Reedehommikune lõke. Kell on 7:14. Varjud veel pikad, esimene tass kohvi alles poole peal, aga näe meie juba tööhoos, Lilli kaasa arvatud. Miks just hommikune lõke, küsite? No vaadake, meil on viimased paar nädalat väga soe ja kuiv olnud, õhtuti ei kisu suuremate mõõtmetega aiaprahti põletama, kuna lõkkeaseme ümbrus kuivab päikese käes krõbedaks, tuleohtlikuks. Tihtipeale tõuseb õhtupoole ka kerge briis. Hommikul on hoopis teine asi, kaste maas, ei tuuleõhkugi.
Häid uudiseid: Booking.com on end minu silmis rehabiliteerinud. Olin ikka vääääga nördinud, kui nende kaudu Tallinnasse broneeritud korteri omanik tünga tegi. Aga Booking käitus viisakalt – minuga võttis ühendust mitte üks, vaid lausa kolm klienditeenindajat, kõik vabandasid ette ja taha ja lubasid omaniku pea maha võtta ja pakkusid üksteise võidu asenduskortereid. Paraku jäid kõik kolm varianti mu enda poolt leitud Airbnb elamisele alla, nii asukoha kui interjööri poolest. Mitte küll palju, aga siiski. Ning valeliku omaniku pea mind ei huvita, tehku Booking.com sellega, mida ise heaks arvab. Nii et põhimõtteliselt lõpp hea, kõik hea.
Eesti hakkab nüüd juba täitsa käega katsuda tunduma. Lennu- ja laulupeopiletid ja elamine olemas. Tegelen üksikasjadega, muuhulgas otsisin Pauli nõudmisel välja „Koidu“ ja „Mu isamaa“ sõnad ja muusika. Ta tahab kaasa laulda. Taksofirmasid uurin, ja ühistransporti, ja odavat kõnekaarditelefoni, ja nii edasi. Ikkagi tervelt kuus aastat viimaset käigust. Enam kui kindel, et mul tekib hulk turisti-momente, jään rumala näoga Ühiskaardi valideerijat vahtima või midagi. Nagu näete, olen kodutööd teinud, kasutan sujuvalt sõnu Ühiskaart ja valideerija. Aga see pole veel kõik. Eile sain teada, et ühiskaardiga valideerimisaparaadi ees vehkimist kutsutakse viipemakseks. Ei noh. Nalja hakkab saama.
Note to self. Ära käi EKRE Uusi Uudiseid lugemas. Paremal juhul vihastad, halvemal juhul läheb süda pahaks. Täitsa heauskselt klikkisin nende emadepäeva tervitusele, see võiks ju eelduste kohaselt vaid positiivseid tundeid tekitada? Aga kussa sellega. Tegemist on poliitilise avaldusega. Partei poolt antakse Eesti naistele soojätkamiseks ja lastekasvatamiseks konkreetsed juhtnöörid. Järeltulijad tuleb hoida „kodutanumal“ (loe: ei mingit väljamaa ülikoolis õppimist või Austraaliasse tööle minekut), lapsi tuleb kasvatada "koos armastava mehega“ (saite aru, üksikemad ja lesbipaarid?), lapsed peavad olema eestlased. Paraku ei anta piisavalt täpseid juhiseid lapse isa osas. Kas lapsi võib teha ainult eesti meestega? Või sobib ka näiteks soomlane? Või ameeriklane, võttes arvesse rahvuskonservatiivide Trumpi-lembust? See on muidugi elementaarne, et Ukraina võõrtööline, või veel hullem, eestlasest kasvõi tooni jagu tumedama nahavärviga rahvuse esindaja ei tule laste isana kõne allagi. Sellegipoolest oleks EKRE poistest mõistlik olnud täpsustada, kui juba naistele suuniste jagamiseks läks.
Lõpetuseks hommikuse lõkke juurde tagasi. Taamal on näha kadakamets, mida pargiks kujundame. Hakkab teine tasapisi ilmet võtma. Sinakashallid põõsad on salvei (sagebrush, Artemisia tridentata), kui kedagi peaks huvitama. Üle mõistuse hästi lõhnavad!
May 12/2019
"... in this infernal soil nothing but that fag-end of vegetable creation, "sage-brush," ventures to grow... When crushed, sage-brush emits an odor which isn't exactly magnolia and equally isn't exactly polecat--but it is a sort of compromise between the two." ― Letter to Jean Clemens, Sept/Oct. 1861
