtsalt tööle minnes koti kaasa ja paigutan nad Vesivärava kohviku ees või Torupilli Selveri parklas olevasse prügipunkti ära, kodust 400 / 800 meetrit.

      Delete
    6. Eestis ollakse selles osas hulga paremad, et viitsitakse kuhugi viia. Siin saaks ainult alumiinium õllepurkide eest raha tagasi, aga peab viima õllepoodi. Enamus vist ei viitsi tegeleda, sest prügipäeva õhtul näen ikka mõnda usinat hiinlast ringi liikumas ja recycling prügikastist neid välja õngitsemas. Päris suurte kottidega on nad.
      Korterimajades on õieti ka olemas sorteerimine, aga selleks peab pingutama, ning alla keldrisse vastavasse ruumi minema. Paberit ilmselt viiakse kergemini sinna, aga muuga on natuke kehvem. Prügitoru on igal korrusel, aga ainult tavaprügi jaoks. Lihtne sealt ka orgaaniline alla lasta.

      Delete
    7. Enele: teil seal Torontos tundub kenasti toimiv süsteem. Mulle ausalt öeldes käib pinda, et biojäätmed üldprükki pean panema, aga no mis sa teed, kui omavalitsus ei paku muid võimalusi.

      Aga prügikastid (ja recycle omad) on meil linna poolt nagu teilgi, tasuta, ühtse väljanägemisega; kui purunema peaks, antakse uus. Prügi omad kahes suuruses, meil on praegu suurem (tänu kolimisprahile), ehk millalgi vahetame. Teenindushind on kummalisel kombel sama, olenemata mõõtudest. Ja meilgi läheb iga nädal konteiner nüüdseks pea tühjana ära, no me lihtsalt ei tooda seda va prügi nii palju, mis teha :)

      Recycling käib ka meil kõik ühte kasti, paber ja papp ja plastik ja. Mis minugi meelest on imelik, aga väidavad siingi, et töötlemiskeskuses sorteeritakse. Klaasikogumiskonteinerid olid Oregonis eraldatud, vastavalt klaasi värvile, siin läheb kogu klaas nö. ühte patta; jällegi, väidetavalt sorteeritakse hiljem.

      Aga üldiselt on minuga sedasi, nagu ka Ritsiku juures märkisin mõnda aega tagasi, et olen prügi/recycling asjus vähem kohusetundlikuks muutunud. Natuke häbenen, aga mitte väga. Vanusega kaaasnev käegalöömine? :)

      Delete
    8. Eestis on (ma ei tea, kas igal pool, aga meil küll) võimalik ise määrata, kui tihti prügikonteineri tühendus pon. Mina elan eramajas ja prügipäev on neli korda aastas. Iga kolme kuu tagant. Hõredamini enam ei saanud, ja me ei saa kolme kuuga konteinerit (kõige väiksemat) tavaliselt täiski. Aga meil on ka pakendikonteiner eraldi, paber-papp läheb ahju-pliidi alla ja kogu kõdunev kraam läheb oma komposti.

      Delete
    9. Ei ole võimalik igal pool, Klari.
      Mu ema kuulub pisikese valla piirkonda ja seal käib kõik läbi hanke. Vald korraldab hanke, määrab hanketingimused ja leping sõlmitakse võitjaga mitmeks aastaks. Kinnistu omanikule tuleb leping ja hinnakiri. Pead valima konteineri või pakendi, liigiti.
      Alguses oli vaid olmeprügi, siis lisandus pakend ja jaanuaris pidin teatama, kas kompostime ise või tellime biojäätmetele veo. Pidin tegema komposterist pildi ja saatma valda, jäätmekonteinerit ei ostnud ja vedu ei tellinud. Tegemata jätmise korral oleks saanud tühiveo arve regulaarselt.

