Mu Converse-kollektsioon sai eile täiendust võrratu roosaka paari näol, nendesamade, mis pildil näha. (Mustvalged on kah suhteliselt uued, lisaks jalatsiriiulil mõned varemhangitud eksemplarid.) Värvi täpne nimetus on amaranth pink, eesti keeli vast rebasheina roosa? Mõnikord, õnneks küll haruharva, jookseb mul mõtteist läbi termin eakohane riietumine. Et noh, peagi kuuekümne kolmeseks saaval proual ehk ei passiks ketsikollektsioneerimisele rõhuda, pigem millelegi... kuidas seda öeldagi... konservatiivsemale? Aga no ei ole minust siivsa(t) kinga kandjat, ega ilmselt ka tule.
Inspiratsiooni järjekordseks edevuspostituseks (eelmised olid ju kah nö. peegli ees kirjutet) sain Klarilt, ta räägib riietest, siin ja siin, ja minagi ükspäev filosofeerisin omaette säendsel sügaval teemal nagu naised ning rõivad. Võtsin nimelt koduses garderoobis ette kevadise selgaproovimise, et mida siis algaval hooajal kanda või nii. Tol päeval jäin peegli ees jube rahule, kõik istus ülikenasti, asjad sobisid omavahel kokku, hulganisti häid mõtteid tekkis, mida-millega-kus-kuidas pruukida. Ja teate, mis. Hakkan mina siis järgmisel päeval naaberlinna minema, mehega pubisse sööma-jooma, ja muud lõbusat, ning ükski, mitte ükski noist päev tagasi selgaproovitud variantidest ei näe mu seljas superhea välja. Täielik müstika. Ilmselgelt sattus Klari tõesoonele, kirjutades enda kommentaariumis: “Ma tean täna, mis riideid ma täna kanda tahan. Ma ei tea, mida ma homme tahan selga panna.”
See läheb mu meelest väga hästi kokku tollesama peegliteemaga ja asjaoluga, et inimene, antud juhul naine, muutub sõna otseses mõttes iga päev, ning see, mis talle peeglist eile vastu vaatas, ei kajasta tänast seisu. Kuidas muidu seletada asjaolu, et ühel päeval tundub kogu mu garderoob kümnesse tabavat, järgneval aga ei venita kasinat viit-kuut silmagi välja? Riidetükid ju päevaga ei teisene? Järelikult on asi minus. Täpsemalt, minu peas, sest ega kehagi kahekümne nelja tunniga nii palju muutu, et ükski hilp enam tore ei tundu. Müstika, ma ütlen.
-----------
Converse sneakers, sociocultural impact: Although Chuck Taylor All-Stars sneakers had vanished from the professional basketball scene by 1979, they continued to flourish in popular culture and fashion as casual footwear. Chuck Taylors have played a role in several subcultures, which the company has promoted as part of the brand's ongoing cultural popularity. In addition, Chuck Taylor All-Stars have been portrayed in film, art, and music culture, as well as some sports subcultures such as powerlifting and skateboarding. Chuck Taylors are culturally associated with authenticity. They were popularized by James Dean for rebels and outcasts. They were also associated with Andy Warhol, Kurt Cobain, and Karl Lagerfeld.
April 20/2024
“Nicky turned and bolted. He’d only had about a thirty foot head start and a few were closing ground on him quickly. He cursed his hundred-dollar shoes and his vanity. The shoes looked great, but were definitely not made for running, nor was the suit he was wearing. He vowed that if he made it out of there alive, he’d only wear sneakers and track suits for the rest of his days. "Of course, I’ll probably be laughed out of the mob, but I don’t care at this point.” ― Ian McClellan, One Undead Step
Kord ammu panin töölt koju minekuks tenniseid jalga. Kolleeg vaatas mind ja teatas, et minu eas need küll enam sobivad jalavarjud ei ole.... Ma olin siis 24.... Nüüd lööb kohe 4 ette, eri värvi tenniseid on kasutusel umbes 6 paari. "Väärikas vananemine" ja "eakohane käitumine" ilmselgelt ei ole minu teemad...
ReplyDeleteKuus paari eri värvi tenniseid... kadestan! :)
DeleteKetsid pole mu jaoks nii mugavad kui tennised. Rohelisekirjude ning siniste toonidega kleitide jjms aoks on mul rohelisekirjud tennised ja musta ning punasse garderoobi jaoks punased tennised. Plen 65 ja mis teised sellest arvavad on nende mure.
