Päevakohane

 


Nonii. Vaataks siis põgusalt üle, mis meil siin vahepeal toimunud on. 

Esiteks, ma ei tea, palju siinsest inimõiguste teemalisest megauudisest Eestisse on jõudnud ja palju seal sellest üldse hoolitakse, aga tundub, et USA vabariiklaste eestvedamisel ja Ülemkohtu heakskiidul tüürime tasapisi tagasi aega, kus naine oli teise sordi inimene. Barefoot and pregnant in the kitchen, või kuidas see ütlus käiski. Nimelt lekkis (lekitati) Ülemkohtu dokumendikavand, kus põhjendatakse, miks kohus oma käesoleva aasta juunikuus tehtavas otsuses praegused, naistele riiklikult tagatud abordiõigused keskvõimu käest osariikide võimudele üle annab. Mis väga lihtsustatult, lühidalt ja kujundlikult kokku võttes tähendab seda, et vabariiklaste (Trumpi partei, EKRE ekvivalent) juhitud osariikides tuleb aborti soovivatel/vajavatel naistel reisida mõnda teise, demokraatide poolt hallatud, aborte lubavasse osariiki, või rännata ajas tagasi, mil traadist riidepuud, saunalava, kapi otsast alla hüppamine ja posijate-pusijate poolt sooritet protseduurid olid ainsad võimalused rasedusest vabaneda. Lugege seda mitte väga pikka artiklit, teeb pildi suhteliselt selgeks: Huffpost: Justice Samuel Alito’s reasoning is stuck in the 1600s — literally. Oi ma võiks sel teemal kümneid lehekülgi kokku kirjutada, aga olen liig üles keeratud praegu, las settib natuke. Samas, mustal pilvel on ehk ka kuldne äär: CNN: It may be exactly what Democrats need to solve their passion problem heading into the 2022 midterm elections.

Muide, eelneva teemaga on seotud üks isiklik positiivne aspekt. Ma saan ju nüüd ametlikult sõna sekka öelda! Lepime kokku, et te ei naera mu üle, eks, vähemasti avalikult mitte, aga teate, ma olen üsna elevil, kuna paari nädala pärast avaneb mul esimest korda võimalus oma uuel kodumaal valimistel osaleda. Maikuus nimelt toimuvad Oregonis osariigi- ning kohalike võimude, lisaks ka föderaalvalitsuse (USA Kongress) eelvalimised. Paar päeva tagasi saabus me postkasti pildil olev Ümbrik, minu nimi peal, valimissedel sees. Täidan sedeli ära, saadan postiga või lasen linnaväljakul asuvasse valimiskasti, ja voilà, olengi oma panuse riigitüürimisse andnud. 

USAs kehtib üsna keeruline valimissüsteem, ning käib üle minu võimete seda ühe postituse raames lahti seletada. On üleriigilised, osariigilised ja kohalikud valimised. Ja siis veel eelvalimised ja vahevalimised ja... Valimiste korraldus erineb osariigiti. Valijaks peab end registreerima, lisaks tuleb mitmetes osariikides, ka meie omas, juba registreerudes nö. pool valida – et kas oled vabariiklane või demokraat. Tõsi, kirjade järgi kehtib Ühendriikides multi-party system (Republican, Democratic, Independent, Libertarian, Pacific Green, Progressive, Working Families pluss veel paar pisemat), aga need väikesed parteid ei ole paraku mingid reaalsed tegijad. Ühesõnaga, meil siin on põhimõtteliselt vaid kaks poliitilist parteid: vabariiklased ja demokraadid. Mina registreerusin demokraadiks. (Näide: USA presidendi eelvalimistel saan valida üksnes Demokraatliku partei kandidaatide vahel, aga nii öelda lõplikel valimistel võin hääletada mistahes presidendikandidaadi poolt, olenemata kandidaadi ja minu enda parteilisest kuuluvusest.) Ning ei, ma meelega ei ütle „loomulikult registreerusin demokraadiks“. Ajalooliselt olid ka vabariiklased täitsa viisakad inimesed.Tänaseks on pilt kardinaalselt muutunud. Vaid üks märksõna: Trump. Trump on tänane Republican Party, sellest ei saa üle ega ümber. Ja muidugi Trumpi puppet master, Kongressi ülemkoja opositsiooniliider Mitch McConnell. Ning sellesse sohu ma ei astu, lööge või maha, kuigi kodanikuna on mul ka demokraatidele mõndagi ette heita. Anyway. Oregon oli muide kõige esimene osariik, kus posti teel hääletamine kasutusele võeti. Täna muud moodi Oregonis valida ei saagi - valimisjaoskondi, kuhu kohale minna, ei eksisteeri. Trump mäletatavasti püüdis postiga saadetud hääli kahtluse alla seada, kuid reaalsuses on säärane viis väga turvaline ning valskuskindel.

