Tänahommikune uudis: Briti kuningakojas on lahvatanud skandaal. Lühidalt: kuningas Charles III abikaasa Camilla õuedaam, 83 aastane vanaproua, uuris mustanahaliselt, eksootiliselt riietatud heategevusorganisatsiooni liikmelt tema päritolu kohta. Küsitletav pidas küsimusi rassistlikeks, postitas solvumise sotsiaalmeediasse, ja edasine on juba ajalugu. Täpsemalt saab lugeda siit ja siit ja ka mujalt, vaja ainult googeldada. Lugesin Daily Maili kommentaare, mis suures plaanis jagunevad pooleks – ühed kaitsevad solvujat, teised vanaprouat.
Mina ise olen kogu oma USA-elu jooksul “where are you REALLY from” küsimuse osaliseks saanud, kui ütlen, et tulen Oregonist (paaril esimesel aastal New Mexicost.) Seda tänu mu inglise keelt vürtsitavale võõramaisele aktsendile muidugi, ja teinekord ilmselt ka riietusele või käitumisele (näiteks söön kahvli ja noaga, samal ajal kui ameeriklane pruugib enamjaolt vaid kahvlit.) Kauai-käigu ajal kuulsin toda küsimust iseäranis tihedasti, sest Kauail ju puha väljaspoolt tulijad koos, turistid jne, ning “kust pärit” on enam kui normaalne lähenemine. No ja minu puhul järgneb muidugi seesama “kust PÄRISELT pärit.” Kas ma peaksin solvuma? Ma ju täieõiguslik Ühendriikide kodanik, miks mu rahvuslik/rassiline päritolu kellegi asi peaks olema?
Minu teada on näiteks London tänaseks enam-vähem sama multikultuurne kui USA, ja meil siinkandis on pigem auasi oma juuri lehvitada, küsimusele “kust sina/su pere pärit” vastavad inimesed väga hea meelega. Aga ehk on Inglismaal tõesti tabu sääraselt uurida? Ja küsimuse saajal õigus solvuda?
KÜSIN: kummas paadis SINA oled? Mina arvan, et kes solvumiseks põhjust otsib, leiab seda igal pool ja igal juhul. Aga olge head, valgustage mind, avaldage arvamust. Luban pühalikult, et sedakorda on ka minu isiklikku seisukohta vääravad mõtteavaldused teretulnud. :)
November 30/2022 Pilt internetist
“Freedom of speech gives us the right to offend others, whereas freedom of thought gives them the choice as to whether or not to be offended.” ― Mokokoma Mokhonoana
Isegi mina olen sellisele küsimusele pidanud vastama - kohtusin kord esmakordselt näost näkku ühe (eestlasest) kliendiga, kellega olime seniajani pidanud ainult ingliskeelset kirjavahetust (rahvusvaheliste kontsernide asi). Ta oli täitsa šokeeritud asjaolust, et ma eesti keelt räägin ja küsis umbes kolm korda, et kust ma ikka TEGELIKULT pärit olen ja ega ta vist ei jäänudki päris lõpuni uskuma, et siinsamas Pärnus sündinud.
ReplyDeleteEks nende juurtega ole see lugu ka, et kõik inimesed ei ole nende üle ilmtingimata uhked. Sõja algusest saadik on Eestis omajagu seletamist ja selgitamist, et kes ikka tegelikult ukrainlane ja kes venelane küll, aga ukraina juurtega, ja kes noh muidu nagu venelane, aga tegelt ikka täitsa eestlane... Ja see on ainult üks näide. Maailma mastaabis läheb veel keerulisemaks.
Noh, järelikult on su inglise keel väga heal tasemel!
DeleteAga mis juurte üle uhke olemisse puutub, siis tsiteerin ühte Daily Maili kommentaaridest: "Dressing and wearing your hair in a way that shows you are proud of your heritage but then refusing to discuss it when someone shows an interest?"
