Haapsalu! Väike, imeilus, värviline, lilleline. Parim kohvi ja pannkoogid. Müüriääre kohvik, kunst, raamatupoed, ajalugu. Promenaad õhtul üsna vaikne, septembri algus, hooaeg läbi. Siiski, üksikuid kõndijaid liikus, kah päikeseloojangu nautijaid. Meie muidugist harjunult vastukõndijatele 'tere õhtust' ütlema. Vastuseks paremal juhul mokaotsast 'tere' tagasi. Naeratusest ärme üleüldse räägimegi. Ei, ma ei mõtle siin seda eurooplaste poolt maha tehtud 'ameerika naeratust', mis see ka iganes oleks. Pean silmas näoilme pehmenemist, kui keegi sind tervitab ja sina samaga vastad. Haapsalu promenaadil, vähemalt tol õhtul, domineerisid kivinäod. No lööge või maha, mina aru ei saa, miks ei võiks kaasinimeste vastu väheke soojem olla. Lõppude lõpuks pole see ju me endi teha, kellega siia ilma ühel ajal elama satume  ja promenaadil trehvame - ega siis sellepärast pruugi vihane olla:). Jajah, põhjamaa, sajandite vältel sõjad, rasked ajad. Tean, tean. Aga see ei tee Eesti ühiskondliku ruumi kõledat emotsionaalset kliimat talutavamaks või veenvamalt põhjendatuks, mkmm. Minu jaoks igatahes mitte. Vaata ette, Haapsalu - on täitsa tõenäoline, et tuleme tuleval suvel tagasi, jätkama kaasinimeste ehmatamist õhtusel Promenaadil:)
23/09/2013