Pleats please



Kui teil on tarvis õpikunäidet nn. esimese maailma probleemist, siis palun: ma ei suuda otsustada, kus oma hiljuti tekkinud (ning, olgem ausad, tänaseni täienevat) parfüümikollektsiooni hoida. Häda on selles, et kuigi disainerparüümide pudelid otse loomulikult ei leki, nad siiski lõhnavad. Või siis on minul liiga hea nina. Kuidas, palun? Hoia vannitoas, ütlete? Vaadake, meie vannituba on en suite, magamistoaga ühendatud. Minusugusel peab magamistuba olema vaba igasugustest segajatest, alustades elektroonikast lõpetades lõhnadega. Hoia külaliste vannitoas? No ma ei tea, see pole kah nagu hea lahendus, meil käib siin igasuguseid, mine tea, varsti mu pudelikesed kõik tühjad, külalised muudkui lahkuvad hästi lõhnates. Nali.
Aga täitsa tõsiselt kaalun viisaka väljanägemisega õhukindla klaaskonteineri soetamist, siis on kollektsioon kenasti silma all, aga haistmismeelt ei torgi. Kusjuures Paul ütleb, et tema ei tunne mingit lõhna. Hmm. Tegelikult on ju loogiline, et kui pudelist piserdad, jäävad lõhnamolekulid ka pudelile? Paned küll korgi peale, aga ikkagi? Anyway. Alati tuleb arvestada võimalusega, et ma ise olen imelik.

Mu lõhnahobi on süvenenud, aga mitte ainult ses võtmes, mida teie arvate. Et muudkui testin ja ostan. Mkmm. Olen hakanud huvi tundma ka parfüümitööstuse tagamaade vastu. Et mis X või Y disainerit inspireeris, kes oli konkreetse lõhna parfümeer ehk looja, kes kujundas pudeli, ja nii edasi.
Ja mul on ikka mingi asi nende jaapanlastega. Eelmine moekunstnikust lõhnaiidol oli Kenzō Takada, nüüd olen enda jaoks avastanud Issey Miyake, sünninimega Miyake Kazumaru. Mõlemad on… kuidas nüüd öeldagi… pealiskaudsel vaatlusel säärased väikesed tagasihoidlikud jaapani vanamehed. Kui nad mulle täna tänaval vastu tuleksid, võiksin pea pandiks anda, et need mehed küll mu lemmiklõhnade autorid pole.

Ühesõnaga. Miyake kohta sain teada, et ta on Hiroshimas sündinuna aatompommitamise üle elanud. Ja et mu uue lemmiklõhna  L'eau d'Issey pudeli, geniaalselt lihtsa klaaskoonuse disainis ta inspireerituna oma Pariisi korteri aknast paistvast Eiffeli tornist ning selle tipus istuvast täiskuust. Ja et L'eau d'Issey on üleüldse Miyake esimene parfüüm, aastast 1992, parfümeeriks Jacques Cavallier.
Miyake on mihkel sõnamängudele, L’Eau d’Issey näiteks hääldub prantsuse keeles sarnaselt sõnale odyssey,  2009. aastal loodud A Scent by Issey Miyake kuuldub nagu ascent by Issey Miyake, ta parfüümipood Jaapanis kannab nime Elttob Tep, tagant ettepoole lugedes pet bottle, ja muud samas vaimus. Naljavend. Steve Jobsi kuulsad mustad turtleneckid olid muide Miyake töö, nad olid Jobsiga sõbrad, Jobs palus enda sõnul paar lihtsat, universaalset musta värvi pallonit valmistada, Miyake ilmus kohale paarisaja sellisega, kõik täpselt ühesugused.

Miyake Pleats Please - sellele lõhnale ei pannud ma esialgu suuri ootusi, kaks korda ei saa ju ometi kümnesse tabada, või õigemini kolm, vana lemmik on Le Feu D'Issey, mille tootmine paraku lõpetatud, nüüd otsin seda mööda nurgataguseid taga, vintage, igal pool hingehinnaga – anyway, tuleb välja, et saab küll mitu korda kümnesse tabada. Pleats Please troonib mu lõhnaarsenalis hetkel tugeval kolmandal kohal (teisel kohal on Kenzo L’Eau). Parfüüm lõi Miyake täienduseks plisseeritud rõivakollektsioonidele - tehnika, mille ta leiutas ning 1993. aastal ka patenteeris. Klassikaline plisseeringu kasutamisel töödeldakse kõigepealt kangas ja alles seejärel õmmeldakse rõivaks, Miyake teeb vastupidi, saavutades skulpturaalse, võiks öelda isegi arhitektuurse tulemuse. Miyake on muide teinud koostööd ka paljude nimekate moderntantsijate ja - kompaniidega, ta looming annab inimkehale kordi enam liikumisvõimalusi kui tavapärase lõikega kehakatted. Nagu vanameister ise ütleb: "Clothes should fit comfortably - not too tightly - so that you have space to move in and think freely."

