Must ja valge. Milline kokkusattumus. Vaevalt jahikorraldaja teemat välja kuulutades ette aimas, et sel nädalal blogivad sellest paljud. Rassist. Rassismist. Mustadest ja valgetest inimestest.
Aga jahiülesanne ise oli mulle raske, et mitte öelda võimatu, sest ma ei tee mustvalgeid fotosid. No põhimõtteliselt annaks ju iga pildi mustvalgeks keerata, eks, aga see tundus kuidagi nadi. Pettus! Ega midagi. Otsisin ja leidsin kolm ülesvõtet, mis nii kasina valgustusega, et värve pole peaaegu nähagi. Kolm väljavaatamist:
ESIMENE me kodulinna Madrase lennundusmuuseumi angaarist, taustal Kaskaadide mäeahelik.
TEINE Airbnb rõdult, Oregoni lääneranniku linnakeses Neskowinis, Vesi on Vaikne ookean.
KOLMAS endise konservitehase koridorist, Oregoni osariigi loodetipus, sadamalinnas nimega Astoria. Tänaseks majutab hoone hotelli, pubi, ning mitut käsitöö-töökoda. Kui silma teritate, siis näete, et käib kõva action – piirivalvehelikopter, see punakas täpike taeva taustal, harjutab laevalt inimeste päästmist.
Teised fotojahtijad on üles loetud Tegelinski juures.
June 05/2020
“Mastering black and white photography is about learning to see in shades of gray.” – Ted Dillard
hih, juba teist korda vaatan - esimene kord oli siluetiteema juures -, et äkki peaks oma karantiinikassi pildi (siin postituses) pildijahile lisama. Aga ma ei ole üldiselt üldse pildistaja.
ReplyDeleteSeekord tuli mõte just sinust inspireerituna, sul on samamoodi isetekkeline monokroomsus või peaaegu-monokroomsus.
Ma ei suutnud otsustada, kui oleks valikuvõimalus, kas valin lennuki või laeva. Vist siiski lennuki, kuigi ma pole sada aastat lennanud ja vist pelgan. Aga pilt on nii... paljulubav. Pakub nagu lõpmatust.
ReplyDeleteKui valima peaks, siis mu lemmik oleks vist viimane - need perspektiivijooned, mis ruumi nurkadest moodustuvad, annavad ruumilisust ja sügavust.
ReplyDeleteTeisel pildil on taamal jalgupidi meres inimesed?
ReplyDeleteNo et see ookean mohe nõnna suur on, et meres, mis esmapilgul nii lähedal näib olevat on inimesed kui pisiputukad.
Notsu, ma armusin kassipilti niipea kui see su blogisse ilmus! Kusjuures silueti-teemaga tegeledes oli su karantiinikass mul pidevalt meeles. Suurepärane kaader. Väärt seinale riputamist.
ReplyDeleteKaamos, jaa, need täpikesed taamal on jalgupidi ookeanis olevad inimesed. Ookean ON suur.
Mul endal on raske neist kolmest fotost lemmikut valida, kohapeal kogetud emotsioonid segavad =)
Tekkis tunne, et kui midagi eemalt vaadata, tundub must valge. Ise keskel olles on värviline.
ReplyDeleteMulle esimese pildi valgus väga meeldib. Tahaksin seal istuda ja lennukeid-mägesid imetleda.
ReplyDeleteKokkusattumus kohe esimese pildiga! Homme läheme Pauloga Sintra lennundusmuuseumisse. Vähemalt loodame, et sisse saame. Mees on kogu elu olnud lennunduses...
ReplyDeleteTeine pilt... olen ka kunagi jalad Vaiksesse ookeani pistnud kusagil LA kandis, aga nüüd elan peaaegu et Atlandi ääres... ookean on suur ja võimas nähtus.
Kolmas, jällegi ülihuvitav pilt!
Vägev postitus!
PS. Ma saan aru küll, et mustvalgeks keeramine on petukaup, aga no nii põnev on... nagu fototöötlus üldse. Tean ühte fotograafi, kes pmst mitte ühtegi töötlust ei teinud, vaat tema oli proff. Mina ei suuda torkimata jätta.
Raam raamis, võiks öelda kõigi kohta - dünaamilisus toimib sisemises raamis, mida ümbritseb staatilisus.
ReplyDelete