Kassipoegadest sai kirjutatud mõnda aega tagasi. Täna nägin tollesama kolmese pesakonna kahte liiget naabermaja tuulutus-ava ummistamas. Küllap kolmas magas kusagil tagapool. Kolme pead - mis siis et pisikest - oleks, olgem ausad, raske tollest august välja toppida, ühekorraga:).
Me oleme tollele kassikarjale nimed ka pannud, täiskasvanutele. Nimesid mõtleb välja põhiliselt Paul. Marmalade, Oil Spot, Crazy Mama, Black Tailed White Cat. Need on mõned näited. Ja Zen-Cat. Too istub nädalavahetuse hommikuti me elutoa akna all, vana sükomooripuu juurel. Puule hästi lähedal. Ja vahib üles - üksisilmi, kümnete minutite kaupa. Ilmselgelt mediteerib, muud seletust on raske leida:)
Kui juba naturalistlikuks kiskus, siis ma räägin, mis ma eile nägin. Uskuge või ärge, aga nii see oli: jalutan mina Yarkoga siinsamas lähedal, keskpäeva paiku, varjulisemaid kohti otsides. Muidu ikka üritan fotokat kaasas kanda, ka lühikestel käikudel, et mine tea mida õnnestub pildile saada. Seekord jätsin aparaadi maha - päeva palavaim aeg, elukad otsivad jahedust nagunii, ringi ei liigu. Aga. Vanade männipuude all kuulen äkki kummalist, valju hüüdu. Oleks nagu lind - aga hääl mulle tundmatu. Hüüule järgneb oksasabin. Miski/keegi sehkendab männioksal, nii umbes mu rinna kõrgusel. Hiilin lähemale - ja ei usu oma silmi. Veel lähemale - umbes kahe meetri kaugusele - ja seal ta istub!!!! Legendaarne Roadrunner. Eesti keeli vast maakägu? Tavaliselt kohtab teda üle sõidutee kimamas, täpselt nagu multikates. Ühesõnaga, istub Roadrunner seal madalal männioksal, suur (veel siplev) sisalik põiki noka vahel, ja vahib mulle otsa. Lausa poseerib, liigutades pealael olevat 'harja' edasi tagasi. Justkui oodates, millal ma fotoka kraban ja paar miljoni dollari võtet teen. Aga mida ei ole, kurat küll, see on fotokas!!!! Egas midagi, vahtisime linnuga seal siis niisama mitu minutit tõtt, Yarko istus kõrval ja vahtis ka, suu ammuli. Tunnistan, et hiljem kodus kasutasin mitmeid kordi vägisõnu, needes iseennast, et aparaati tagataskusse ei pannud. Paul muidugi ei halastanud, küsides (korduvalt) õhtu jooksul süütu näoga "Did you get any pictures"? :)
Tema arvamus Roadrunnerite kohta on, et oleks nood vähekegi suuremad, oleks inimsugu juba välja surnud, st. nahka pandud. Niivõrd apla ja kartmatu linnuga olla tegemist.
p.s. Roadrunner on New Mexico osariigi 'vapilind', arendab joostes kiirust ligi 30km/h ning toitub muuhulgas lõgismadudest.
31/05/2012