Rio ääres käisime jalutamas. Vett on, nagu ikka, kasinalt, muda see-eest rohkelt:). Yarko muidugi tagasi ei hoidnud, kargas igasse mülkasse.  Nii jõledaks, nagu pildil paistab, ta siiski ei jäänud. Õnnestus loom puhtaks loputada.

Juhin tähelepanu Pauli jalavarjudele, ülemisel fotol. Ta elu esimesed kummikud, yehaa! Eestist ostetud. Kuluvad kõrbeski ära. Eesti-teemast veel niipalju, et Paul õpib tagasitulekust saadik keelt. Eesti keelt. Iga päev mõnikümmend minutit. Täitsa omal algatusel. Mina peale ei käi, kuid varustan vajalike materjalidega.  Me oleme juba võimelised paaril teemal vestlema. Kohvi ja ilm näiteks.  Hoiame asja säärasel kergel, ponnistusteta tasemel, grammatikaga väga ei piinle, rõhume arusaamisele ja enda arusaadavaks tegemisele. Keeleõpingute raames pean plaani ka oma roostes vene keelt poleerida. Siin New Mexico State University's on paar vene rahvusest õppejõudu, üks me sõpradest lubas mind kokku viia. Et näiteks korra kuus venelas(t)ega kohvitada ja vene keelt rääkida. Muidu kaob see mul täitsa käest. Narvas, muide, eesti keelest palju abi ei olnud. Ei ööbimiskohta broneerides ega ka söögikohas mitte. Olin (ja ka Paul oli) õnnelik, et suutsin oma aastatetaguse vene keele oskuse kokku kraapida ning asjad ära ajada. Raskelt ta tuli, aga hakkama sain.

29/09/2013