MEIE NAABRITE PÕLLULE KERKINUD TELKLINNAK, päikesevarjutuse ootel (eelmises postituses lubasin minna ja pildistada.) Kusjuures see on veel sihuke pisikest sorti telkimisplats. Rahvarohkemad  asuvad linna teises otsas, SOLARFESTI külje all. Suurimas neist kõik 5500 telkimiskohta välja müüdud. VIIS TUHAT VIISSADA - läheb mu blogi nimega hästi kokku, kas pole:-) Anyway. Täna alles reede, varjutus toimub esmaspäeval. Aga rahvast on Madrases juba murdu...Pauli fotod.

-------------
For eclipse weekend, a small town MADRAS (Oregon) has found itself in the center of the universe. Here's ONE OF MANY "TOTAL SOLAR ECLIPSE TENT CITIES" on local farmers fields. Images: Paul.
August 18/2018

KAKS MINUTIT JA KAKS SEKUNDIT TÄIELIKKU PIMEDUST.
Esmaspäeva hommikul, 21. augustil, täpselt kell 10.19 meie kohaliku aja järgi langeb kuu vari Maale. Totaalne päikesevarjutus liigub üle terve USA, läänerannikult idarannikule välja. All American Eclipse, nagu nad seda siin nimetavad. Väikelinn Madras, mille servas me Pauliga elame, jääb niinimetatud „punase joone“ alla (foto 1). Ehk siis totaalne päikesevarjutus ei saa totaalsem olla kui tuleval esmaspäeval meie kodulinnas.

Aga. Päikesevarjutuse postitust kirjutama ei pannud mind seesinane harvaesinev loodusnähtus, vaid hoopistükkis sündmused, mis Madrases toimuma hakkavad, õigemini juba toimuvad. Kirjeldatav tundub teile tõenäoliselt liialduseda, kuid tegelikult on kaos veel hullem, kui sõnadega võimalik edasi anda.

Alustame sellega, et väheke pealt 6000 elanikuga väikelinna saabub neljaks päevaks hinnanguliselt 100.000 eklips-turisti. Ei, ma ei pannud nulliga mööda. SADA TUHAT TURISTI. Sest Madras on loetud kümne parima varjutuse jälgimise paiga hulka USAs. Eelkõige muidugi seetõttu, et siin saab enam kui tõenäoliselt olema pilvitu taevas. Lisan veel, et kogu Kesk-Oregoni regiooni oodatakse varjutuse ajaks poolt miljonit külastajat.

MADRASE HOTELLID-MOTELLID olid kuupäevadeks 18-21 august 2017 täielikult välja müüdud juba 2015 aasta lõpuks. Mistap iga teine farmer Madrase ümbruses, kel koristatud või söötis põllulapp vallata, on selle telkimisplatsideks välja üürinud. Meie naabrusesse põllule kerkis linnak 500 telkimiskohaga – osad telgid teenusepakkuja poolt püstitatud, aga soovi korral saab tulla ka oma telgiga. (Vaatan, kas saan millaski minna ja sellest ilmaimest pilti teha, kui rahvamass juba kohal)

LUGEMATU HULK MADRASE MAJAOMANIKKE  kolivad tulevaks neljaks päevaks kodudest välja, sugulaste või sõprade juurde, teenides turistide pealt väääga kena kopika. Iseasi muidugi, millises seisus nad oma kinnisvara tagasi saavad. Aga jänes teadagi kaarte ei mängi:-)

FESTIVALILINNAK NIMEGA SOLAR CITY on Madrase külje all on püsti pandud. Sõitsime sealt täna mööda – korrutage Õllesummer kahega või isegi kolmega, siis saate suurusjärgu kätte.

TOIDUPOODIDES enam käruga liiklema ei mahu – kogu vaba põrandapind on alkoholi- ja karastusjoogitornide all. No ja ega kohalikud enam poodi ei kipu kah, või tanklasse - enne Varjutust. Kogukond, sealhulgas meie, tegi viimased poetretid nädala alguses ning toppis sahvrid täis, sest täna õhtust, hiljemalt homme hommikust arukal inimesel enam linnatänavaile asja pole. Kui just tundide kaupa ummikus ei taha istuda.

BENSIIN olla ühest linna tanklast täna, kolmapäeval, juba otsas. Kokku on meil siin Madrases 6-7 tanklat, ma pakun. Mis kütusega varjutuse-turistid  koju sõidavad, seda mina küll ei tea. Jällegi, kohalikel on paagid pluss kanistrid ettenägelikult ja aegsasti täidetud.

POLITSEI, PÄÄSTEAMET, HAIGLA on teada andnud, et residentidel on parem abi mitte vajada. Või siis tuleb ise ennast aidata (murdvaraste puhul jahipüss, verejooksu puhul zhgutt, eks ole) - sest kogu korrakaitsjate ja tervishoiutöötajate jõud läheb sissesõitnute ohjamiseks ja lappimiseks. Ahjaa, Rahvuskaart on kah välja aetud, Oregoni kuberneri korraldusel.