Kommenteerin omaenda kommentaari - et kui näiteks mina kannaksin mingil siinsel üritusel Eesti rahvarõivaid, ja kui mult küstaks, kust pärit, vastaksin, et Oregonist, ja kui keegi päriks, kust PÄRISELT pärit, siis raiuksin kui rauda, et Oregonist, ja kui veel edasi pinnitaks, siis võiksin/peaksin solvuma? Sellest hoolimata, et olen rõivavalikuga oma juuri rõhutanud?
DeleteMina olen lõunaeesti segavereline, esivanemaid on ka sealt
ReplyDeletehttps://et.m.wikipedia.org/wiki/Lutsi_maarahvas
ma ei solvu ja olen seda oma "pagulaspõlves" pidanud ka ütlema. on küsitud ka, et mis huvitavat keelt räägite jms. põmst võib solvuda iga asja peale, nii ei saa lõpuks midagi küsida või komplimete teha, kõike saab võtta negatiivsest vaatepunktist isiklikult
ReplyDeleteIlmselt loeb toon, KUIDAS kysitakse. Solvumise-asjas on häiritul ju mingi korralik kogemustekrunt all ja veidi kõvera naeratusega kysimus laseb jälle deemonid kotist välja, umbes nii.
ReplyDeleteJah, ma ise kah mõtlesin sellele KUIDAS variandile, ja deemonitele, jne.
DeleteAga. Ma nüüd ei räägi vaid sellest konkreetsest juhtumisest, vaid üldisemalt – enamikul meist on nii-või naasugused deemonid. Ja kogemuskrunt ühes või teises asjas, mis meile ebameeldivad. Sellegipoolest, täiskasvanud inimene üldjuhul püüab võõras seltskonnas, seda enam nn. ärikohtumisel (mida ka antud üritus oli) oma deemonid kotis hoida. Sest kuidas saaksid võhivõõrad inimesed meie deemonitega kursis olla?
Absoluutselt. Samas, kui tuntud inimene eredalt ja temperamentselt reageerib, siis on see alati osa tema turundusest ja kindlat laadi koodsõnum, mis on mõeldud kindlale sihtgrupile. Niisama lambist, isiklik solvumine tõesti ei kõiguta kedagi, aga nt 2 sotsiaalse grupi (rassi, rahvuse) iidvana konflikt on järelikult mingite inimeste identiteedi osa, mida tuleb lakkamatult taastoota. Nagu meil II MS teema, kus aastal 2022 mälestatakse 1940tel toimunud asju ka surnud sõdureid (aga paraku mitte sõdurite poolt mõrvatud tsiviilisikuid). Traumadega e nendesamade deemonitega tegelemiseks pole see just edasiviivaim viis, aga ju siis teisiti ei osata ega taheta.
DeleteMa olen kursis sellega, et rassismiteemat on silutud pikka aega mitut moodi, aga see hõõgub endistviisi tuha all edasi ja aeg-ajalt plahvatab siin-seal. Mis tähendab, et väga paljudele läheb selle asja mistahes kujul ylevalhoidmine väga korda. Inimloomus on vägivaldne ja võimujanune. Rassistid võitlevad rassismi eest, rõhutud võitlevad oma rõhutuse pärast, võrdõiguslased näevad vaeva, et need 2 teineteise massilise mahanottimise võimalusi ei saaks, ja niimoodi maailma lõpuni.
DeleteMina ütlen alati, et Eestist ja eestlane. Kui rohkem huvi tuntakse siis elan momendil ajutiselt nii 30 aastat Kanadas. Miks peaksin selle küsimuse peale solvuna, aru ma ei saa???
ReplyDeleteVeel üks kommentaar, mis minu vaatenurgaga ühtib (heategevusorganisatsiooni, mida Ngozy Fulani juhib, on Sistah Space):
ReplyDelete“Sistah Space: 'Supporting African & Caribbean Heritage Women'. It's wrong to ask a woman in England, with an African name, wearing African clothes, representing a charity supporting African women, where she is from?”