Mis siis veel. Koduselt rindelt. Olen nüüd me elamisele remondiringi peale teinud. Kujutage ette, aprilli alguses sai meil Pauliga kaheksa aastat siinses paradiisis elatud. Kaheksa! Vist olen ka maininud, et vahepeal pidasime kolimisplaane, aga hetkel, kus kõik nii uus ja kena ja värske, ei kisu küll kusagile mujale liikuma. Pealegi, camperi omanikena on meil teine, ratastel kodu varnast võtta, kusjuures see kodu võib põhimõtteliselt paikneda kus iganes Ameerika mandril, ei pea üldse Ühendriikide piirides olema. Ei tundu küll tõenäoline, et seda teed, st. üle piiri läheme, aga never say never.

Remondist paar sõna lisaks. Teate, kui keeruline on nö. raskematelt töödelt kergematele üle minna? Peale pahteldamist ja krohvimist ja värvimist ja riiulite ehitamist näiteks padjakatete õmblemist üritada? Keeruline seetõttu, et käed, täpsemalt sõrmed, on pingutustest jämedad ja kobad, sõrmeotsad karedad, küüsi pole ollagi. Kanga katsumine, nõela taha niidi ajamine kujunes tõeliseks kunsttükiks. Aga hakkama ma sain, ja rahul ma olen. 

Aa ja siis üks asi veel. See eelmise postituse kommentaariumis üles kerkinud õigekirja-teema. See ikka veel torgib mind. Ega ma ju täpselt ei tea, mis sorti inimesed siin käivad - viietuhande viiesajal on, vähemasti mu enda mõõdupuud mööda, päris rohke külastatavus - aga et lugeja, kel postituse sisu osas kommentaare pole, võtab õigekirja kommenteerida, see tuleb mulle üllatusena. Olen teiste blogijate kommentaariumites kah teinekord sarnast kohanud. Ühest küljest saan korrigeerimiskihust aru. Aga teisest küljest jälle ei saa. Eks igaüks vaatabki läbi omaenda elutunnetuse prisma. Mitte et ma seetõttu parem inimene oleksin kui keelepolitseinikud, aga mulle isiklikult ei tuleks pähegi kellegi veebipäevikus korrektuure teha, kuigi vigu märkama olen mihkel. (Issake, väga loodan, et ma pole korrigeerinud, mälu võib ju petta, eks iseendast arvad ju ikka hästi.) Ühesõnaga. Peale eelmisele postitusele järgnenud vestlust tunnen ilmselt mõnda aega väikest survet jumala eest õigesti kirjutada, mitte ühelgi juhul libastuda. Mittelibastumine, kui täitsa aus olla, muutub aga ajapikku ja tasapisi raskemaks. Siiski mitte niivõrd õigekirja osas, kuivõrd väljendite ja lauseehituse. Sest ma mõtlen paljudel teemadel enamjaolt inglise keeles, neil teemadel, mil siinses, kohalikus kontekstis loen ja kaasinimestega arutlen. No näiteks käesoleva postituse jaoks otsisin oma peas eestikeelset vastet väljendile „back-alley abortions“, tulemusteta. Võite soovitada, ausõna, ma ei karga (seekord) ninna. Otsisin ka vastet tiitlile „Senate minority leader“, kui McConnellit nimetasin. Ja nüüd, seda kirjutades, küsin endalt, kuidas on korrektne – McConnellit, McConnelli’t, McConnelli? Ja kas sõna „küsin“ ees peab koma olema või ei? Jaa, võõras keelekeskkonnas elamine jätab jälje, sellest ei saa vähemasti mina üle ega ümber. Aga see ausalt öeldes ei tee mulle ka eriti muret, võtan kui loomulikku protsessi. Ja nagu kommentaariumis märkisin, hindan diplomaatilist lähenemist. Kui lugejapoolne vigade parandus koosneb postitusega haakuvast lausest või paarist, ühes osutusega õigekirjaveale (seda on siin blogis ennegi juhtunud, näiteks oli mingi aeg tagasi kommentaatoritega tore vestlus kamo/camo teemal), siis mul kuklakarvad üldse turri ei tõuse. Miks peaks? Kuid kui tullakse üksnes nö. punase pliiatsiga vigu alla kriipsutama, kui postitus kui niisugune ei kõneta, küll aga kisub kangesti keelekorrektuuri tegema, siis jah, võtke heaks või pange pahaks, ma asun kaitsepositsioonile, mis sest, et eksimused on tõepoolest olemas ning neid ka tunnistan. Mu blogi ei pürgi aja- ega ilukirjanduseks. See on mu isiklik veebipäevik ja ma kirjutan siin selliselt, nagu oskan ja nagu mulle meeldib. Kui inimene tunneb enda keelekõrvasilma riivatud saavat, siis ei pruugi lugemas käia, just nii lihtne see ongi. Ossa. Vot kus nüüd ütlesin, eks :)