Lõhna juurde tagasi - Pleats Please on jupp maad jõulisem kui L'Eau, aga taltsam kui Le Feu. Ei, kuhu ma pääsen, pean vist ikka hambad kõvasti kokku pigistama ja rahakoti lahti tegema, et viimatinimetatu kah hankida. Kui mitte muu, siis kollektsiooni täiuslikkuse huvides.

Perfumesociety - Issey Miyake: Though his designs – particularly his signature ‘pleats’ – are loved by women all over the world, it was the launch of a certain perfume, in 1992, which truly put Issey Miyake on the map. After a decade of ‘room-rockers’, there was something so refreshing – literally – about a fragrance as clear as water, in a stupendously simple and beautiful bottle, which smelled so pure and so fresh. L’Eau d’Issey was literally an antidote, for many, to those so-opulent scents – and the fragrance became a true scent icon.
And in 2013 – after a wait of almost 20 years – a second Issey Miyake fragrance appeared on the scene: Pleats Please, a counterpart to the iconic pleated clothing which is so much a part of Issey Miyake’s signature. Perfumer Aurélien Guichard‘s inspiration was light – so important in the world of Issey Miyake – and the result a fragrance which opens sparklingly with nashi, a hybrid between pear and apple. 
Image: Internet
June 11/2020
"I did not want to be labelled 'the designer who survived the atomic bomb,' and therefore I have always avoided questions about Hiroshima. But when I close my eyes, I still see things no one should ever experience: a bright red light, the black cloud soon after, people running in every direction trying desperately to escape - I remember it all." ― Issey Miyake 

7 comments:

notsu said...

lõhnatundliku - eriti kunstlike lõhnade tundliku - inimesena küsin, kas lõhnad klaaskastis koos üksteisele kuidagi ei nakka?

Epp said...

Ei, Notsu, ei nakka, kõik mu lõhnad on spraypudelites, iseenesest ei lähe miskit välja ega pääse ka pudelisse sisse.
Lõhn, mida ma tunnen, on tõenäoliselt ainult spray-ava ümbruses, õõõõõige natukene, no ja kork käib ka ju veel peale, niisiis NORMAALNE inimene tõenäoliselt ei haistakski midagi, aga ma ilmselgelt ei ole normaalne.

Cranberry said...

Miyake austajana...võtsin eile sahtlist karbi ja avasin uue lõhnapudeli. Pärast 3 kuud "lõhnatut" perioodi - tundus see kui võlumaale minek, heljumine pehme pilve peal.
Mul on samuti vannituba magamistoaga ühendatud (vannitoa ja magamistoa vahel puudub ka uks), et oleks avarust ja õhku. Lõhnasid hoian sahtlitega kapis. Ainult see hetk kui sahtli avan, tungib lõhn ninna...ja haihtub taas kui sahtli sulen.
Tekitasid minus huvi uue Miyake lõhna järele...ainuüksi pudel on selline, mida ei raatsi sahtlisse panna.
PS! Eilne Miyake pudel jäi vannitoa lauale uhkesse üksindusse troonima, kahju oli panna teist sahtlisse - ilu peab ikka silma all olema ;)

Klari said...

Kas lõhnadega polnud see keiss, et vannitoas ei tasu hoida, sest soe ja niiske ei mõju neile hästi?

Päikese käes ka ei tasu hoida, sest soe.

Mul on lihtsalt kosmeetikatarvete kapi peal (jah, mul on eraldi kapp selle jaoks...)

Epp said...

Cranberry, me võiksime Miyake fännklubi looma =)

Klari, meil on siin Kesk-Oregoni kõrbes nii kuiv kliima, et niiske pole isegi mitte vannitoas. Aga soojus... oot ma lähen googeldan... ahaa:
How to Store Perfume: 13 Ways to Help Your Fragrance Last Longer:
https://www.fragrancex.com/blog/how-to-store-perfume/
Selgub, et sa oled õigel teel, Cranberry - kuivas, pimedas, jahedas kohas soovitatakse säilitada.
Aga teisest küljest, tahaks ju ilu silma all hoida... oh jah, parfüümiomanike raske elu.

Klari, kosmeetikatarvete KAPP? Teisalt, miks poolele teele pidama jääda, onju. Kui juba, siis juba.

Cranberry said...

Epp: võiksime jah. Tunnistan ausalt, et Miyake fännina, leidsin kohe ilusa kleidi tema kollektsioonist ning imelise käekoti. See mõjub juba liiga ohtlikult.

Lugesin Sinu jagatud linki...aitäh, sain jälle targemaks, kuigi vaistlikult olen õigel teel olnud. PS Mul on kolme sahtliga kosmeetikatarvete kapp ja alumine riiul on lõhnade pärit, sest ülemised sahtlid on liiga madalad, Miyake pudel ei mahu ;)

Epp said...

Cranberry, armas aeg, sa julgesid Miyake moetoodangule silma visata? Vapper naine. Mina ei hakka piilumagi, rahakott nagunii välja ei kannata.