      Ja need graafikud on ilmselt paika pandud keskmise tarbiija alusel. Ma vaidlesin vallaga pikalt, enne kui sain olmeveo graafiku hõredamaks. Pakendi osas nad ei andnud järele, aga pakkusid kotti, mis on väikseim võimalikest.
      Emaga oli nii keeruline, sest iga järgmine muutus tähendas, et see prügi, mis lõdvalt mahtus pisikesse olmekonteinerisse, pidi nüüd mahtuma vähemalt kahte.
      Klaasi viin ise poe juurde ühiskondlikku (purgid), maksumärgiga lähevad tagastusse. Lihtsalt vald ei arvesta sellega, et ühel üksikul pensionäril nt tuleb nädalas ehk 1 pakk 0.5l piima ja pisike pakk koort, mõni koogikarp ka. Aga kui sa veopäeval kotti välja ei pane, siis saab tühiveo eest ikkagi arve. Ja see auto ei tule kunagi õigel päeval. Maja on mitme tuule lükata-tõmmata, kola tuleb vedada maantee serva. Tühja koti paneb siis prügimees teeservas olevasse postkasti või kivi alla (kui on norm vedaja, mõni on napakas).

      Ma oleks väga rõõmus kui saaks ise veograafikut dikteerida, aga no ei saa kahjuks. Eelmise vedaja ajal olid tingimused väga jäigad, praegusega natukene sai läbirääkida. Eramajas elab ja kõige selle kommunikeerimine vanadele on ikka piin. Pidev mure, et mida ma jälle sinna konteinerisse panen või kotti.
      Nii et jah, kogume ja arvan, et keskmine elanik on pigem kohusetundlik, aga süsteem on kohati kahjuks nii jäik. Uuest aastast tuleb riidekonteiner ka hankida, mul on juba praegu stress...

      Sorri, jälle kommentaar teemal "aga meil on nii", tahtsin lihtsalt öelda, et ei saa igal pool ise määrata :) See teema teeb mind lihtsalt täpiliseks alati.

      Delete
    10. KK, pole tarvis vabandada, see ongi sihuke "aga mul on nii" teema :)

      Klarile: Oregonis oli meie elamises enam-vähem sama süsteem mis sul, ainult et prügile ei tuldud iga paari kuu tagant järele, selle transasime ise prügilasse. Aga praeguses, tiheasustatud rajoonis tuleb linna ettekirjutusi järgida.

      Delete
  5. Ma olen ilmselt täiesti haisutundmatu, aga mul pole iial kakahaisu prügikastist ninna tulvanud. Muud roiskumishaisu küll, aga mu jaoks on ka selle üle pabistamine arusaamatu: ega ma sinna kasti elama ei kavatse kolida, panen prügikoti sisse, tunnen haisu 3 sekundit ja lahkun, milles probleem?

    Aga jah, koerakaka haisu olen prügikastist tundnud 0 korda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aa, ja enne, kui üks inimene kaebas, et mu koera karv lendab tema aeda, ma pole iial isegi mõelnud, et koera karv kuidagi paha oleks ja seda peaks prügikasti panema.
      Pole kunagi pannud ka, lihtsalt hakkasin koera teises kohas kammima, et tundliku inimese aed karvavabaks jääks.

      Inimesed on ikka VÄGA veidrad.

      Delete
    2. Inimesed ON veidrad:) Ja erinevad. Kusjuures inimeste lõhnataju ja -eelistused on samuti erinevad, no ikka väga erinevad.

      Postituses jäi ehk segaseks, et ma tundsin koerakaka haisu ka siis, kui prügikasti kaas KINNI oli, ja kuna kast asub, nagu ütsin, garaazhi kõrval, ja ma hängin/töötan garaazhis pea igapäevaselt, misajal rullin garaazhiukse üles, siis see hais kargas mulle ninna.

      Koerakarvadest: mõned, vbl ka paljud (ma statstikat ei tea) inimesed on koerakarvade suhtes allergilised. Meil just käis külas abielupaar, hoidsime Lillikest neist eemale, sest vastasel juhul oleks mehel hing otsekohe kinni olnud, ja silmad vett jooksmas, jne.