LENDLEHTE vaata ka, seda millega kohalik omavalitus residente varustas – kliki kõige alumisel fotol. Vägagi paljuütlev. Soovitused kõlavad, justkui valmistutaks looduskatastroofiks või sõjaks. Aga noh, invasiooniga ongi ju tegemist. Turistide invasiooniga.

VARJUTUSEST endast kirjutan eraldi. Saab olema vapustav kogemus, usun. Jälgime omaenda koduselt kanjoniservalt, Solar Citysse ei kipu. Ega ei pääsekski. Ennustavad, et kõik teed saavad autodest umbes olema.

------------

"EXPERIENCING A TOTAL SOLAR ECLIPSE where you live happens about once in 375 years.
So, unless modern medicine advances considerably in the next few years, you might not make it to the next one. The last time anyone in the United States witnessed a total solar eclipse was almost 40 years ago, on February 26, 1979. It's been even longer -- 99 years -- since a total solar eclipse crossed the country from the Pacific to the Atlantic.

For a brief moment, day will turn to night. Animals big and small will go into their nighttime routines. Stars and planets will be visible, and streetlights will turn on in the middle of the day.
The hair on the back of your neck is going to stand up, and you are going to feel different things as the eclipse reaches totality. It's been described as peaceful, spiritual, exhilarating, shocking."
Source:

WHY MARDAS, OREGON IS THE BEST PLACE FOR SEEING SOLAR ECLIPSE?
"On August 21st, while our eyes are in the skies to catch a glimpse of the Great American Eclipse, many of these eyes will be from those who’ve come to Madras, Oregon for the viewing. According to madraseclipse.com, Madras has a 35% better chance for clear skies than any other location along the path of totality – from the Oregon Coast to the South Carolina Coast! This along with the areas virtual non-existent light pollution makes Madras the perfect destination for viewing the solar eclipse 2017.

Due to the unique pattern, many experts agree that Madras, Oregon is one of the best places to view the 2017 eclipse event. Here’s what earthsky.org had to say about what makes Madras a top spot to watch the Great American Eclipse: “While the Oregon coast is at risk of marine clouds, the interior of this state actually enjoys the nation’s best weather prospects. A bonus is the prospect of seeing Mt. Jefferson to the west darken as totality envelops this prominent peak 17 seconds before totality in Madras."
Source: 
August 16/2017
All images except the last one - Internet 


KAUAIL KASVATATATAKSE KOHVIUBA KAH. (Nagu hoiatasin, tulen paradiisisaare muljete juurde pisteliselt tagasi). Siin mõned pildid käigust istandusse. Kohapeal võtsime kenasti aega erinevate kohvimarkide degusteerimiseks. Kui tõele au anda, siis maitses mulle valikust ainult üks, nimega Blue Mountain. Teised olid justkui...mittemidagiütlevad. Aga mõnusa hommikupooliku veetsime kohviistanduses sellegipoolest.

------------

ABOUT KAUAI COFFEE COMPANY:
/.../ The warm Pacific sun, rich volcanic earth, abundant mountain rain and cool trade winds of Kauai create ideal conditions for growing outstanding coffee. With over 4 million coffee trees grown on 3,100 acres, Kauai Coffee Company is Hawaii’s largest coffee grower, and thus the largest coffee grower in the U.S.

Kauai Coffee began in the early 1800s as McBryde Sugar Company, one of the first sugar farmers in Hawaii. The transformation from McBryde Sugar Company to Kauai Coffee in 1987 represents Hawaii’s largest diversified agricultural project in the past 50 years.

The Kauai Coffee venture experienced a severe setback in 1992 when Hurricane Iniki inflicted $8.5 million in damages to the coffee crop. The future of Kauai Coffee, and all of Kauai, looked bleak. Fortunately, both made a comeback, and in 1996, Kauai Coffee’s harvest exceeded the volume of coffee produced by the entire Kona region.

Kauai Coffee Company is a true Hawaiian coffee estate. From growing the coffee to roasting and packaging, we employ sustainable, environmentally sound practices throughout every step of the process. /.../
Source:  Kauai Coffee 
August 13/2017


MAAILM ON ÜMMARGUNE...VIST - hiilgav, lihtsalt hiilgav USA reisi blogi (sattusin sellelele läbi ühe teise blogi, mida aeg-ajalt nuuskimas käin). Tegelased: eestlastest isa, ema, kaks last, vanaema. Blogib isa. Üksiti väga hariv lugemismaterjal kõigile neile maarjamaalastele, kes USAs road-trippi plaanivad. Nautige! Foto tõmmatud blogist "Maailm on ümmargune...vist."
August 10/2017

KUI MINA LILLIGA ÕHTUSELT JALUTUSKÄIGULT TAGASI JÕUDSIN, seisis Paul maja ees murul, vahtides pingsalt läbi binokli kanjoni vastaskallast. „Pane Lilli kennelisse ja mine too toast oma binokkel!“ kamandas ta toonil, mis ei jätnud kahtlustki, et sedakorda pole tegemist me igapäevaste naabritega – koiotite, hirvede, isegi mitte antiloopidega, - vaid et seal teisel kaldal on midagi väga erilist vaadata. Kästud, tehtud. Tuppa binokli järele. See peab siin kanjoniserval elades nii ööl kui päeval laskevalmis olema.

