Õhtune udu hiilis lähemale, kui veiniklaasidega majauksel kõõlusime, pikk kanuus veedetud päev seljataga. Raudna jõgi oli septembrikuu alguses üksnes meie päralt, hooaeg läbi ju. Sama ka ööbimiskohaga. Peale noorepoolse Saksa/Shveitsi paari lahkumist jäime Riisa külalistemajja kaheks päevaks-ööks  täitsa omaette. Õhtuti ja hommikuti valitses samasugune Suur Vaikus nagu meil siin üleval Orelimägedes. Selline, mis paneb kõrvad kumisema. Anyway. Ainukeseks hääleks Soomaa õhtu-udus sai kolme hirvesoku haukumine, hiiglama lähedal. Jagasid seal maid omajagu aega.
Veetsime uksepakul istudes terve igaviku. Jutustasin Paulile Murueide tütardest, kes udulinikuid ümber võttes välja peal tantsivad. Õpetusest, mis vanul ajul tütarlastele ja noortele naistele anti, kui neil juhtus raske hetk olema: "Võta prees, puhu selle keskel olevasse auku, siis Murueide tütred tulevad sulle udus tantsides appi." Minul tol õhtul preesi käepärast polnud, aga muret ka mitte.
1. Õhtu. Valge linik hiilib lähemale.
2. Sama õhtu, udu vaat et ukse all.
3. Varahommikune vaade me toa rõdult.
4. Sama hommik, hilisem aeg.
18/09/2013