ReplyDelete"... mis teised sellest arvavad on nende mure."
DeleteSulatõsi!
Vabandan kirjavigade pärast.
ReplyDeleteMa ka suur Converse'ide sõber, rohkem tennised, kui ketsid, aga tekkis praegu soov ka ketsid ära proovida. Kusjuures täpselt õige, ma tean TÄNA, mis ma selga tahan panna ... vahel mõtlen õhtul välja, mis homme tööle selga läheb, et hommikul vähem peamurdmist ja ajaraiskamist oleks. Ja siis järgmisel hommikul selgub, et täna ma SEDA ei taha selga panna :-). Ja peamurdmine ja ajakulu hakkab otsast peale ...
ReplyDeleteA sa proovi neid mid top pealsega, mis ma allpool mainisin, ja mis mul fotol? Need on justkui tenniste (low top) ja ketside vahepealne variant. Mul on ühed klassikalised high top, ülejäänud keskmise kõrgusega pealsega.
DeleteJah, väljaminekuks riietumine sõltub ikka NII oluliselt tujust ja enesetundest jms - palju, palju rohkem kui ilmast, kuigi loogiliselt võttes peaks ILM ju peamine faktor olema :)
Kui neid Converse ometigi ka laiadele pardijalgadele tehtaks :(. Ma vist ainult neid kannakski, aga ei istu mulle nende fassong, kitsad on.
ReplyDeleteMul on väga kitsas jalg ja isegi minule on Converse kitsas.
DeleteTrennis kannan suvalisi New Yorkerist ostetud 10-euroseid tenniseid ja kuna need on suht OK, siis ma ükskord poes proovisin Converse ka. No ei.
Aga ma olen jalanõude koha pealt ülipirtsakas ka, enamus asju, mis ma jalga proovin, saab minult kiire ja kategoorilise "Nope!" hinnangu, sest ebamugav on. Ka väga paljud tossud on ebamugavad. Kingadest ma üldse ei räägi, need on välistatud. Mul on vist mingi autistlik joon selle koha pealt (ülitundlikkus).
Converse'd on paraku kitsad jah. Mulle õnneks siiski sobivad.
DeleteMul on enda meelest tavalise laiusega jalg, aga siiamaani on kõik ostetud Converse'id sobinud.
DeleteMul on ketsidega lapsepõlvetrauma:) Ma olen ma ei tea, kui palju ketse tennis ribadeks jooksnud, ja sellest ajast ei assotseeru
ReplyDeletekets mulle kuidagi meeldiva vabaaja jalatsiga.
Tenniseid ma...jumaldan:)
Mul suht spordikauge inimesena õnneks säärased traumad puuduvad :)
DeleteAga stiili-mätta otsast vaadatuna on tennised ja ketsid mu jaoks enam-vähem ühes lahtris, mulgi on hea mitu paari tenniseid. Lihtsalt mõne mu outfitiga sobivad tennised paremini, teisega jälle ketsid.
Ketside suhtes pole mul muud etteheidet kui et jumal hoidku, miks neil on VALGED TALLAD? Kesse arvas, et see on hea mõte? Miks ei võiks tallad ka roosad olla? Jne.
ReplyDeleteMuidu on mul endal lillelised talvesaapad ja üldse. Minu arust on lillelised talvesaapad (tumedal põhjal) 50+ prouale igati eakohased jalavarjud. Näiteks.
Absoluutselt. Lillelised talvesaapad ja punased tennised.
DeleteKetsid on ilusad, need roosad kohe vägagi, aga jalg peab olema peenike igas mõttes. Ma pole oma toekat ugrilasejalga ühegi teise jalanõuga nii räbalaks hõõrunud kui pahkluud kägustavate ketsidega. Aga see-eest olid jalas ilusad :)
Noh, valged tallad ilmselt seetõttu, et algselt oli Converse korvpallijalanõu, ja saalipõrandal püsib valge tald ju valge. (St. TALD, tallaalune, on tegelikult tumedat värvi, pruunikas, üksnes tallaSERV on valge.) Ma pesen ketside tallaservi ja ninasid harjaga, kui määrdununa näivad.
DeleteAga jaa, lillelised saapad, just! Mul on kah ühed lillelised, väga peened, kontsaga ja puha, ma lausa blogisin neist millalgi.