------------

"In a 2020 study, Oregon was ranked as the easiest state for citizens to vote in. Elections are all held using a Vote by Mail (VBM) system. This means that all registered voters receive their ballots via postal delivery and can vote from their homes. A state Voters’ Pamphlet is mailed to every household in Oregon about three weeks before each statewide election. It includes information about each measure and candidate in the upcoming election. Oregon voters made mail-in ballots the state’s standard system more than 20 years ago. And it first got the green light for local state elections back in 1981."

"As of July 2020, five states – Colorado, Hawaii, Oregon, Utah and Washington – hold elections almost entirely by mail. (This map is current as of October 2020.) Postal voting is an option in 33 states and the District of Columbia. Other states allow postal voting (absentee ballot) only in certain circumstances, though the COVID-19 pandemic in 2020 has prompted further discussion about relaxing some of those restrictions." 

May 06/2022 

“Every election is determined by the people who show up.” ― Larry J. Sabato, Pendulum Swing

12 comments:

KK said...

Ma olen korra juba kommenteerinud ja kordan veel, et sul on väga hea eesti keel!

KK said...

Näh, nüüd tegin sama vea, millele sa vihjasid. Et posituse kõnetatavus vs keel :)

Ma ilmselt olen liiga kaugel, suht raske on seda diskussiooni abordiõiguse teemal jälgida siit. Kas meditsiiniliste näidustuste ja vägistamise jms keisside korral on ikkagi abort lubatud? Või on ka seal radikaale, kes isegi siis ei lubaks, sest elu püha? Ukraina kontekstis oli hiljuti EPLs artikkel psühholoogiga, kes nõustab naisi. Rääkis, et usklikud pered ei taha abordist nidagi kuulda.

Meil oli kontoris põletav diskussioon kui Eestis EKRE selle teemaks võttis. Millegipärast läksid põlema just meeskolleegid ja võtmes, et “psedoprobleem”. Tõin neile näiteid hooldekodudest, kus vaimupuudega noored on vàgagi aktiivsed seksuaalselt ja sel tegevusel on paraku vahel tulemused. Steriliseerimine, kuskilt jäi silma, on keeruline protsess (peab täpsustama, mälu nagu viskaks vajaduse kooskõlastada lähedastega vms).
Lisaks lähisuhtevägivald ja vàgistamised. Aga kuidagi nii läks, et nende käsitluses kõlas see kut labane vastutustundetus ja lahendus riigi kulul. Meil olid ikka tulised vaidlused tookord!

Cranberry said...

Noogutan KK'le kaasa, Sul on väga hea eesti keel. Koolitöödega seonduvalt käin sageli ÕS ja keelnõu portaalis keele mälu värskendamas ja uuemate arengutega peab kursis olema.

Tõlkimisega on keeruline, teadustekste lugedes kohtan inglise keeles sõnu, millest varem pole kuulnud ja üritan leida lühikest/tabavat tõlget emakeeles - keeruline...kui olen lõigu läbi lugenud, saan aru ja kui jõuan artikli lõppu on selge, mis on sõna sügavam tähendus ja kirjutan endale tähenduse erinevaid variatsioone.

