Mulle hirmsasti imponeeris, kuidas Katarina mõnda aega tagasi ühte oma postitust alustas:“Teate, see postitus on puhtalt mulle ja kui ma midagi siin targutan või seletan, siis selleks, et ise asjast paremini aru saada ja enda jaoks sõnastada ning lahti mõtestada. Ma ei taha mingit kriitikat kuulda. Takkakiitmine on teretulnud.”
Great minds think alike, nagu meie pool merd öeldakse. Olen juba ammu seda meelt (ning siin, seal ja kolmandas kohas otsesõnu ka väljendanud), et tänaseks peaks kogu meie väikesel blogijateringil selge olema, mismoodi ühes või teises kommentaariumis käituda. 5500s näiteks kehtib suures plaanis Katarina poolt öeldu. Minuga pole mõtet vaielda. Ma kirjutan iseendale, ja tore on, kui meeldib lugeda ja hea sõna sekka öelda, aga mu arvamisi väärama või käsi väänama paluks mitte tulla. Käsiloleva postituse juures iseäranis, sest see on sündinud Ritsiku blogisabas tekkinud mõttevahetuse ajel pluss kõigist neist puhkudest tõugatuna, mil ma tänaseks suht staazhika USA elanikuna olen kommentaariumivestlustes maininud, et Ühendriigid on palju rohkemat kui kiirtoit ja Hollywood, aga sellegipoolest hüüdjaks hääleks kõrbes jäänud. Sest noh, statistika ju ütleb, et USA on pakse, isekaid, rumalaid inimesi tuugalt täis, ja statistika ometigi ei valeta.
OK, see oli sissejuhatus. Järgneb postitus. Aga vaadake, et te ära ei unusta, mis ma sissejuhatuses ütlesin. :)
Võin eksida, kuid mulle tundub, et mu rahvuskaaslased on mihklid negatiivsetest eelarvamustest kinni hoidma, kui asi puudutab teisi riike ja/või rahvaid. Näiteks: lätlased on kuue varbaga. Soomlased on aeglased ja kohtlased, joodikud pealekauba. Sakslased on tähenärijad, prantslased liiderdajad. Ja no ameeriklased, neist ärme üldse räägimegi. Kogu maailma patud on USAsse kokku kogunenud või sealt alguse saanud. Vastupidiselt Eestile, eks, sest eestlane, tema on meil holier than thou. Kultuurne, haritud, tervisliku elustiiliga, keskkonnahoidlik jne jne jne – ühesõnaga, on kõike seda, mida ameeriklane ei ole (see ameeriklane, kes eestlase ettekujutustes elab). Aga vaadake, minu ameeriklased on üsna samasugused kui kestahes läänelikku elustiili viljelevad inimesed, olgu nendeks siis eestlased, lätlased, sakslased või prantslased, kes samuti söövad kiirtoitu, lähevad paksuks, sõidavad autodega, lendavad lennukitega. Viimast kahte teevad ameeriklased muidugi rohkem kui näiteks eestlased, kuna riik on pindalalt suurem... või mine sa tea, kliima eest põgenedes pruugivad eestlased ehk ameeriklastest suhteliselt enamgi õhutransporti. Ja selle esimese, kiirtoidu ja kehakaaluga on nii, et... et... noh, ma pole Eestis hea jupp aega käinud, äkki seal tõesti pole enam ühtegi burgeriputkat ega ühelgi mehel õllekõhtu.