Ketsid ja pahkluud - Conversel on 3 pealsekõrgust: tennised (low top) ja ketsid (mid top, high top). Mina kannan poolkõrge pealsega ketse, mid top, need ei kängitse pahkluid.
(teen märkmeid, keel suunurgast väljas)
DeleteKuniks mu punased tennised veel kestavad uusi ei vaata. Aga järjekorda nad lähevad, selge see.
... kusjuures mina küll ei arva, et ketsikandmiseks peab jalg peenike olema. Mu meelest on ketsid toeka sääre otsas ägedamadki kui minusuguse keppjala poolt kantuna.
DeleteEi noh, nad võivad ju kenad olla, aga mul on lihtsalt kogemus, et pahkluu ise hõõrdub ketsi sees verilihale, sest kitsas on, kõrgus on vale, jalg liigub teisiti kui tootja arvab või muud sellist.
DeleteTõenäoliselt jään tenniste-usku. Punaste tenniste usku, et täpne olla
sekundeerin Morgiele, et miks ometi kõigil valged tallad. Mitte isegi niivõrd praktilisest vaatenurgast, sest mind ennast valge määrdundvalgeks muutumine eriti ei häiri, vbla mõnel mudelil isegi parandab välimust - minu garderoobiga lihtsalt enamasti ei sobi valge tald (usina kandmisega tekkiv määrdunudvalge on kah etem, aga veel enam eelistaks mingit värvilist värvi või musta).
DeleteKandsin talvel nädal aega järjest uusi matkasaapaid. Üks saabas rõhus kergelt pahkluule - nii, et oli tunda, aga ei olnud otseselt valus. Nüüd on poolteist kuud möödas sellest kandmisest ja luu on endiselt valus... Imelik asi on see inimese jalg, igaühel erinev, et ei anna siis teha kõigile sobivaid jalatseid :(
DeleteMa ei leia enam seda anekdooti, aga...
Delete"Me leiutasime habemeajamismasina. Paned lõua sisse ja hopsti! on habe aetud"-"Aga inimeste lõuad on ju erinevad?"- "Esimene kord küll"...
Ma valge talla osas osalt nõustun. Tegelikult on minugi garderoob valge värvi osas pirtsakas. AGA: valge tald + valge ninaosa + valged paelad ongi ju ketside/tenniste nö. iseloom, tunnusjoon, ei? (Mul on üks paar üleni musti tenniseid kah muide, ja üks paar üleni musti ketse, tallad, paelad, "saapasilmad" kõik puha mustad.)
DeletePahkluudest. Jaa, need ilmselgelt asetsevad erinevatel indiviididel erinevates kõrgustes, ja see erinevus võib vägagi suur olla.
DeleteMul endal on parema pahkluuga kogu aeg jama, ketsidega, matkasaabastega. Ja seetõttu ma juba aastaid haamerdan - jah, justnimelt HAAMERDAN uusi jalanõusid, parema jala jalatsi paremat serva. St. pehmendan/õhendan jalatsimaterjali. See nipp töötab hiilgavalt nii naha kui tekstiili puhul. Muidugi, ettevaatlik peab olema, jalatsimudelile sobiv haamerdamisalus tuleb valida jne. Haamerdada seestpoolt väljaspoole.
Teist keegi pole seda proovinud? Julgen soovitada; sulle, Kaur, iseäranis, matkasaabaste jaoks.
Päris huvitav. Mul pole seni iial pahkluudega probleemi olnud. Nendel saabastel on ka ainult ühel jalal jama.
DeleteMa ostsin eelmine aasta tennised - üle aastakümnete. Mitte, et mul vahepeal nende vastu oleks olnud, aga lihtsalt ei jäänud ette. Muidugi esimesed viisakalt tumesinised, et kohe laiama ei lähe. Värviliste jalanõudega kipub see häda olema, et peab riietust sobitama. Mul on nt punased kontsakingad, aga reaalselt sobivaid riideid ei teagi kas on hetkel kapis. Ostmise hetkel tundusid eluvajalikud ja kandnud olen ka (aga mis situatsioonis ja mis riietega ei meenu).
ReplyDeletePahkluudega seoses hoopis mitte teemasse puutuv kommentaar - ma kunagi lapsena pidin kalosse lõikuma, sest serv jäi pahkluule ette.