Mu kursuseõest eesti filoloog juhtis tähelepanu, et kui endalt või teistelt küsida, tuleb kasutada järgmisi kirjavahemärke: koolon, jutumärk, lause - küsimärk, jutumärk, punkt (nt Ja nüüd, seda kirjutades, küsin endalt: "Kuidas on korrektne – McConnellit, McConnelli’t, McConnelli?".) Nimedega on keerulisem, reegli kohaselt võib käänata ülakomata, va juhul kui lõpeb täishäälikuga, kas kirjutamisel või hääldamisel. Mina kasutan ülakoma (igaks juhuks ja harjumusest - koolis õpetati, kuid keelereeglid muutuvad...ja hetkel ei ole kodus keeletarka last, kellelt üleküsida). Võta rahulikult, Sul on suurepärane eesti keel kirjutades ja ladus stiil - lugejana hindan kõrgelt!

KK'le käivitun kui mehed hakkavad naise keha puudutaval teemal sõna võtma, eriti veel olukordades, kus tegijaid on 2, mitte 1. Kuulen vahel, kui mehed ütlevad, et naised mõtlevad üle. Sel nädalal oli teema, kus PTA direktor nimetas intervjuud andes naistöötajaid "prouadeks", kontekstis, mis kõlavas minu kõrvadele halvustava tooniga (olen paksu nahaga)...mille peale mehed kommenteerisid, et mis siis prouas halba on??? Sõna proua - ei ole halb, küll aga oli kontekst solvav ja kui rääkida nüüd "onu Heino'dest" - siis võis ridade vahelt aru saada küll, mis ebameeldivust põhjustab.

Vabandan, läks teemast välja, suhtumine ja otsustamine asjades, kus meestel puudub empaatiavõime ja parema tahtmise juures ei suuda nad seda kogeda - tekitab alati vaidlusi, sest ei arvestata osapoolega, kes antud teema isiklikult läbi elab. Kurb, nii siin kui ka seal pool ookeani.

KK said...

Oh see direktor!!! Ma arvasin, et minu tundlikkuses asi, et proua peale ärritun. Seal kontekstis oli see selgelt hinnang ja negatiivse alatooniga.

KR said...

Mul oli seda kuuldes reaktsioon- jälle. Ja et jumal tänatud, et USAs kõik olulised probleemid on juba lahendatud....millal ometi lõpetavad vanamehed naiste teemade üle otsustamise.
Mu meelest tegi Anu ? Rents? kunagi hea ettepaneku. Tänavatele peaks minema loosungitega " Nõuame +13 aastaste meeste vasektoomiat ja sigitusõiguse andmist ainult pädevatele"

Epp said...

Ei ole kandiline, ei ole... :) (Tõsisemalt – aitäh, et mu emakeelt kiidate.)

KR – just nimelt, jumal tänatud, et USAs kõik olulised probleemid lahendatud, ainult see naiste abordiõigus veel, saab selle kah tehtud, siis on elu ilus, eks. Ning just nimelt, et vanamehed otsustavad... võigas.

KK – med. näidustused, vägistamine, insest – just nimelt selle tõttu asi Ülemkohtusse jõudiski, et vabariiklaste juhitud osariigides võetakse järjepanu vastu seadusi, mis isegi neil puhkudel naisele abordiõigust ei anna. Seadused vaidlustatakse, läbivad mitu kohtuastet, viimane kants on siiani olnud Ülemkohus, mille otsusega on abordiõigus alates 1973 aasta Roe v. Wade kohtulahendist põhiseaduslikult tagatud. Ja nüüd plaanib Ülemkohus otsustamisõiguse hoopiski osariikidele anda, väites, et Roe v. Wade oli vigane lahend, abort (oma keha üle otsustamine) EI ole põhiseaduslik õigus. (https://en.wikipedia.org/wiki/Roe_v._Wade).

Praegune seis tuleneb sellest, et viis üheksast Ülemkohtu kohtunikust on vähemal või rohkemal määral republikaanide tööriistad, ja praeguse Republican Party filosoofia on umbes nagu EKRE oma. Abort tuleb keelata, iga elu on püha, isegi kui vägistamise käigus eostatud, või isa ja alaealise tütre vahekorrast, vms. Aga see, kuidas kõik need looted üles kasvatada, emadele enne ja pärast sünnitust arstiabi tagada, tasuline emapuhkus, lastele kooliharidus jne jne jne – seda abordivastased (Ülemkohus) enda kanda ei võta.

Epp said...