Statistikast kui niisugusest. Ritsiku juures ütlesin (selguse huvides editeerin õige pisut sõnastust): “Ühest küljest, jaa, statistika on vajalik, loob suure pildi. Teisest küljest, kehakaalu ja kiirtoitu käsitlev statistika jätab täiesti kõrvale suure osa USAst – võtame kasvõi mu lähima suurema linna Bendi spordi- ja tervisliku toitumise fännidest elanikkonna. (Linna tänavapilt: saledad, heas toonuses inimesed jalgratastel.) Või minu koduvalla farmerinaiste päristoitu täis sahvrid ja kõrgema astme kokakunsti. See, et me kipume teisi riike ja nende elanikke statistika järgi paika panema, laia lauaga löövaid stereotüüpe genereerima, on kurb. Pealegi, USA on nii suur ja nii mitmetahuline riik, et mu meelest on siinne statistiline keskmine tegelikest oludest tükk maad kaugemal kui väiksemate riikide puhul. Mistap kohalikule elanikule nagu mina mõjuvad üldistused üpris silmakriipivalt. Aga ülejäänud maailm tõepoolest ei tee vahet statistika ja tõsiolude vahel. Teisisõnu, maailm teeb Ameerikaga sedasama, mida ameeriklased Euroopaga: pole vahet, Läti või Itaalia, üks Euroopa kõik."
Mõtisklen. Millise pildi annab üle-euroopaline statistika näiteks Itaalia või Läti elanike pizza-harjumuste kohta, kui kõik riigid ühte patta kokku lüüa, keskmine välja arvutada? Hm? Ah? Ei anna ju tõele vastavat pilti. Itaalia on põline pizzamaa, vaevalt et lätlased neile lähedalegi saavad. Novot. Sama lugu USAga. Võtame näiteks Hawaii ja Alaska osariigid, mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Või Arizona ja Maine. Või Louisiana ja Minnesota. Drastilised kliima- ning kultuurierinevused, muuhulgas toitumiserinevused. Kui me teeks kogu USAd hõlmavat statistikat näiteks shaved ice teemal (Hawaiil muide öeldakse ja kirjutatakse shave ice, ilma 'd' täheta), oleks see number väga ebaõiglane nii Hawaii kui Alaska suhtes. Kuid statistika, näe, ütleb, et ameeriklane tarbib X kaaluühikut kraabitud-magustatud jääd aastas - tee selle nüriks nuditud, keskmiseks keeratud teadmisega siis, mida iganes tahad.
Söögist veel, statistikaga seoses. Kogu see vahukloppimine ameeriklaste fast food ja junk food kire ümber jätab täiesti tähelepanuta need kulinaarsed imed, rahvus- ja regionaalspetsiifilised hõrgutised, mis siin igas maanurgas sünnivad. Täisväärtuslikud, ausad toidud, mida miljonid ameeriklased igapäevaselt söövad. Aga eestlaste blogisabades taotakse USA rämpstoidueelistuse trummi, sest see on lihtne - võtad kusagilt mingi statistilise näitaja ja ei peagi rohkem süvenema, ameeriklaste toitumisharjumused kenasti ja kiiresti taldrikul ette kantud, kergesti seeditavalt.
Või siis ülekaalulisuse teema. Jah, meil on palju pakse inimesi siin. Paistavad hästi silma. Statistika armastab neid samuti, sest inimlihamägede kõrval saab igaüks end kleenukesena tunda. Samal ajal kui arvututest supervormis ameeriklastest, kes igapäevaselt matkaradu ja spordikeskusi ummistavad, mägedes ronivad, aerutavad, jooksevad, surfavad, jalgpalli ja tennist mängivad, joogatavad, purjetavad, just name it - neist vaatame lihtsalt mööda, võttes jälle ja jälle ja jälle teemaks sellesamuse arhetüüpse jänki, paksu, pidzhaamas, diivanil lösutava, kel üks käsi kokapurki hoidmas, teine küünarnukini popcornikausis.
