P.S.
… ja siis on SEE Lotmani sõnavõtt.
Ma pean temast väga lugu. Aga lugedes on vesiselge, et inimkond elab erinevates reaalsustes. Antud konkreetsel juhul näen kahte lõikumatut, lõimumatut reaalsust: üks, kus elegantselt mängeldakse mõistetega nagu diskursus, narratiiv, proportsioonid, ning teine, kus lendavad kuulid, klõpsuvad käerauad, kus on vaesus, harimatus, hirm ja veri. Lotman sealt kaugelt Eestist toda teist reaalsust ei näe, ei saagi näha, ei peagi nägema. Mina aga näen mõlemat, sest ma elan siinpool, kuid käin seal teie pool lugemas.
Mind on juba protestide esimesest päevast hämmastanud, kuidas mõistlikud ja mõtlemisvõimelised eesti keeles (aja)kirjutajad/kommentaatorid toovad rahutuste põhipõhjusena välja Floydi tapmise, eirates asjaolu, et George Floyd on üksnes pikalt kogunenud viha “kaanenägu”, trigger, nö. õlekõrs, mis murdis kaameli selgroo, hästi dokumenteeritud kõrs, nii et politseil pole antud juhtumi puhul millegagi end välja vabandada. Peaks ju arusaadav olema, et ainuüksi Floydi pärast, keda Maarjamaal mõnuga retsidivistiks tituleeritakse, ei oleks miljonid täna tänavatel. (Muide Postimees tuli lausa sellise vahva pealkirjaga välja, kus seisis “kinnivõtmise käigus surnud George Floyd”. Et mees võttis kätte ja lihtsalt suri ära, eks.)
Floydi kriminaalset tausta kasutavad needsamad (aja)kirjutajad/kommentaatorid varmalt politsei puhtakspesemiseks, jättes tähelepanuta asjaolud, et
a) Ühendriikide politsei ei tohi kahtlustatava või seaduserikkuja kinnivõtmisel ülemäärast, õigustamata jõudu kasutada,
b) Floydile polnud ta minevik otsaette kirjutatud, vabalt oleks võinud tema asemel olla täiesti puhta paturegistriga kodanik, väljakutse peale kohale ilmudes ei teadnud politseinikud, kellega neil tegu,
c) politseinikud olid Floydi mõrvates teadlikud, et kinnipeetul pole relva,
d) politsei pädevuses ei ole otsustada, kas tegu on “paha” või “hea” kinnipeetavaga - kui kinnipeetav kinnipidajate jaoks eluohtu ei kujuta, pole kinnipeetava tapmisele vähimatki õigustust. Ka mitte füüsilisele julmkohtlemisele, et nagunii on pätt, anname talle täie rauaga. Kohtumõistmine, süüdi või süütuks tunnistamine ja karistamine ei kuulu politsei ametikohustuste ega ka -õiguste hulka, selleks on meil siin USAs teised instantsid.
Floyd üritas maksta kahekümnedollarise võltskupüüriga ning väidetavalt hakkas arreteerimisel vastu. Viimase kohta on tunnistajailt vastukäivaid ütlusi, aga isegi kui vastuhakk vastab tõele, ei õigusta kakskümmend valedollarit ja rüselus kinnivõetava avalikku hukkamist kohapeal. Näiteks kasvõi ma ise võin vabalt olla mõnest kaubandusasutusest vahetusrahana omandatud valeraha kotis kandnud ja sellega ka maksnud, ega ma pangatähti vastu valgust ju ei uuri, nagu poemüüjad seda mõnikord teevad, mult ostu eest sisse kasseerides. Jaa, kui roheline kiri ja pilt oleks vaid kupüüri ühel küljel, teine oleks trükist sootuks tühi, siis saaksin küll aru, et asi pole õige.
Narratiiv ja diskursus, my ass.
June 12/2020
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
ma ütlen, binaarne mõtlemine ehk "kui keegi on seaduserikkuja, siis võib õiguskaitseorgan temaga teha ükskõik mida." See, et seadust rikub keegi sellest õiguskaitseorganist ise, on sellise mõtteviisi jaoks oksüümoron - kui ta juba on õiguskaitsja, siis järelikult on kõik, mida ta teeb, seaduslik; teol on eri tähendus olenevalt sellest, kes teeb; kui tapab tsivilis, siis on ta mõrvar; kui tapab politseinik, siis läks ta äärmisel juhul ühiskonda kaitstes natuke liiale. (Mõtlen, kas siin taga on ka mõtteviis, et on olemas mingi kaasasündinud kurjategija-olemus, millest saab aga piiramatu vabastuse, kui enne esimest kuritegu politseisse tööle pääseda.)
