Hiiglaslik metsatulekahju meist edelas pole taltunud. Täna oli linn jälle suitsu täis (tuulgi endiselt edelast). Enne päikeseloojangut läksin Yarkoga põldude vahele kõndima. Elu sees pole ma säärast vaarikapunast päikest näinud; müstiline selge piirjoonega kera kumas läbi suitsuvine. Pildile see kahjuks päris tõetruult ei jäänud, värv pole see, mis nö. elusast peast. Teisel fotol üleval näha paks suitsuvine, kah loojangutaevas.
Siin on veel mõned fotod, interneti-uudistest.
p.s. Meie ohus ei ole, palju paljast kõrbe ümberringi, see ei võta ka parema tahtmise juures tuld.
31/05/2012

Kassipoegadest sai kirjutatud mõnda aega tagasi. Täna nägin tollesama kolmese pesakonna kahte liiget naabermaja tuulutus-ava ummistamas. Küllap kolmas magas kusagil tagapool. Kolme pead - mis siis et pisikest - oleks, olgem ausad, raske tollest august välja toppida, ühekorraga:).
Me oleme tollele kassikarjale nimed ka pannud, täiskasvanutele. Nimesid mõtleb välja põhiliselt Paul. Marmalade, Oil Spot, Crazy Mama, Black Tailed White Cat. Need on mõned näited. Ja Zen-Cat. Too istub nädalavahetuse hommikuti me elutoa akna all, vana sükomooripuu juurel. Puule hästi lähedal. Ja vahib üles - üksisilmi, kümnete minutite kaupa. Ilmselgelt mediteerib, muud seletust on raske leida:)

Kui juba naturalistlikuks kiskus, siis ma räägin, mis ma eile nägin. Uskuge või ärge, aga nii see oli: jalutan mina Yarkoga siinsamas lähedal, keskpäeva paiku, varjulisemaid kohti otsides. Muidu ikka üritan fotokat kaasas kanda, ka lühikestel käikudel, et mine tea mida õnnestub pildile saada. Seekord jätsin aparaadi maha - päeva palavaim aeg, elukad otsivad jahedust nagunii, ringi ei liigu. Aga. Vanade männipuude all kuulen äkki kummalist, valju hüüdu. Oleks nagu lind - aga hääl mulle tundmatu. Hüüule järgneb oksasabin. Miski/keegi sehkendab männioksal, nii umbes mu rinna kõrgusel. Hiilin lähemale - ja ei usu oma silmi. Veel lähemale - umbes kahe meetri kaugusele - ja seal ta istub!!!! Legendaarne Roadrunner. Eesti keeli vast maakägu? Tavaliselt kohtab teda üle sõidutee kimamas, täpselt nagu multikates. Ühesõnaga, istub Roadrunner seal madalal männioksal, suur (veel siplev) sisalik põiki noka vahel, ja vahib mulle otsa. Lausa poseerib, liigutades pealael olevat 'harja' edasi tagasi. Justkui oodates, millal ma fotoka kraban ja paar miljoni dollari võtet teen. Aga mida ei ole, kurat küll, see on fotokas!!!! Egas midagi, vahtisime linnuga seal siis niisama mitu minutit tõtt, Yarko istus kõrval ja vahtis ka, suu ammuli. Tunnistan, et hiljem kodus kasutasin mitmeid kordi vägisõnu, needes iseennast, et aparaati tagataskusse ei pannud. Paul muidugi ei halastanud, küsides (korduvalt) õhtu jooksul süütu näoga "Did you get any pictures"? :)
Tema arvamus Roadrunnerite kohta on, et oleks nood vähekegi suuremad, oleks inimsugu juba välja surnud, st. nahka pandud. Niivõrd apla ja kartmatu linnuga olla tegemist.

p.s. Roadrunner on New Mexico osariigi 'vapilind', arendab joostes kiirust ligi 30km/h ning toitub muuhulgas lõgismadudest.
31/05/2012

Metsad põlevad, välgust väidetavalt alguse saanud. Uudistes seisab, et meist edela pool olevad Gila metsade tulekahjud on osariigi (dokumenteeritud) ajaloo suurimad. Me oleme muide sealkandis matkanud ka, ja metsas ööbinud. Täna, jah, on Cruces suitsu täis, ja suitsulõhna. Mäed on suitsuvine sees, keskpäeval kodutänaval tegin selle esimese pildi. Anyway, keskmisel on suitsune päikesetõus täna hommikul, ja alumisel joonistab varane päike kummalise triibu suitsulinikusse.