      No ja osad inimesed peavad koerakarvapusakaid prügiks, kui see nende aeda lendab. Neist saan ma kah aru, kuigi minu jaoks karv otseselt PRÜGI pole, aga prügikasti panen karvad praeguses elamises sellegipoolest.

      Delete
    3. No näedsa, nüüd tuli välja et olen veider inimene kellele ei meeldi teiste koerte karvapusakaid oma aiast välja noppida. Kusjuures mul on endal 2 koera olnud ja ikka ei tulnud küll selle peale et oma koera karvad teiste aedadesse susata põõsastesse ja peenratesse. Ikka oma prügikasti. Ega mitte ka naabrite prügikasti.
      Ja ma ei räägi siin mingist taluaiast või keset põldu lehvivatesse karvadest aga tiheasustatud linnas asuvatesse elamistest .
      Nüüd olen siis veidrik.

      Delete
    4. Leevike, sa EI ole veidrik. Võtame rahulikult. Mina ja sina oleme lihtsalt teistsuguste vaadetaga koerakaka ja koerakarvade asjus kui VVN. Mis on OK. Inimesed ONGI erinevad. Kordan veelkord: te kõik teate, mihuke diktaator ma olen omaenda blogis, ma ei lase siin Koerakaka vol. 2 sõjal lõkkelel lüüa :) Diskuteerimine on OK, aga paluks rahulikult, solvamata ja solvumata.

      Delete
  6. Mõtlesin järele.
    Sul on õigus kaitsta end ebameeldivuste eest ja vbla tõesti on sulle ebameeldivad asjad, mille peale võõras (nt mina) ei tule. Kuigi mu mõistus tõrgub idee vastu, et õuesoleva prügikasti sees oleva ammukustunud koni hais saab sulle tunda olla.
    Aga kui sa arvad, et on, ok.
    Mitte et see mind eraomanduses olevate prügikastide omanikke rohkem austama õpetaks - enamasti on need tavalised prügikastid, mõnikord haisevad nagunii, mõnikord on seal täiesti uskumatuid asju sees (kes viskab tavaprükki ära veest tühja akvaariumi, aga koos taimestikuga?! Või terve lastejalgratta? Et mitte jätta muljet, nagu nuhiksin sihilikult võõras prügis: ratta viskasid mingid mu naabrid, see oli meie prügikastis, kui oma prügikotti sinna panin), aga teistsuguste arvamustega rohkem leppida aitab.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Laigin su kommentaari, VVN. Iseäranis seda, et teistsuguste arvamustega tuleb leppida.
      Kusjuures, mu eelmise Las Crucese-elu ajal oli meil kah nn. üldprügikast, ja no tule jumal appi, mida kõike selle sisemuses näha võis. Siiski, su akvaarumi-näitele ei saanud miskit ligilähedalegi.

      Delete
  7. Uhh, pean tunnistama, et aeg-ajalt panen oma koerte kaka võõrasse prügikasti... Põhjuseks tavaliselt avalike prügikastide puudumine. Ja reegel on, et võõrasse aeda ma kunagi sisse ei lähe, kasutan ainult neid kaste, mis nn. aiast väljas on. Ja eestis on selle haisuga õnneks enamus aastast suht hooletu, temperatuurid pole nii kõrged, et nädalaga üks kilekotti pakendatud junn haisema läheks. Mida ma aga kunagi ei tee on see, et viskan oma koerte kaka avalikku prügikasti kui see on pingi kõrval ja seal istuvad inimesed, vot seda ma teha ei saa, tundub ikka täiesti lugupidamatu. Aga jah, kuumas kliimas on reeglid teised.
    Kas teil koerte pissimise kohti veega üle loputama ei pea? Paljudes euroopa kuumades piirkondades on see hea tava.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, mul täpselt sama, ei viska kakakotti prügiksti, mille kõrval pink + inimesed. Vahel nad veel söövad-joovad kah pingil, no siis oleks eriti räme kakakott neile nina alla poetada :)

      Pissiloikude veega loputamisest pole neis paigus, kus me elanud-rännanud, küll juttugi. Suurlinnades ehk tehakse sedaviisi? Los Angeleses olen koeraga käinud, ja koerata, seal on kuum, aga pissiloputamist ei märganud vähemasti mina küll kusagil.