Jah, ühest küljest on jalanõude ja riietuse sobitamine asine argument, nõudlikke värve oleks esmapilgul justkui keeruline muu garderoobiga kokku mängima panna.
DeleteAga. Sulle ega ka teistele ei hakka soovitama, igaühele see vast ei sobigi, aga ma olen viimasel ajal (viimastel aastatel) hakanud nö. pea ees vette hüppama, no näiteks et vot panengi punased kingad säärase outfiti juurde, millega nad "hea maitse" kohaselt üldse ei sobi.
Ma tegelikult ei mõelnud seda ise välja, aga mul käib Vogue, ja sealt ma mõnikord ettevaatlikult ammutan nö. uuemaid trende, ning mitte niivõrd fotode põhjal, vaid moeajakirjanike sõnavõttude. Ja vot mingi aeg tagasi oli paar artiklit järjepanu, kus mainiti, et obsessiivne "sobitamine" on nö. vanainimeste värk :), et no kui pruunid saapad, siis ka pruun käekott jne; ja ma tundsin end kuidagi puudutatuna ilmselt, mispeale hakkasin oma sissejuurdunud sobitamiskombeid jälgima, ning teadlikult pisut julgemaks muutma. Eklektilisemaks, kui nii võib öelda.
Tegelikult mulle värvised jalanõud meeldivad ja kollased kingad leiavad küll kasutust (oleks vaid ilma nüüd, et neid kanda). Ma teistel vaatan vahel küll, et oi kui ägedalt värve kombineeritud aga ise kandes tunnen, et nagu suvaliselt asju kapist võtnud oleks. Mitte, et ma väga obsessiivselt riideid sobitaks, no täna otsisin küll mustad kindad mustade kingade juurde, kuigi esimesena jäid näppu pruunid kindad. Igal juhul järgmine talv otsin oma punased kindad kapipõhjast välja ja kannan neid julgelt.
DeleteIlusad tennised, punased eriti!
ReplyDeleteSpordijalatseid on piisavalt suurtes poodides ka musta tallaga ja Tartu Croppis oli eelmise aasta augustis ka värvilise ja mitmevärvilise tallaga isendeid, ma jään neid igavesti mäletama. Valged pidid algselt kindlasti olema sellepärast, et ei määriks spordisaali põrandaid - musti kummitriipe nimelt ei saa tavakoristusvahenditega maha. Mul on olnud kari koolilapsi ja palju sygiseid on meile jalatsiasja kohta koolide poolt infi saadetud.
Mul on väga keskmine jalasuurus ja - kuju, aga kõikuv kehakaal, muljetamist oleks palju, aga ei jõua hästi. Teen lyhidalt - jalats peab olema kõigepealt täpselt nahkamööda, mõnus ja paras, siis veel endale meelepärane, ja alles siis võib-olla kolmandate isikute arvamustega sobima. MINA ju pean neid kandma, mitte keegi teine. Ahjaa, puhas ja terve võiks ka olla, aga ylimugavale matka- ja töösaapale on kyll kõik lubatud. 😀
Jaa, ketsid on ilusad. Ma nägin täna sarnast värvi punaseid tenniseid (mitte küll Converse omasid) ja neil oli valge veidi ärakulutud määrdunudvalgeks. Kõige olulisem on sobivus ja endale meeldimine. Hind võiks ka sobida, elik need täna poes nähtud sinna ka jäid, sest 90 € tenniste eest ei raatsi maksta.
ReplyDeletePuhas ja terve on suhteline mõiste - minu lemmikumad "papud" olid kunagi kulutatud välimusega. Jube mugav oli, sest kandmise murdekohad ei paistnud üldse välja ning pärast mitmeaastast kandmist nägid välja samasugused kui uuena. Mingil hetkel siiski lagunesid seest ära, aga välimuselt vahet väga ei olnud aru saada.
Materjali kvaliteedist sõltub, kuidas asjake jala kuju võtab ja vananeb. Minu lemmarid on nn looduslikud materjalid, sest pvc ei sobi siinkandi oludesse - on kõva, rabe ja laguneb kiiresti ning inetult. Puhas ja terve on ka minu kandis suhtelised mõisted - KUI puhas saabas pysib maastikul ringitrampijal, arvestades, et sooja JA kuiva aega on meil napilt 3 kuud? 😀
Delete