Mistap küsingi endalt, ons mul üldse mõtet suud lahti teha, kui Lady Liberty’t mõnes kommentaariumis taas rappima asutakse? (Küsimus retooriline, otse loomulikult. Eks õunte pealt vaatan, kas teen või ei tee.) Jah, muidugi, ei vaidle vastu, meil siinpool vett on hulgaliselt jamasid. On pakse rämpstoiduõgardeid, on valesid ja veel valemaid poliitilisi otsuseid, nii kohalikus kui maailma mastaabis. Siin elab hulgaliselt mölakaid ja mõrtsukaid, saastame planeeti, toodame kräppi, nii intellektuaalset kui materiaalset. Guilty as charged. Aga Eestis kuidas? Kõik kokkavad kodus ja käivad jala? Ei woldi, ei boldi? Jällegi, retooriline küsimus. Ja ma tegelikult üritan endast seda va whataboutismi välja juurida. Visalt edeneb, visalt.
August 13/2023 Image: Internet
“There are three types of lies -- lies, damn lies, and statistics.” ― Benjamin Disraeli
“Whenever I read statistical reports, I try to imagine my unfortunate contemporary, the Average Person, who, according to these reports, has 0.66 children, 0.032 cars, and 0.046 TVs.” ― Kato Lomb
“Statistics are never a substitute for common sense.” ― Amit Kalantri
“Most people use statistics like a drunk man uses a lamppost; more for support than illumination” ― Andrew Lang
Statistika on lihtsalt üks matemaatika haru. Numbrid on nii objektiivsed kui veel olla saab, numbritel pole ei tundeid ega poliitilisi eelistusi. Inimesed oma valikutega, milliseid numbreid ja millises kontekstis esitada on "süüdlased" mitte statistika. Statistiline näitaja ei muutu vääraks paljalt selle pärast, et ei meeldi. Matemaatikaga on nagu lugemisega, numbrite esitatavast sisust peab aru saama samuti nagu raamatus olevaist lausetest, muidu pole võimalik kainelt arutleda. Alati on valik mitte lugeda artikleid, kuulata uudiseid või mitte uskuda numbreid mis ei meeldi ehkki silmaringi laiendamise huvides ei tuleks kahjuks.
ReplyDeleteMulle absoluutselt ei meeldi venemaa propaganda aga nende telesaateid ja uudiseid jälgin originaalis, sest annab väärtuslikku infot teiselt poolt. Nii nagu Ukraina ja Lääne info pole 100% usaldusväärne pole ka vene oma 100% vale.
Kõik tõsi. Aga kuna ma praegu sarnase teemaga süvitsi tegelen, siis järgmine küsimus peaks olema - miks. Miks me arvame, et šveitsis on head kellad, jaapanis kummardatakse, itaalias süüaks pizzat jne. Need stereotüübid on ju mingil põhjusel tekkinud.
ReplyDeleteJa siin on nüüd see koht, kus peab kummarduse tegema Ameerikale, kus vähemalt püütakse neist stereotüüpidest välja murda ja filmiskunstis ( V.I.Lenin- kõige üllam kõikidest kunstidest) näidata mitmekesisust ning kujundada häid hoiakuid ( nt. filmides enam ei suitsetata). Ilmselgelt pole see kõik mustavalge ( kes ütleb, mis on hea; kas igas filmis ikka peab olema iga rassi esindaja jne), aga vähemalt samm õiges suunas: maailm on mitmekesine.
Sulle aga jõudu võitlemisel :) Ja võid kindel olla, et need mitusada sinu blogi lugejat teavad vähemalt üht ameeriklast, kes on äge, sale, tevislike eluviisidega, avatud, positiivne, uudishimulik, haritud. Sina :) ( kõik oli siiralt mõeldud)
Palju tänu mind sedasi iseloomustamast, nii meeldiv pärikarva silitus.
