KAUAI GLASS BEACH on tegelikult ammu aega tagasi hüljatud prügimägi. Prügist kui niisugusest pole tänasel päeval enam jälgegi, kui mõned ookeaniveest puhtaks pestud automootorid ja käigukastid välja arvata. Põhiline, mida Glass Beachile jahtima tullakse, on lainete poolt kildudeks pekstud ja seejärel lihvitud klaas. Ookean kannab iga päev uue valiku kaldale, mõni päev vähem, teine päev rohkem. Tulihingelised kollekstionäärid on kohal juba päikesetõusu ajal.

Meie jõudsime Klaasirannale varasel pealelõunal, kuna polnud korjetöö peal väljas. Selline suhteliselt vaikne, turistidest ummistamata rannariba. Kaks munkhüljest – neist kirjutasin siin - ei lasknud end klaasikorjajatest häirida. Aga kui Paul sattus kogemata liiga lähedale, möiratas suurem isend hoiatavalt. Pean mainima, et Paul oli väga käbe distantsi suurendama. Tollel hülgel (isane?) tundus üldse kehv päev olevat. Väiksem üritas talle lähemale nihkudes miilustada, aga peletati samasuguse möirgega eemale.Vana oli vast eelmisel päeval pikalt pidutsenud, pea haige või miskit.

 -------------

"GLASS BEACH isn't mentioned in most guidebooks, and there are no signs directing drivers to it, but it can be a bonanza for collectors of sea glass. The shoreline of Glass Beach is covered with millions of brown, aqua, clear and blue sea glass pebbles. The beach's regular rock is basalt, but you will find lot of sea glass on this beach from old bottles, flasks, windshields and windows that has been smoothened by moving ocean water and time. It takes the ocean about 10 to 30 years to create each glass frosted, jelly bean-like pebble you will find." Source: kauabeachscoop.com
March 31/2018
“The only problem with looking for sea glass… is that you never look up. you never see the view. you never see the houses or the ocean, because you’re afraid you’ll miss something in the sand.”–Anita Shreve, Sea Glass