MR. & MRS. NORMAL

Me Pauliga tõuseme hommikuti hea mitu tundi varem kui normaalsed hotellielanikud. Ikkagi tööinimesed, pole siin mingit pikalt magamist. Pime on, Kauai kukedki veel ei kire, kui meie juba kohvitassidega rõdul. Paul lahkub „kodunt“ kell 6:30, et enne poolt kaheksat saare teisel küljel tööpostil olla. Õnneks on kered veel Oregoni ajas, mis Kauai omast kaks tundi ees, nii et äratuskella pole siiani tarvis läinud. Hästi mõnus on niimoodi ise ärgata, jääb kohvitamiseks rohkelt aega. 

Kuna oleme nüüd iga päev neid megasuuri küürvaalu ookeanist välja kargamas näinud, on meil vaalavaimustus peal. Eile varahommikul harjutasime kohvi kõrvale vaalahääli, ikka sealsamas rõdul. Kogu resort oli pime, tuld ei üheski aknas, sestap tundsime end siin neljandal, katusekorrusel täitsa omaette ja läksime vaalahäälitsustega üsna hoogu. Ühel hetkel aga kostus kõrvalrõdult köhatus. Ilmselt oli naabreid unetus vaevamas – no nii valjult me kah ei huilanud, et kedagi lausa üles oleks äratanud, ma loodan. Igatahes ühtegi kommentaari köhataja poolt ei kostnud, issand ise teab, mida ta mõelda võis. 

Ei, me vist tõesti ei ole normaalsed. Teised meievanused inimesed ei tundu samamoodi käituvat. Peale eilset vaalahäälte-intsidenti tõdesimegi, et not normal is our normal. Peame plaani, et edaspidi ei tutvusta me end kui The Harmons, vaid The Normals. Paul on Norm, mina olen Norma.
Norm & Norma Normal. Jep. Mulle hakkab see mõte üha enam meeldima.

February 16/2018

Fotol küürvaal, Megaptera novaeangliae. Allikas: Internet