Yarko üle olin vääääga uhke, nädalavahetusel. Tema terve mõistuse ja analüüsvõime üle:). Sõitsime kõrbesse, parkisime auto, plaaniga istuda, veini juua, loojangut ning tähti vaadata. Yarkoga vaid väike pissi-tiir teha. Sestap ei võtnud koerakõnnitamisele joogipudelitki kaasa, autost. Mingil hetkel otsustasime lonkida ikkagi väheke kaugemale, ja et ma lähen käin auto juures vee järel ära. Olin väheke mures, et Yarko hakkab minu ja Pauli vahel edasi-tagasi jooksma ja end kuumaga kulutama. Samas uudishimulik siiski kah, et kuidas ta olukorra lahendab (Yarko siis, mitte Paul). Sestap koera käsuga paigale ei pannudki. Yarko tuli paarkümmend meetrit mulle järele, siis sörkis tagasi Pauli poole. Siis uuesti minu (ja auto) suunas. Üsna pea taipas, et see taktika kaugele ei vii. Palav õhtupoolik ja vanad jalad ikkagi. Ning jäi ta ühele noist väikestest küngastest istuma - nii sai meid mõlemaid silmas pidada. Ootas ära, kuni ma veega saabusin, jõi janutäie, misjärel kõndisime koos Pauli juurde tagasi. Kes omakorda tegi meid oodates pildistamisega aega parajaks, nagu fotolt paistab.
29/05/2012

Veiniklaasis mägede nägemise õpetus, Pauli moodi:
1. Sõida laupäeva õhtul linnast välja, mägede jalamile.
2. Võta kaasa armas naine ja suur koer.
3. Võta kaasa hea valge vein, külm; ja väga puhtad klaasid.
4. Fotokad, toolid ja pleedid ka. Pärast päikeseloojangut kisub jahedaks.
5. Ära veini avamisega loojanguni oota, kui mägesid näha tahad (klaasis siis).
6. Pärastpoole kuluvad värsked võileivad ka marjaks, ja koer on mõtet kuskile kinni siduda, kui koiotid pimeduses jäppima hakkavad.

EDIT: toda ülalt neljandat, ühe-klaasi pilti soovitan lähemalt vaadata, nii suureks klikkides kui annab - uskumatu vaatepilt seal klaasis!! Mäed, Pinot Grigio mullikesed, auto peegeldus jne.
29/05/2012

Musta vöö test on Paulil 9. juunil tulemas, sestap tudeerib ta teooriat viimastel nädalatel väga usinalt. Jaapanikeelsed terminid on praegu tihedalt käibel me majas:) Jaapani võitluskunste on ta juba poisikesest peale harrastanud; pruun vöö Okinava karate's ja must Kojosho karate's. Bujinkan'i, milles teda nüüd musta vöö tarvis testikakse, on teinud miski kümme aastat juba. Ei hakka siin terminite ja muuga väga üksikasjalikuks minema, eks ole. See on mulle suures osas nagu hiina (oops jaapani!:) keel. Kuid elan otse loomulikult kaasa.
Musta vööd Bujinkan'is üritab selleks, et siis saab oma treening-grupi teha. Ma ausalt öelda täitsa imetlen teda - 54, aga trenni teeb praegu endast poole ja rohkemgi noorematega.
Lähen testi kindlapeale jälgima ka. Ega see rahulik vaatepilt muidugi saa olema, kui su meest kolgitakse, väänatakse ja maas rullitakse:). Aga noh, Paul on selle eesmärgi endale võtnud ja loomulikult seisan ma ta selja taga - ülekantud tähenduses. Testi ajal appi ei torma:)
29/05/2012

Madu-uss! Täpsemalt bullsnake. Peesitas, rumal loom, pühapäeval keset sõiduteed, nautis õhtupäikese ja asfaldi soojust. Liiklus oli väga hõre, väheke linnapiirist väljas, sestap pidasime auto kinni ja asusime ussi teepeenra suunas 'karjatama'. Läks õiges suunas täitsa libedalt, lõpuks kadus madalate kreosoodi-põõsake vahel silmist. Tõenäoliselt päästsime ta elu, seekord - siinkandis sõidetakse maost pikemalt mõtlemata üle, arusaadav kah, lõgismadude paradiis ju. Bullsnake on suuremat sorti roomaja, kasvab Wikipedia andmetel kuni 2,5 meetri pikkuseks. 'Meie' oma oli umbes meetrine, nii silmalt hinnates.
29/05/2012