DeleteEt Ameerikas ja ameeriklastel on lihtsam stereotüüpidest välja murda, tuleneb ilmselt sellestsamusest _mitmekesisusest_, mida sinagi mainid. Maailm on mitmekesine, Ameerika veel iseäranis mitmekesine. Teemaga seotult eelkõige muidugi rahvastiku poolest, aga näiteks ka looduse poolest. Osa Ühendriikide elanikest resideerub kõrbes, osa arktikas, ja loogiline ju, et elukoht vormib inimeste mõttemaailma, elustiili, muuhulgas toitumist, liiklemisharjumusi jne.
pizza-stereotüübiga on veel see huvitav lugu, et suuremas osas Itaalias hakkas pitsa levima alles pärast II maailmasõda ning tänu Ameerika sõduritele, kes tõid selle Ameerikast kaasa. Itaalias oli ta sinnamaani olnud kitsalt Campania maakonna söök (see maakond, mille keskus on Napoli) ja teised ei teadnud sest suurt midagi. Aga kuna see on vaene piirkond, siis läks just sealt palju rahvast üle lombi uusi võimalusi otsima ja tänu neile levis see kõigepealt seal ja tuli seejärel sõdurite abil ringiga Itaalia põhjapoolsematesse piirkondadesse.
DeleteTead mis... mulle meeldib vaadata vanu filme, kus suitsetatakse (toas). Selles on midagi napakalt nostalgilist ja naljakat. No umbes nagu... omaaegses imikutele mõeldud oopiumitilkade reklaamis.
DeleteJaa, mulle ka meeldib noid vanu "suitsufilme" vaadata!! Lauren Bacall, Huphrey Bogart... nad suitsetavad nii... stiilselt. Kusjuures mul on lõhnatajuga sedasi imelikult, et tunnen lõhna, kui filmides suitsetatakse.
DeleteMina küll soovin lugeda rohkem ja veel sellest, kuidas elu Ameerikas päriselt käib. Päris inimeste kodudes ja läbi eestlase silmade. Sinu silmade. Sul on olemas eestlase taust ja arusaam meie kultuurist. Seetõttu oskadki välja tuua asju, mis meile huvitavad teada oleks. Või niisama põnevad võrrelda.
ReplyDeleteStatistika olgu siis neile, keda see kõige rohkem huvitab. Ma ausalt öeldes isegi šokeerusin, kui läksin Ritsiku blogisappa vaatama, mismoodi sulle seal umbes kolmest ilmakaarest vastu võideldi. Šokeerusin, sest see polnud mingi sõbralik "mulle tundub hoopis teisiti" või miski muu sõnastus, vaid konkreetselt "sina, Epp, eksid ja arvad valesti". Wtf? :/
Mulle meenus hoopis üks meem. Ma ei mäletagi, kes seal keskmes oli, Ariana Grande või keegi. Igatahes oli see staar postitanud Twitterisse pildi lausega: "Loved meeting everyone in London today." Ja kuidas talle siis keegi vastas, et "There's no way you could have met everyone in London in just one day." Ja siin on samamoodi, et kui keegi kunagi on USAs käinud, siis ei saa väita, et kuna mina seal tookord ei näinud, siis järelikult ei ole olemas. Samas kui inimene, kes elab USAs iga päev, väidab, et on olemas...
Meil Eestis on ka muideks palju pakse ja kiirtoidumaailm on meil juba päris kõvad tuurid üles võtnud. Alles oli artikkel sellest, et kiirtoiduketid teevad Eestis rekordkäibeid. Nii väga kui me ka ei tahaks väita, et me oleme ulmetervislikud siin kõik, näksime vanaema kaalikat ja keedame lahjat suppi, siis paraku nii ei ole. Mida see räägib keskmise eestlase kohta, ma ei tea, ja ega mind ei huvita ka. Ma ostan Hesburgerist, KFC-st, McDonaldsist toitu heal juhul korra aastas.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120136198/tuntud-kiirtoiduketi-muuk-kasvas-mullu-ligi-30
Su kommentaari teine lõik - jaa, ega ma siis niisama nalja pärast Ritsiku juures rätikut ringi visanud ja siia omaenda pinnale räntima tulnud, klausliga, et kes minuga nõus ei ole, hoidku suu kinni. Sest ma olen väsinud sel teemal vaidlemast, väsinud ka diskuteerimast. Vastu seina pole mõtet joosta, vaielda inimestega, kes siinses riigis ei ela, aga sellegipoolest teavad täpselt, kuidas USAs asjad käivad, olgu siis tegu söögiga või liiklusega või linnaplaneeringuga või millega iganes. Sest statistika ju ütleb, või siis keegi kusagil sotsiaalmeedias mainis, vms.
