Ega ma täpselt ei tea, kuidas see praegu seal teie pool ookeani käib, aga meil siin Ameerikamaal on niimoodi, et lähed ja tõstad kohvri check in’i puldi kõrval olevale kaalule, ametnik kontrollib, ega ülekaalu pole, kasseerib pagasitasu ning viskab seejärel su kohvri enda selja taha liikurlindile. Isegi kui teed check in'i automaadis, tasud seal pagasi eest ja prindid välja pardakaardi, tuleb sul ikkagi minna kohvrit kaaluma (loe: pead check in’i sabas seisma). Juhul muidugi kui sa vaid käsipagasiga ei reisi.
Novot. Eelkirjeldatu on üldine praktika. Aga Lihue lennujaamas Kauail kehtivad teised kombed. Lennujaam ise pisike nagu püksinööp (ega saar ise kah teab mis suur ole), aga rahvast igal kellaajal murdu. Troopikaparadiisi võlud ja valud. Ühesõnaga, lennufirmade check in’ide ees looklevad aukartusäratavad järjekorrad. Kuid vilunud Kauail käijad, nagu me oleme, Paul iseäranis, kasutavad järgmist trikki:
Lähed teed check in’i automaadis. Siis veeretad oma pagasi lennujaama keskel oleva suureläbimõõdulise toruni, mis lähemal vaatlusel sisaldab pagasilinti. Torusuuet valvab
Jaa, Lihue Airport saaks edukalt ilma elektrooniliste mõõteriistadeta hakkama, pagasi kaalu määratakse vajadusel tunde järgi. Sest Hawaiil on vägevate võimetega naised - nagu Eestiski. Nii et Tallina lennujaamal on mu meelest arenguruumi.
Image: Internet
March 23/2018
"You know… the airport is the only place you can walk around with no shoes, a glazed look on your face, and sleep on the benches and no one judges you.”― Coriander Woodruff, The Call of the Spectacled Owl