OK, mõned ilupildid ka. Ookeani ääres peab ju loojangut jäädvustama, kuidas siis muidu.
Need kaks pilti, kus Lilli ja mina vastamisi seisame, need on täitsa reaalsed treeningsituatsioonid muide. Ma plaanin sellest pikemalt kirjutada, aga olgu siinkohal mainitud, et Lillikene üllatas meid ikka korralikult oma kuulekuse ja keskendumisvõimega võõras ümbruses. Mäletan, kui Yarko (bless his heart!) aastane oli, võisin või pea peal seista, tema tundis huvi pigem teiste penide ja muu ümbritseva, mitte aga minu vastu. Või noh. Olgem nüüd ausad. Kõik koera vead on ju tegelikult koolitaja omad. Järelikult olen midagi siiski õppinud, et Lilli seal rannal (ja ka mujal) mind ja Pauli muudele atraktsioonidele eelistas.
Oops, kas ma läksin jälle sujuvalt koerateemale, kuigi alustasin päikeseloojanguga?
November 29/2017
“Ocean (noun). A body of water occupying about two-thirds of a world made for man — who has no gills.”― Ambrose Bierce, The Unabridged Devil's Dictionary