Earl, nagu ma tõenäoliselt juba mitmeid kordi kirjutanud olen:), on me afroameeriklasest naaber. Täna tulime päikeseloojangu-järgselt mõnusalt jalutuskäigult - Paul, Yarko ja mina. Earl seisis oma maja ees murul. Tal on seal lokkav roheline rohi; mis imeväel see nii hästi kasvab, ei mina tea. Võib-olla miski woodoo-trikk? Anyway. Earlist olid hämaruses näha vaid erekollased shortsid. Ja silmavalged. Kuna shortsid olid ta ainuke kehakate, siis sulas Earl tiheneva pimedusega üsnagi ühte. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid veidike veel hilisemast kellaajast, kui me Pauliga porchil istusime, veiniklaasid ees. Yarko sealsamas end ühelt küljelt teisele rullimas. Mõnus ju, jahe, palava päevaga võrreldes. Aga siis ühel hetkel hakkas naabermajast röögatusi kostma. Vaatame Pauliga üksteisele otsa. "Fight?" küsin mina, sest Earl ja ta proua on suht tihti eriarvamusel. "Not necessarily" vastab Paul. Röögatused on siiski väga intensiivsed, sestap jään enda juurde: "But what else could it be?!" "Sports." nendib Paul kuivalt. Ja veidi aja pärast (naabrimehe röögatuste jätkudes) selgus, et Paulil oli (jälle:) õigus. Earl jälgis oma lemmik-jalgpallimeeskonna mängu!!:)
27/05/2012
p.s. Pildil õitsev yucca.

Josephina's on tolle väikese, kuid laialt levinud tuntusega toreda söögi-joogi-muusikakoha nimi, kus me naistega reede hommikuti kohviks kokku saame. Eelmine omaniku-proua pidas kohvikut 35 aastat. Ta mantlipärijaks on tegus ja nägus 60ndates eluaastates leedi, kes tundub 24/7 kohal olevat. Püsikundedega (nagu meie punt) tuleb alati isiklikult vestlema. Ettekandjadki olevat juba aastaid samad. Kaks armsat väikest hsipaanlannat ning kaks nägusat ja peente maneeridega:) gay-noormeest. Kõik neli mäletavad unepealt, mida püsikliendid joovad-söövad.
Josephina's on ka väike antiigi-salong ja ülipopulaarne bed-and-breakfast majutus. Üksainus tuba vannitoaga, aga see on alati ja ettegi välja müüdud. No, pole ka ime. Magus koht väikese Old Mesilla keskväljaku ääres, poed ja restoranid kohe kõrval, kirik kah.
Esimesel pildil on väravakaare alt meie kohvileedid näha. Teisel- Josephina desert willow, imeilus puu, kui õites. Kolmandal fotol astus kodanik täitsa juhuslikult kaadrisse, presenteerides kohalikku populaarset peakatet. Ei, ei maksa itsitada:) Tulge ise ja elage siinses kliimas ilma laia äärega mütsita:)
27/05/2012

Suusailm?! No way. Kodanik on täitsa valel ajal vales kohas:) Lumisest paradiisist pole juttugi. Tegin selle klõpsu foori taga rohelist tuld oodates. Täna on siiski pisut jahedam kui eile, vaid mõni pügal üle +30C. El Paso's olla eile +40C olnud.
Farenheitides kõlavad numbrid muidugi veelgi uhkemalt. 96F ja 105F. Yehaa!
Tiina siin uuris, et kuis Yarko vastu peab. Endiselt üllatavalt hästi. Ei ole teda kuuma pärast siiani pidanud tuppa võtma, päeval varjus rahulolekus ta isegi ei hingelda.

Me pole majas kondiotsioneeri veel permanentselt tööle pannud, kavaldame ilma üle. Öösel uksed-aknad lahti ja ventilaatorid lae all aeglasel rezhiimil käimas. Sest kui juba kliimaseadme tööle lülitad, siis enam tagasiteed pole.) Hoiame selle kuumimaks suveajaks. Meil on säärane vanemat moodu 'swamp cooler', ei peenikesi regulaatoreid ega midagi, aga töö teeb hästi ära. Annab kenasti niiskust toaõhule ka.
23/05/2012