Esialgu ei hakanud mulle kollakate kivirahnude ja kuiva kuldse rohu taustal mitte miskit silma. Paul väheke juhendas, mis suunas vaadata – ja oh sina armas aeg, seal nad olidki! PUNAILVES KAHE POJAGA. Ema chillis niisama, aga pojad, sihukesed priskema kodukassi mõõtu, hullasid kui segased. Ma tõesti ei tea, mida ma eelmises elus õigesti olen teinud, et käsilolevas antakse mulle sellesarnaseid vaatepilte otse kodu-ukselt nautida. Anyway. Võtsime õuemurul positsioonid sisse (binoklid + syrah jääga). Show kestis peaaegu pimeda tulekuni, nii umbes tunni jagu. Siis tõusis ilvesemamma püsti, ringutas ning kadus, pojad sabas, rohupuhmaste vahele.

Väidetavalt on punailves vägagi territoriaalne, mistap võib järeldada, et perekond elab kusagil siinsamas lähedal. Ei hakkaks ju ema poegi vastu pimedat vedama kuhugi miilide kaugusele õhtut veetma, või? Kusjuures hämmastav on ka see, et me olime ilvestest nägemiskaugusel. See tähendab, et nägime ka binokliteta, palja silmaga nende liikumist vastaskaldal. Järelikult nägid nemad meidki, kuid ei lasknud end häirida. Ja Lilli, kes muidu iga issanda rohukõrre kõikumistki tähele paneb, ei teinud ilvesepoegade möllust väljagi, kuigi veetis õhtu meie kõrval õuemurul, kus kanjon ja selle kaldad kui peo peal. Väga imelik.

Punailves (lynx rufus) on Põhja-Ameerika väikseim looduses elav kaslane. Meie eestimaisest ilvesest ikka jupp maad väiksem. Siin kutsutakse punailvest bobcat. Ilvesevanemad kohtuvad vaid paarituseks, varakevadel. Pojad (pesakonnas 1-6) sünnivad suve hakul, nende eest hoolitseb eranditult vaid emailves, kaks kuud imetades, seejärel jahti pidama õpetades. Juba esimesel talvel, umbes kaheksakuuselt, tuleb ilvesehakatistel ema juurest lahkuda, omal käel hakkama saada.

p.s. Pilti tollest õhtust lisada pole, peate mind sõnast võtma. Vot ei tekkinud tunnet, et läheks tooks fotoka ja klõpsutaks. Minu seebikarp nagunii üle kanjoni ei oleks kandnud, Paul pidas kah paremaks haruldast hetke nautida, kaamera näppimise asemel. Loomafotod on niisiis illustreerivad, Internetist. Kolmas foto näitab, kus me tol õhtul istusime, ja kus ilvesepere aega veetis. 
August 08/2017
Images: Internet 


Lilli sai eile üheksa kuuseks! Pauli foto
-----------
Lilli vom Neumond 9 months! Photo: Paul
August 07/2017


JUBA JUULI ALGUSEST SAATI on meil siin Kesk-Oregonis igapäevaselt üle kolmekümne soojakraadi. Ja mitte tilkagi vihma. Iseenesest ei ole see ju erakordne, kõrbepiirkond ikkagi. Aga vast siiski saaksime niimoodi sättida, et mina saadan kena koguse sooja ja päikest Eestimaale, ja teie saadate omalt poolt mõningase hulga sademeid vastutasuks? Mul paar sõpra Eestist panid sedaviisi ette, täitsa asine mõte mu meelest.

Kuumad päevad ei ole just kõige koerasõbralikumad, olgem ausad. Jalutamist ja mängu ja trenni saab Lilliga teha üksnes varahommikuti ja hilisõhtuti. Päevasel ajal vaid kiire pissitiir ümber maja, siis basseinist läbi ning tagasi kennelisse. Nii kuum ja tuuletu on hilistel pealelõunatel, et panin lausa ventilaatori Lillikese puuri kõrvale, et õhku vähekegi liigutada. Talle see kangesti meeldib. Keerab kõhu ülespidi, laseb mahedal kunst-tuulekesel tagumikku jahutada.
August 07/2017