More champagne, less complain

 

Tundub, et Universum saatis mulle tolle esimesel fotol oleva särgikese näol sõnumi, ega muidu poleks riidetükk sekkaris näppu jäänud. Jaa, kompleininud olen viimase paari nädala jooksul nii, et vähe pole. (Teine shampanjateemaline pilt peaks teile tuttav olema, postitasin selle juba teist aastavahetust tähistama.) Anyway. Vingunud olen põhiliselt ilma üle. Meil on siin tõesti jubedad tingimused valitsenud, viimased kaks nädalat või rohkemgi. Ma muidugi teada-tuntud talvevaenaja, kuid seekord leidsin lugematul arvul mõttekaaslasi, kuna Kesk-Oregonis sadas neli-viis päeva jutti jäävihma. Temperatuur nii miinus kümme Celsiust, samal ajal kui taevast lahmab jäätunud vett. Te nüüd ilmselt arvate, et liialdan, aga ausõna, ma ei saanud kolmel päeval mitte sammugi koera jalutatud, maapind oli igal pool sile ja libe kui klaas, ohtlik mitte üksnes inimesele, vaid ka koerale. Lillikene sõna otseses mõttes ei suutnud õhukese veekihiga kaetud jääl püsti püsida, vaatamata sellele, et tal neli jalga, minu kahe asemel. Oma hädad tegi vastumeelselt, pika sundimise peale kõnniteekividele, neile, mida me maja ülemise korruse terrass taevast sadava jälkuse eest kaitses. Koolid olid suletud. Teed-tänavad olid suletud. Meie piirkonna ainukeses suuremas liikluskoridoris nimega Highway 97 peatati liiklus ca 200 kilomeetri ulatuses kahel korral pikkadeks tundideks päevasel ajal, ning kahel korral kogu ööks. Ausalt, kümme aastat Oregonis elatud, aga no säendseid ilmaolusid pole minu ja Pauli silmad veel näinud. Kusjuures pooleteise sentimeetri paksuse jääkihi tekkimisele eelnes mitu päeva tõsist lumesadu, tembituma krõbedate külmakraadide ning tugeva tormiga. Üks hiiglaslikest kadakapuudest me maja ees kaotas kolmandiku oma kõrgusest, latv murdus keset ööd valju raginaga.  

Kogu selle rõveduse peale tundub Arizona muidugi eriti ahvaltev. Pakkumisi juba tuleb, kuid ükski neist pole säärane, millest keelduda ei suudaks. Jah, võtame omaks, oleme oma uue kodu osas ülimalt valivad, ajame taga parimat hinna/kvaliteedi suhet. Muidugi, kui miljonid tagataskust tõmmata oleks, võiksime kohe homme kolida. Või kui oleks enam-vähem ükskõik, millisesse Arizona piirkonda maanduda. But we want to have our cake and eat it too… Ning kannatlikkus viib teadupärast ka miljoniteta sihile, viis praeguse kodugi puhul. (Olgu see postitus siis veelkord ära toodud.)

Peale selle ajab kompleinima ka kohalik poliitiline tsirkus, kuigi tõotasin endale pühalikult, et juhtugu mis tahes, ei lähe säärasel moel leili nagu 2016. ja 2020. aasta presidendivalimiste eel ning ajal. Ei lase Trumpil mu elu üle võimust võtta. Ning praeguse valimistsükli puhul peaks vist ütlema, et ei lase ka Bidenil, sest no varsti tõesti enam ei tea, kumb geront Ühendriikidele haavavam ning halvavam on. Peale kahe osariigi eelvalimisi, kust T. võitjana välja tuli vastaskandidaadi Nikki Haley ees (DeSantis pani pillid kotti, vaid kaks nime ongi jäänud vabariiklaste pingile), tundub Biden ja ta meeskond väikest räpast mängu mängivat. Selle asemel, et Trumpi võidukäigu üle kurvastada, hõõrutakse Valges Majas hoopis käsi kokku, kuna Haley vastu oleks Bidenil palju vähem shansse kui Trumpi vastu. Juhtub T. novembrikuu üldvalimistel Papa Joe oponendiks, on viimasel kõigest hoolimata (vanus, tervislik seisund, ülimadal reiting) suhteliselt kenad shansid. Nagu üle-eelmises postituse mainisin, olukorras zombi (Biden) versus diktaator-zombi (Trump) hääletab USA tõenäoliselt zombi tagasi pukki, nii jääb vähemasti riigikord muutmata, olgu muuga kuidas on.  

Aga jah, viis, kuidas Biden presidenditoolist kümne küünega kinni hoiab, selmet riigi uuele hingamisele võimalus anda, vot see muutub iga päevaga mu jaoks üha eemaletõukavamaks. Tal tundub kama kaks, et Trump demokraatiale ohtlik – peaasi, et saab vastase, keda ameeriklased veelgi vähem riigijuhiks tahavad kui teda ennast. Paraku, kui eesootav november pakub mulle valikut Trump versus Biden, surun minagi hambad risti, lähen ja hääletan 81 aastase pooldementse vanapapi poolt, sest alternatiiv on tükk maad hullem. Kuid et parim, mida pealt kolmesaja miljonilise elanikkonnaga suurriigil pakkuda, on kaks poolearulist vanurit presidenditooli nimel kähmlemas, see ajab küll käsi ringutama, shampust veini jooma. Samas, mis ma ikka kurdan. Teil endalgi seal teispool ookeani käed-jalad tööd täis igasugu poliitiliste vangerdustega, peaminister keeldub presidendi vastuvõtule minemast, ja nii edasi. Kohalikel moeloojatel tuleb tõenäoliselt kasin veebruarikuu?

After Trump’s NH win, Biden gets the opponent he wants: Biden’s aides believe that Trump poses a far greater threat to the nation’s democracy than any of his Republican rivals would. But they also feel the most confident about their chances in that looming matchup. That’s despite some reasons for concern — top among them Biden’s low approval ratings and recent polls showing the president trailing Trump in key battlegrounds. A wide swath of his own party doesn’t want Biden to seek a second term. Biden’s advisers and allies also think that Trump’s successful performance in the first two nominating states exposed his weaknesses with moderate Republicans, suburbanites and independents. In the Iowa caucuses last week, for example, almost half of Republican voters did not support Trump.

Lõpetuseks häid uudiseid kah! Vähemasti midagi head Bideni Valgest Majast: White House Issues Unprecedented Pardons After FDA Finds Cannabis to Be More Like Tylenol Than Heroin: On Friday, January 20th, the federal government waved the white flag in the war on drugs as it regards the cannabis plant. President Biden issued presidential pardons to any American or lawful permanent resident who has a conviction of cannabis possession on their record. At the same time, he ordered the Dept. of Health and Human Services to compile a case for the reclassifying of cannabis from a Schedule 1 drug, such as heroin and cocaine, to a Schedule 3 drug, like testosterone and fortified Tylenol.

January 25/2024

“There comes a time in every woman's life when the only thing that helps is a glass of champagne.” ― Bette Davis