Kell on 4:44 peale lõunat, kui ma paar Pauli triiksärki aeda kuivama riputan. Kergelt välja väänatud, väheke tilkuvad. Termomeeter näitab +34C varjus.
......
Kell on 5:32. Lähen ja katsun - särgid purukuivad. Triikimiseks liigagi kuivad.
Termomeeter näitab +33C varjus. Õhuniiskust 10%.
......
Neljapäevaks lubatakse +37C.
21/05/2012

Päikesevarjutus! Peaaegu täielik - meil siin 85%, põhjapool New Mexicos veelgi 'ümmargusem' .
Kusjuures Pauli lennuk maandus El Pasos varjutuse tipphetkel, yehaa! Ta oli nädalavahetusel North Carolinas, seminaril.
Olles 'home alone', võtsin klaasikese veiniga, koera ja Macy Gray CD - et oleks, läbi mille päikest vaadata - ning jalutasin põldude vahele, sealt loojanutaevas väga hästi näha.
Tipphetk oli kell 19:39 ja CD oli On How Life Is (tänud, Katrin!!) Sellel plaadil muide üks mul lemmikuid Macy Gray'lt - I try. Ajalooga lugu... Lühidalt öeldes aitas see mind mõnelgi hetkel noil kaheksal kuul, kui Paulist sunnitult lahus olin.
Anyway. Et väga pisarakiskumiseks ei kisuks:), siis siin link lingiga varjutuse-infole:
...Alumine foto on tehtud mõni hetk enne loojangut. Kitsas poolring, mis läbi puulatvade helendab, oli kõik, mis päikesest varjutuse tipphetkel näha oli.

Estrellest Yarko - 11 aastat !!!
Koolitus: IPO3, PJK3, KK3,
Näitus: V
Tervis: A/A
Sündis 18. mail 2001, eesti-rootsi saksa lambakoera pesakonnas (kõlab üsna segaselt, onju:)
Ema: Estrellest Yeti. Isa: Akaran von Schulegraben.
Kasvataja: pr Urve Lageda.

Fotod:
1. Yarko sünnipäevane lõunauinak.
2. Yarko: Ärkan, ja mis ma näen - lilled!!
3. Yarko: Ohoo, kont seinale riputatud... õige mõte. Kes siis lilledest söönuks saab.
18/05/2012

Prickly Pear kaktused täies õies. Imeilus! Kõrbes on igal värvilaigul hoopis omamoodi väärtus...Nädalavahetusel tegime mägede jalamil pikema tiiru. Nimetet kaktus ise on söödav taim, 'lehed' meilgi siin poodides müügil, nopalito nime all. Süüakse küpsetatult, nagu juurvilja. Meie maitsesime pühapäeval õielehti - väha head, kergelt magusa mekiga, ja kogu taim ise on hästi vedelikurohke, nii et aitab häda korral kõrbes ellu jääda küll.
Mõnus oli kõndida, mitte liig kuum. Kerge lahe briis puhus kah. Yarko muidugi oli seitsmendamas taevas, ajas jäneseid taga. Aga mitte ühtegi okast ei saanud jalga või mujale; väga osav kõrbes liikuja juba.
Siin on veel veidi pilte, jutt juures:
16/06/2012

Päikesepurjesid lehvib meil nüüd aia kohal kaks, ja kuidas me enne seda elasime, jääb mõistatuseks:) Üks Eesti sõpradest imestas, et kas tõesti kaks sellist 'taskurätti' efekti annavad. Annavad, ja kui palju veel. Põhjamaa inimesele on see väheke üle mõistuse, aga ka ruutmeetri suurune päikese eest kaitstud pind on kuumas kliimas kulda väärt. Temperatuuride vahe varjus ja päikese käes on umbes 10 Celsiuse pügalat siinmail. Me ei tahtnud oma väikest terrassi-aeda täielikult katta; puid ja kuid ja tähti ja taevast tarvis ju ka näha. Ja lilled vajavad päikest. Nende kahe kolmnurga ringiliikuvaist varjudest piisab, et aiale ja olijatele hingetõmmet anda.