ReplyDeleteMa usun siiralt, et õigusriik - samad reeglid kõigile - on inimese emotsioonide jaoks vastikult keerukas. Tahaks ju ikka, et head võiks rohkem kui pahad.
(saan aru küll, et iroonilisel kombel esindab mu kommentaar sedasama diskursusest rääkimise poolust.)
*tsivilist* pidi olema, vajutasin t-klahvi liiga nõrgalt.
ReplyDeleteaga muide, ka mina ei saa hästi aru, miks võeti näitlikuks ohvriks kõige enam just George Floyd, mitte paar kuud varem tapetud Breonna Taylor, kelle tapmise õigustuseks oleks ka kõige binaarsemalt mõtleval inimesel raske midagi leida. Võib-olla on asi koroonaviiruses, tema tapmine jäi karantiini varju.
ReplyDeleteBreonna Taylori tapmine tõusis (uuesti) pinnale koos Floydi juhtumiga - ning jaa, osalt jäi karantiini varju jah.
ReplyDeletehttps://en.wikipedia.org/wiki/Shooting_of_Breonna_Taylor
Peale selle, Floydi tapmisest on video, mis... kõnetab.
... ja noh, ju siis Breonna tapmise hetkel polnud aeg veel küps, karikast veel lausa üle ääre ei voolanud. Oli tarvis veel paar kuud ja toda videot, nö. teha puust ja punaseks ka neile, kes ise otseselt ohugruppi ei kuulu, et vanamoodi edasi enam ei saa.
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteJuhtusin eile pealtnägema (vaadata ei tahtnud) Eesti Politsei poolt kasutatud jõuvõtteid. Tahtmatult kerkis silme ette pilt USA's nähtust (tervet videot ei vaadanud - õõvastav ja hirmu tekitav - ükskõik, kes võib ühel päeval samasuguses situatsioonis olla). Mul oli ootamatult hirm hinges ja samas tundsin end rahulikult ja turvaliselt - nähes, kuidas E Politsei toimetab. Resoluutselt ja konkreetselt, allumatuse korral - kasutatakse jõudu - nii nagu neile on õpetatud ja "märatsev kodanik" tehti kahjutuks (st politseinikud keerasid ta käed seljataha) ning eemaldati rahumeelsete elanike seast (pisteti Politsei auto kongi). See ei olnud jõudemonstratsioon, vaid kui ei alluta Politsei korraldusele ja hakatakse vastu korrakaitsjatele - on lahendus üks - pikalt läbirääkimisi ei peeta. Kogu operatsioon kestis võibolla minut või kaks. Minu lugupidamine Eesti Politseile - ja kui nad hiljem möödusid siis naeratasin ja noogutasin tunnustavalt. Keegi ei filminud ja kui paar noort üritasid (noh, lahe juu) - selgitasid täiskasvanud, et igal inimesel on väärikus ja kellegi õnnetust ei ole sobilik "like'de" saamiseks ära kasutada.
ReplyDeleteVõibolla on see empaatiavõime puudumine, mis takistab inimesi adumast - situatsiooni, kuhu võib õnnetute juhuste tahtel sattuda igaüks meist. Samas ei tea ju tänaval liikudes meist keegi, milline on vastutulija taust, see selgub alles hiljem ja siis on sildistada (õigustada) lihtsam.
WOW, häid uudiseid muudkui lisandub, sedakorda USA Ülemkohtust. Lõpuks ometi koidab arusaamine, et politseinik peab hakkama oma tegude eest ka vastutust võtma. Et univorm, käerauad ja relv ei anna õigust sulle palka maksvaid kaaskodanikke kohelda, nagu parasjagu pähe tuleb.
ReplyDeleteUSA Supreme Court asub politsei "qualified immunity" teemat läbi vaatama:
https://www.npr.org/2020/06/08/870165744/supreme-court-weighs-qualified-immunity-for-police-accused-of-misconduct
Samal teemal minu koduosariigist:
"Oregon lawmakers from both parties and Governor Kate Brown agreed this week that it’s time for the state to pass police accountability laws. The matter is so urgent, they say, that lawmakers should vote on the bills in a special session this month, along with legislation to address the coronavirus crisis. It’s a dramatic change that might not have happened but for weeks of protests against police brutality against black people, following a Minneapolis police officer’s killing of George Floyd."
Arikkel on pikk ja kõrvalseisjaile igav, aga korrektsuse mõttes lisan lingi:
https://www.oregonlive.com/politics/2020/06/police-accountability-long-ignored-by-oregon-lawmakers-poised-to-become-law-as-white-leaders-finally-see-black-colleagues-urgency.html