      Delete
    2. Ju see on siis ikkagi ainult euroopas tekkinud komme. Mu õde, kes käib tihedalt Roomas, ütles, et suvel jalutavad seal kõik vastutustundlikud koeraomanikud veepudel näpus ja pärast läigatavad loigule vee peale. Muidu pidi hais ikkagi suht hulluks minema. Ma peaks oma isase koeraga arvatavasti 2 l plaskut kaasas kandma :D

      Delete
  8. Ma sain siit teada, et osad panevad koerakaka biojäätmetesse? Eestis on see täitsa keelatud ja vähemalt enda tarbeks komposti tehes ei soovitata lihasööjate kraami kunagi sinna panna (liiga kõrge lämmastikusisaldus + liiga kõrge oht sealt midagi kahjulikku saada).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kindlsti ei paneks me siin Torontos seda oma komposti. Uurisin natuke, mis ja kus. Ning tundub, et kõik sõltub kohast, kus elad, ja kas neil on võimalus midagi koerakakaga ette võtta. Toronto linn ei taha, et see läheks prügisse kui vähegi võimalik, sest kasutatud ümbertöötlusprotsessi käigus suudetakse sellega toime tulla. Ning palju rohkem hoitakse prügimäelt eemale. Sama on ju lapsemähkmetega või naiste hügieenisidemed, ma ei paneks ka neid oma komposti hulka, aga linn võtab biojäätmena vastu ;-)
      Õieti on meie "roheline prügikast" ka üsna tühi, sest kõik taimne läheb lihtsalt aianurka ja pärast peenrasse. Vaevalt saame väikese kotikese nädala jooksul täis, ja muidugi siis veel koera- ja kassikaka. Aga üldiselt on võrreldes paljude teistega meie prügitootmine üsna tagasihoidlik. Ega kui midagi ära ei sööda enne Best before, siis läheb see näiteks kohe äraviskamisele. Meie ikka nuusutame enne :D Ja üldiselt ei too lihtsalt niisama palju toitu koju kui keskmine kanadalane.

      Delete
  9. Biojäätmetest peaks tootma hoopis biogaasi ja biojäätmete konteinerist ei peaks komposti küll mitte miski minema, komposteerimine kui selline on ikka igaühe oma lõbu. Biogaasi tootmisjäägid ehk läga läheb jah väetiseks, aga see koosneb ikka enamast kui vaid koerasitt ja on juba läbi töödeldud.

    Lihasööjate sitt metsa all läheb ringlusesse nii ehk teisiti, kontsentratsioon on lõppkokkuvõttes väiksem.

    Pmst olen ma veendunud, et koerakaka menetlemine on igal pool täiesti põhimõtteliselt valesti korraldatud.

    Omal ajal VVN blogisabas ma enda meelest püüdsin pigem rõhuda sellele, et kompostikasti omanikul on ilmselgelt oma kompostikasti suhtes tugevad emotsioonid ja kui talle juba ei meeldi, et keegi sinna sitta paneb, siis võiks seda mitte teha. Aga noh. Vana asi jah.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga nõus: "... koerakaka menetlemine on igal pool täiesti põhimõtteliselt valesti korraldatud."
      Ja, nagu ka su Bioneeri-viitest selgub, paremat tulevikku koerakaka osas pole ette näha.

      Delete
  10. Koerakaka kohta on siin pikem arutelu: https://bioneer.ee/mida-teha-koerakakaga mis ei vii ka eriti kuskile välja.

    ReplyDelete
  11. Ja kui sel teemal googeldada, siis jõuab juba ülearu huvitavate olukordadeni: https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/93198977/musteerium-kuhu-kadus-valge-koerakaka

    ReplyDelete

Kommentaariumi pruukimise reegel:
Kui sul pole midagi head öelda, ole kena, jäta üleüldse ütlemata.