Nojah, eks selle sätungiga sai nalja kah...kui esimese kolmnurga ära olime ostnud ja üles tõmmanud, siis arutasime, et teisel pool võiks kaks ringikujulist varju olla. Et ülevalt vaadates oleks nagu bikiinid või nii. Lenduritel erutav vaadata...) No, ja kes vabamüürlaste sümboolikaga tuttav, näeb kahe purje vahel 'silma'. Võib näha veel muudki, kuidas aga kellegi fantaasia ja/või teadmised lubavad:)
15/05/2012

Dove-spotting & Zen.
Hommikuti käivad nad (tuvid siis) Yarko veenõust joomas. Yarko peab oma pühaks kohuseks nad minema peletada, loomulikult. Passib üksisilmi elektritraate, sest üldjuhul tuvi teeb traadil istudes luuret, enne jooma tulekut. Ühesõnaga, närvide mäng mõlemal poolel ja õhk elektrit täis, otseses ja kaudses mõttes.

Täna tegin vanale loomale rõõmu ja võtsin ta Mesillasse kaasa. Ajasin oma asjad ära, postkontor ja muu säärane, Y ootas seni autos. Truck'i tagaluugi jätan praeguste ilmadega alati pärani lahti, koer istub oma suures lennupuuris, nii et hea kindel, putku panna ei saa. Kus ma olingi? Mesilla, jah. Tiirutasime koeraga kahekesi mõnusalt, aega võttes, keskväljaku kandis. Pärast istusime puuvarjus pingil. Vasakul kirik - kellad lõid, seal oli matus. Meist paremat kätt teenisid kaks üliõpilast pillimänguga raha, väga head jazzi tuli neilt, tromboon ja kitarr. Matuselised tulid kirikust välja, mehhiklased, oma sadakond inimest. Naised puha mustas, ronkmustade läikivate juustega. Meestel tumedad ülikonnad. Triiksärgid liig valged, et silmi kissitamata vaadada. Surnuauto, peen tumepunamust limusiin mustade kardinatega, tegi tiiru ümber keskväljaku, päike säras, jazz mängis, turistid tiirutasid ringi, poekestes äri käis - kuidagi eriti selgelt ja säravalt ja toredasti olid elu erinevad aspektid näha ja tunda, seal pingil istudes. Väga Zen hetk oli.
15/05/2012

Äikesevihm liikus üle mägede, sedamoodi nagu pildil näha. Väga selge piir vihma ja päikesepaiste vahel. Jalutasin parajasti Yarkot ja fotokas oli kaasas. Meieni vihm kahjuks ei jõudnud, seekord.

Meie tänava kassid paljunevad täie hooga. Mis sedasi edasi saab, ei tea...Kolmene pesakond nunnusid udupehmeid väikeseid valgeid kasse (siniste silmadega muide) on leidnud igapäevase peesitamiskoha naabri-Earl'i puuvirna kõrval. Earlist ma olen kirjutanud, suurt kasvu heasüdamlik afro-ameeriklane. Armastab/harrastab pikki, mitte kuhugi viivaid:) arutelusid poliitika ja Jumala üle. Kuulab Hendrix'it ja Paganinit. Noil päevil, kui Earlil väike suits sees, kuulame meie ka:).
Ühesõnaga, väikesed kassid. Ja vähemalt paar pesakonda veel tulemas. Ümbruskonna rebastel käed-jalad jälle tööd täis. Nii julmalt kui see kõlabki. Kuid kusagilt jookseb piir, onju, mil keni loomi kasse on liiga palju. Sellegipoolest on suht kindel, et lähemal ajal saab kassi(poegade)pilte blogis olema sagedamini kui siiani:)
15/05/2012

Täiskuumatk Valgetel liivadel - White Sands Full moon hike. Viiendamal mail, viimaste aastate suurima ja heledama täiskuu valgel. Esimene foto on parkimisplatsilt, kuldne loojangu eelne valgus, müstiline, ooh, aahhh, ilus...
WHITE SANDS õigustab oma nime igati. Vaid lähemal vaatlusel jääd uskuma, et ongi liiv, mitte lumi. Paulile ja mulle kui 'metsikutele' matkajatele oli hike muidugi lühike ja liig tsiviliseeritud. Aga tegemist on rahvuspargiga ja sinna üksinda öösel kolama ei lasta. No, imeilus oli sellegipoolest.
Pildilisa on siin, kommentaarid juures.
13/05/2012

