"KÜMME AASTAT HILJEM"
on hetkel müüv teema Eesti blogimaastikul. Hea hulk mu lugemislaual olevaist blogijaist vaatab dekaadi võrra tagasi. Mis seal ikka, kaeme seda asja siis minu mätta otsast kah.

2009. aasta jaanuaris resideerusin viksilt ning viisakalt Eestimaal, remontisin elamist, tulevasest blogist nimega 5500 polnud märkigi. Või kui oligi, siis mina neid märke igatahes ei märganud. Olin just uue passi kätte saanud, biomeetrilise, ja hea sõber pillas mokaotsast, et näe, nüüd saad Ameerikasse reisida, kui tahad. Mina vastu, et armas aeg, miks ma nimelt sinna peaksin tahtma? Käimata kohti ju kogu maailm täis.

Aga Issanda teed on imelikud. Aasta pärast, jaanuaris 2010 olingi ei kusagil mujal kui USAs, esmakordselt elus Ameerika pinnal. Lendasin uurima, milline see mees, kellega paar eelnevat kuud kuuma meilivahetust olin pidanud, reaalsuses välja näeb. Osutus vägagi meeldivaks. Aprillis järgnes teine, pisut kestvam külastus. Kolmanda, veelgi pikema kohtingu ajal, septembris 2010 lõin Viie Tuhande Viiesajale hääled sisse, et Eestis elavaid lähedasi oma Ameerika elu-oluga kursis hoida. Vaata siit, miks just 5500.

Ütlemegi siis nii, et 5500 pole veel kümneaastaseks saanud, küll aga saab 2019. aastal kümneaastaseks põhjus, miks mu blogi üleüldse ilmavalgust nägi. Mistap reserveerin endale õiguse teha käesolev postitus, „5500 kümme aastat tagasi“. Fotod on pärit minu ja Pauli esimeselt, kolm nädalat väldanud deidilt. Telkimiskohaks Canyonlands. Paar päeva varem olin New Mexicos, El Paso rahvusvahelisel lennuväljal maandunud. Paulil oli mind lennujaamas vastu võttes matkavarustus juba pagasnikusse pakitud. Plaanitud South-Westi road trippi (New Mexico, Colorado, Utah, Arizona) alustasime praktiliselt võhivõõrastena, kui meilitutvus välja arvata. Väga hea test kohe suhte alguses – kas peame, teineteist suuremat tundmata, kaks nädalat pisikesel, välismaailmast isoleeritud pinnal (autos) vastu. Pidasime küll. 

Paul on julge inimene, seda tõendavad ka ülalolevad pildid. Selmet viia värske naistuttav ööbima hotelli või motelli, lõi hoopiski telgi üles in the middle of nowhere, kus varahommikul oli temperatuur miinus kaheksa kraadi, autoaknad jäätunud ja telgi lähedal lumelaigul värsked puumajäljed. Päeva peale läks kõvasti soojemaks muidugi, päike küttis punakat liivakivi. For the record - ega meil kahel ööselgi külm ei olnud.
January 22/2019
"My blogging life is basically goalless. I like the zen nature of that, and paradoxically, it improves results."
 ― Seth Godin