MUL ON PAULIGA VÕRRELDES TUGEVAD EELISED, mis havai keele kõnelemisse puutub. Sest eestlane hääldab havailaste vokaale loomuldasa õigesti: a-e-i-o-u, samal ajal kui ameeriklane ütleb ei-ii-ai-õu-juu. Konsonantidega k ja l sama teema, eestlase hääldus ühtib havailase omaga, ameeriklase suust kõlavad need teistmoodi - oot, sellel oli mingi peen termin ka, palatalisatsioon?

Anyway. Olen uhkusega mõnegi kohaliku käest koplimenti kuulnud, kui kohanimesid õigesti hääldan. Näide: linn, kuhu me Kauaile lennates maandume, kannab nime Lihu`e. Paul hääldab Lihu´i. Vale!! Mina hääldan kirjapildile vastavalt, kuigi katkestuskoht u ja e vahel ei kuku veel väga hästi välja. St. kui ma sellele ekstra mõtlen, saan hakkama, aga loomulikust panen ikka kõik häälikud ühte ritta, ilma pausita.

Hawaii imeilusat, meloodilist kõnekeelt tänapäeval igapäevaelus kahjuks eriti ei kasutata. Vahepeal oli teine lausa väljasuremise äärel, viimased aastad on toonud rahvusliku liikumise tõusu, huvi ajaloo ja keele vastu kasvab jõudsalt. Hawaii kirjakeel on muide nooruke, esimeste saartele asunud misjonäride looming, nemad lõid havai keele tähestiku. Viis täishäälikut: A,E,I,O,U ja seitse kaashäälikut: H,K,L,M,N,P,W. Havaikeelsed sõnad lõppevad alati vokaaliga ja igale konsonandile peab järgnema vokaal. Nagu eesti keeleski, puudub ka havai keeles grammatiline sugu.

Mulle kui eestlasele on havai keel ses mõttes kummaline kuulata, et ma justkui peaksin aru saama, millest jutt, kuna kõla on mu emakeelele vägagi sarnane. Paul aga, meister nagu ta on erinevaid dialekte imiteerima, on välja töötanud „oma“ havai keele, mis kuuldub jumala õige, aga havailasele jääks muidugi arusaamatuks. Kodus laulab Paul tihtipeale Hawaii meloodiaid paulikeelsete sõnadega, saates ennast ukulelel. Jep, ta hankis omale täitsa ehtsa ukulele paar aastat tagasi.

No aga väike keeleharjutus kah siia lõppu. Hawaii osariigi rahvuskala on humuhumunukunukuapua´a (tõlkes: seaninaga kala). Esiotsa tundub võimatu välja öelda, onju. Aga proovge paar korda aeglaselt, tegelikult on imelihtne.

p.s. Otsides abi hääldusalaste terminite kasutamisel, sattusin sellele eesti keele ortograafiat selgitavale lehele. Sina armas aeg. Frikatiiv, labiodentaal, bilabiaal... Ma justkui peaksin seda kõike (üli)kooliajast mäletama, aga vahtisin sellegipoolest nagu vasikas uut väravat.
March 06/2017
Pildil reef triggerfish (humuhumunukunukuapua´a). Foto: Internet.
“Just remember, when someone has an accent, it means that he knows one more language than you do.”
― Sidney Sheldon, Windmills of the Gods