Leedide kohvi-ja pudruhommik, yehaa!:) Mai alguses. Muidu saame kokku reedeti hommikusöögiks Mesilla vanalinnas, Josephina's. Mõnus kohvikoht. Vahel teeme siiski erandeid, sedakorda olid minu kodu uksed lahti. Menüü - kaerahelbepuder rohkete rosinate ja kuivatatud marjade ja puuviljadega ( jõhvikad, mustikad, ananass, aprikoos). Ameeriklannad polnud enne säärast putru saanud, kiitsid taevani, kausse täideti mitu korda.
Ülitoredad naised. Ma ei saa öelda, et nad mu sõbrad on - sõbrad ikkagi Eestis, sõbraks ei saada paari kuuga. Nad on pigem väga head tuttavad, kellega nauding koos olla. Tundub, et ajapikku võime üsna lähedasteks saada.
Vasakult, ülemisel pildil:
REGINA - reservaadis kasvanud Lakota-indiaanlanna, teadjanaine ja ammendamatu folklooriallikas.
MEREDITH - kunstnikuks pööranud biokeemik
BETH - folklorist ja ajaloolane. (näitab sõrmedega numbrit 51 - arusaadavatel põhjustel. Minu vanus:)
SUE - sotsiaaltöötaja
PAM - biogeoloog
ARLENE - Laurie ema
LAURIE - kunstnik ja kirjanik
Paar prouat on puudu ka, meie tavalisest koosseisust.

Edust innustatuna plaanime pudruhommiku kordust minu pool - nii umbes paari kuu pärast - tatrapuder peekoniga. Ah jaa, veel üks asi. Möödunud aastal sai sünnipäeva peetud mõningase heategevusliku maiguga. Tänud kõigile sõpradele, kes lilletaimi tõid ja istutasid!!! Ühesõnaga, tänavu jätkasin sama liini. Ei kinke, ei lilli, aga prouadel palusin kaasa võtta temaatilist kraami - pudrutoorainet. Kuivaineid siis. Kogunes kenake hulk, ise ostsin ka veidi juurde, sai viidud kohalikku 'toidupanka', vajajate kõhtu täitma. Pudrumäed ja piimajõed ei ole Ameerikaski kõigile kättesaadavad....
Aga jah, armas hommik oli! :)
12/05/2012

Lepatriinud kaalukaup siinmail. Sellest oli mõnda aega tagasi juttu, ja Aive tundis üksikasjade vastu huvi. No mis seal ikka, mul järjekordne hea põhjus aianduskeskusesse minna:) Ega ma taimi ei plaaninud osta, minge nüüd ikka. Aed niigi kitsaks jäämas. Aga inimene plaanib, Jumal juhib:) - tagasi tulin jälle päris priske noosiga. Ja muidugi piltidega Aivele. Panen siia üles kah. Kuidagi kahju neid triinusid karpides vaadata - aga kaup seisma ei jäävat, ütles müüja. Nõudlus kõva. Loodetavasti toibuvad nad vangipõlvest kiirelt, kui aedades vabadusse lastakse, kahjureid jahtima.
EDIT:
Sain Tiinalt asise kommentaari lepatriinuäri kohta, panen selle siia lisainfoks üles. Tiina kirjutab:
"See esimesel pilgul nii armas ja öko paistev lepatriinuäri pole tegelikult süütu ja ökost kaugel. Neid triinusid nimelt ei kasvatata kuskil farmis,vaid korjatakse loodusest, kahjustades kohalikku ökosüsteemi (triinusid jääb vähemaks) - viies neid sinna kus neist puudus, aga kus neil järelikult pole ka paljunemistingimusi. Miks triinudega USA's äritseda saab, so neid kommertskogustes korjata- proovi sa Eestis purgitäis triinusid kusklit kokku koguda? Asi on mägedes- triinud lendavad talvituma körgemale ja mägedes kogunevad nii kaljutippudele, kust neid diilerid siis kulbiga korjata saavad- LOE siit.

Mida ökoaednik tegema peab- tegema oma aia triinusöbralikuks nii et nad looduslikult seal elada saavad -
LOE siit."
12/05/2012

Before and after....Vihm teeb imesid. Sa võid kasta palju tahad, ikka ei pane puid/taimi sääraselt vohama, nagu nad seda peale vihma teevad. Küllap Taevast tulev vesi korjab teekonnal Maa poole midagi säärast kaasa, mida kastmisvoolikust võtta pole:)
Kõik on üleöö üle mõistuse roheline siin kõrbes; pilved tiirutavad siiani ümber mägede. Enne igat vihmahoogu annab ülikõva tuult, oksi lendab, väiksemaid ja vahel suuremaid kah, vaata et alla ei jää.
Oo, ja naabri Beck käis täna korraks üle ukse meil, kohvi toomas, titt kaasas. Poiss kolmenädalane juba! Xavier on nimi. Ja hääl on kõva:)
12/05/2012