DeleteMa ei tea, ma sest ajast, kui Eestist ära kolisin, ei tihka küll Maarjamaal toimuva kohta raudpoltkindlalt sõna võtta, olgu poolt või vastu, öelgu statistika mis tahes. Ning jah, see sinu poolt välja toodud "sa, Epp, arvad valesti" häiris mindki väga. Ja üleüldse, mis kuramuse_asja_peaks eestlasel kogu aeg selle va USAga olema? Mis see sinu asi on, mismoodi siinpool süüakse? Kui sa tõesti arvad, et kõik ameeriklased end rämpstoiduga tapavad, no ole siis pigem õnnelik selle üle, saabki maailma rahvastikku vähemaks. Misasja sa viibutad näppu ameeriklaste poole kogu aeg, ela oma elu, näri oma kaalikat:) ja ole õnnelik. Ausalt, täitsa vihale ajab! :) Aga noh, see selleks. Elame üle, liigume edasi.
Eestlastest ja paksusest. Ma mõtsin just sedasama, mida sina mainid, pärast seda, kui olin mingist Eesti meediaväljaandest mingi ürituse pilte vaadanud. Mõned fotod näitasid karjakaupa noori ja noorepoolseid mehi, rasvunud ülakehad paljad, õlletopsid käes.
Ma yldiselt suhtun põhjapoolse ämeerikamaa riikidesse soojade tunnetega, Yhendriigid on selleks kõige rohkem ära teinud. USA on ju kaasaegse rockmuusika ja selle instrumentaariumi synnimaa.
ReplyDeleteTeiseks on see tänapäevase tekstiilikunsti e lapitöö synnimaa.
Kolmaks, neljaks ja viieks leiab kindlasti ka.
Sellel maal on aga 1 väga suur puudus - asukoht kaugel mere taga.
Nii ongi - inimeste isiklik meelelaad ja alles siis isiklik kokkupuude teatud valdkonna vm infoga annavadki suhtumistele ja stereotyypidele kytet, ja paraku meist igayhe isikliku piiratuse tõttu on need ka kyllaltki samamoodi piiratud.
Fender Stratocaster, halleluuja, aamen! 😀
Stratocaster, yehaa! :)
DeleteParaku, lapitehnika sünni au ei saa me siin USAs siiski endale krabada.
https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_quilting
Kuigi jah, ses osas on sul õigus, et quilting õitseb ja õilmitseb meil siin, imelisi käsitöö-meistriteoseid luuakse. Olen paarile suuremale lapitehnika väljanäitusele sattunud, vaimustav.
Mis aga rockmuusikat puudutab, siis jaa!
https://en.wikipedia.org/wiki/Rock_and_roll
Rõhuga täpsustusel "tänapäevane". Maailmas on vähe riike, kus quilting nii palju nii tasemel viljeldud on kui USAs. Jaapan on teine selline maa, mille õmblemisviisid maailmakuulsad on, aga ylejäänud maailmanurkadest ei tule kaugeltki nii massiivset infohulka, hea, kui midagigi leiab.
DeleteJah, vägagi nõus: "Maailmas on vähe riike, kus (tänapäevane) quilting nii palju nii tasemel viljeldud on kui USAs."
DeleteMind alati hämmastab nende stereotüüpsete kirjelduste juures see, et kuigi viidatakse statistikale, on näited väga konkreetsed (a la mina nägin X linnas tänavapildis nii palju ülekaalulisi või Y linnas oli iga nurga peal kiirtoidukoht). Tegeliku statistikaga ei ole neil enamasti mingit seost, parimal juhul on tõlgenduse-tõlgenduse-tõlgendus aga halvimal juhul lihtsalt põhjendamatu eelarvamus.