Siin üks värske artikkel abordi/kohtu teemal.

"Roe v. Wade reversal would put local prosecutors on the front lines of the abortion fight:
The state-by-state patchwork of abortion restrictions that a reversal of Roe v. Wade would render will be even more complicated by the approaches of local prosecutors and law enforcement officials charged with enforcing abortion bans.

Abortion rights advocates fear overzealous law enforcement officials will target crackdowns on the most vulnerable communities in states that prohibit abortions, while anti-abortion activists are plotting how to get around progressive prosecutors who are vowing not to enforce abortions offenses if Roe is overturned."

https://www.cnn.com/2022/05/07/politics/abortion-roe-reversal-prosecution-discretion/index.html

Epp said...

Leidsin hea lühikese päevakohase kokkuvõtte aborditeemast.
Igaks juhuks mainin, et viimase lõigu sõnastus on pisut kehv - "abortion assistance" ei tähenda, et Tesla või Uber omaenda korporatiivsed abordikliinikud avavad. Allpoolnimetet firmad lubavad hakata oma naistöötajatele rahalist toetust võimaldama, kui vaja teise osariiki protseduurile sõita vms.

"...Legal analysts believe the Supreme Court, dominated by conservatives following the nomination of three justices by former president Donald Trump, looks poised to possibly overturn Roe v. Wade, the landmark 1973 decision that held that access to abortion is a woman's constitutional right.

In December, hearing oral arguments about a Mississippi law that would ban most abortions after 15 weeks, the court's conservative majority appeared inclined to not only uphold the law but to toss out Roe v. Wade.

The Supreme Court is expected to issue a decision in the Mississippi case by June.

The Guttmacher Institute, a pro-choice research group, has said that 26 states are 'certain or likely' to ban abortion if the Roe is overturned.

The issue has spurred protests outside the Supreme court this week, with the building being fenced off and judges being escorted by security.

More than 50 American companies have begun offering abortion assistance in response to recent laws limiting abortion, including Tesla, Amazon, Uber, Lyft, Citigroup, Saleforce, and Yelp."

Kuukala said...

Kuna Sa küsisid siis kas "Senate minority leader“ ei võiks olla näiteks senati koalitsiooni esimees? Kui Eesti süsteemile kuidagi teisendada üritada. Ma Ameerika poliitilisest süsteemist tuhkagi ei tea ja võin ikka üsna mööda panna aga niimoodi see mulle kõlab.

Kuukala said...

Abordist ma parem ei hakka. Ma vist sõimaks kedagi, kui keegi tuleks mulle ütlema kuidas mina oma üle otsustama pean. Õnneks ei ole mul sellises kontekstis seda võimalust enam.

Epp said...

Kuukala, aitäh soovitamast, aga sinu pakutud 'Senati koalitsiooni esimees' paraku ei sobi - Ühendriikide Senatis ei moodustata koalitsioone.
Ma lappasin pisut Eesti ajakirjandust, tundub, et McConnelli USA Senati vähemuse liidriks tituleerides panin siiski täppi.

P.S. Hetkel jagunevad Senatis kohad vabariiklaste ja demokraatide vahel küll 50-50, aga kuna Senatit juhib põhiseaduse kohaselt USA asepresident (demokraat Kamala Harris), siis on demokraatidel ühe hääle enamus, mis omakorda teeb vabariiklastest vähemuse, ning McConnellist, kes on vabariiklane, vähemuse liidri.

Ene said...

Uhh, see teema ajab mul alati vere keema! Muidugi lisaks sellele, et igaühel peaks olema õigus oma keha üle otsustada, siis täpp i peal, nagu sa ütlesid: "Aga see, kuidas kõik need looted üles kasvatada, emadele enne ja pärast sünnitust arstiabi tagada, tasuline emapuhkus, lastele kooliharidus jne jne jne – seda abordivastased (Ülemkohus) enda kanda ei võta."

Ehk et seni, kuni loode on emakas, seni on see kõigi asi. Aga kui välja pressitud, siis on see sinu enda mure, mis pihta hakata. Oma blogis käsitlesin seda siis, kui toona "vaid" Texase küsimus oli: https://tudengiraport.wordpress.com/2021/09/03/texase-uus-seadus/

Ma võiksin pikalt ja laialt sellel teemal vahutada, ent proovin ikkagi joone alla tõmmata, enne kui kommentaariumi üle võtan.