ReplyDeleteMa suhtun ka skeptiliselt nn keskmise inimese statistikasse aga kui selle abil suudetakse minna uuesti detailsemaks ja miks mitte välja selgitada põhjuseid/pakkuda lahendusi, siis on ka see keskmise inimese statistika asja eest.
Just!! Viidatakse statistikale, aga näited on konkreetsed.
DeletePaistab, et ma siiski ei ole päris hüüdja hääl kõrbes, et minusuguseid, sarnase mõtteviisiga, leidub teisigi.
Ehh, ei ole mina seda müstilist "keskmist" või "normaalset" veel oma elus kohanud. Ikka on üks niipidi ja teine naapidi. Eks kõik oleneb sellest, mis tulemust olemasolevatest numbritest välja väänata üritatakse. Ja nagu eelkõneleja ütles, neist numbritest võib olla kasu kui nt mingi põhjus-tagajärg seos välja tuua suudetakse näiteks...
ReplyDeleteAga jah, liinitöölised tehases ja kassapidajad supermarketites ei ole tingimata hariduseta saamatud, täitsa kõrgharituid olen neil positsioonidel kohanud. Kõik paksud ei õgi vahetpidamata piiramatult rämpstoitu, paks saab olla ka "tavatoitu" süües või muudel põhjustel. Kiiret soomlast ja viie varbaga lätlast olen ise näinud :D
"Kiiret soomlast ja viie varbaga lätlast olen ise näinud" - NII hea! :)
DeleteNing väga nõus, et "kõik oleneb sellest, mis tulemust olemasolevatest numbritest välja väänata üritatakse."
Usun statistikasse ja usun inimestesse ja minu Eesti on hoopis teistsugune kui statistiline Eesti.
ReplyDeleteElan ju oma Eestis ja tegelikult igapäevaelus on mul täiesti ükskõik, mida statistika seletab. Mõnel teisel päeval uurin statistikat ja olen mures, tean, et mureks on põhjust, aga siiski ei ole tegu MINU Eestiga.
Ja nii peabki.
USA on mu jaoks uudiste USA, statistiline USA ja kõige lähemal on inimeste USA. Inimesi, kes sellesse mahuvad on napilt, Epp on kõva...ma ei tea, kolmandik ehk? Ja inimeste USA on parim USA üldse.
statistika lööb välja nt valimistulemustes. näiteks ei ületaks mu isiklikus Eestis EKRE iialgi valimiskünnist ja valimised tuletavad alati meelde, et see mu isiklik ei ole paraku representatiivne.
DeleteNo ma ei tea, heas vormis ja maniaakalselt tervisesporti harrastavaid inimesi näeb ju kasvõi kuulsas mütodokumentaalses suhteseriaalis "Seks ja linn" hulgakaupa, milles küsimus? Muide, ma pole selle järge vaadanud veel, ärge ära rikkuge.
ReplyDeleteFilmide põhjal, eriti noorsoo- ja seiklusfilmide, on pigem üks teine ärritav stereotüüp rohkem pildil kui paks ameeriklane - ja see on juhm sportlasest koolikiusaja. No ei saa olla neid nii palju igas koolis.
"juhm sportlane" on juba seepärast imelik stereotüüp, et khm statistiliselt võttes pidavat heade spordivõimetega korreleeruma ka head vaimsed võimed. Sest ega vaimsed võimed ei ole ju midagi füüsisest eraldiseisvat, mõlemad on tervisega seotud. Flynni efekti, mis laseb noorematel põlvkondadel kõrgema IQQga olla, põhjustab seesama parem toitumus ja väiksem haigustesurve, mille teine väljund on nooremate põlvkondade pikem kasv.
Delete