No võibolla oleks pidanud küsima hoopis, kas nendel rõivastel on mingi eriline tähendus ja kui, siis miline, mitte seostama seda inimese isikuga nii vääramatult... pmst ma võin oma kartulikarva isikule ka sellised riided ümber tõmmata, aga sellisel juhul ma peaksin üsna täpselt teadma, mida ma sellega öelda tahan.
Delete...samas on 83 aastasele prouale natuke veider seda asja nii kohutavalt pahaks panna.
DeleteAfrican misiganes. Nagu Aafrika oleks mingi pisike küla!
DeleteSamas… hakkasin nüüd mõtlema, et äkki olen liiga kalk? Sest kui meenutada, on mul endalgi ju üksjagu sarnaseid momente olnud, kus end vestluskaaslase poolt solvatuna tunnen. No kasvõi vana hea “Russian bride” teema, mida siinmail paar korda ette tulnud, või siis seesamune lastetuse konnasilm, mis küll enam valu ei tee, kui seltskonnas sellel tallutakse, aga aegu tagasi tegi vägagi.
ReplyDeleteAh, ma ei teagi kohe. Postitasin emotsiooni pealt, las ta jääda – nagu üks mu ammune rockmuusikust tuttav ütles, mitte just väga kaine peaga: “igal asjal on kaks otsa, ja mõlemad on valed.”
Jaa, seda idaeuroopa prostituudi teemat olen isegi kogenud, aga samas ma isegi eriti ei solvunud, sest prantslaste jaoks on Ida-Euroopa vist kõik, mis Prantsusmaast ida poole jääb ja noh... miks mina peaks solvuma, kui arvaja on sõna otseses mõttes rumal? Muidugi kui see oleks igapäevane teema, siis hakkaks kindlasti häirima.
DeleteAga selles suhtes olen ma sinuga täiesti nõus, et kui sihilikult oma päritolu välimuses jms rõhutada, siis oleks väga imelik solvuda, kui selle kohta küsitakse. Või oli solvumise taga see arvamus, et küsija ja küsimus oli rassistlik seetõttu, et ISEENESESTMÕISTETAVALT oleks kõik pidanud aru saama, mis riigi ja rahvuse esindajaga tegemist on?
Katarina postitas hiljuti (st viimase paari kuu sees) suht sarnasel teemal - et miks teda häirib, kui teda venelaseks peetakse.
ReplyDeleteSamas olen ma nt twitterist lugenud lõime, kus etnilise ameeriklase, st indiaanlase käest pinnib ja pinnib tema vestluskaaslane, et kustkohast tema ja ta esivanemad pärit on. See on kah veits naljakas. Põhimõtteliselt on enami Ameerika asukaid immigrantide järeltulijad.
ReplyDeleteNoh, twitterist leiab vist igasugu naljakaid lugusid... Pärija puhul oli ilmselt kaks võimalust: tegemist täieliku tohmaniga, või peeti küsimusega silmas täpsemat geograafilist päritolu, meil siin ju erinevaid indiaanihõime lugematu arv, ja hõimude liikmed on varmad ja altid end uhkusega täpsemalt identifitseerima.
Deletetohman tundub tõenäolisem, vt ka "siin on Ameerika, rääkige inglise keelt" tšerokii keeles kõnelejale.
DeleteEks see vist sõltub.Ma olen uhkusega eestlane, sest meie riigil on hea maine ( seal kus mul vaja). Ma vihastan, kui mind venelaseks peetakse.Kõik muu olen nõus olema.
ReplyDeleteJust täna hommikul oli raadios intervjuu eestlasest mustanahalise lauljannaga ja selles kontekstis oli päritolu küsimus küll veider.Jasmine ei solvunud, seletas, et ta on eestlane, aga oleksin mõistnud, kui ta oleks solvunud.
Olen ülemiste kommentaaridega nõus, et palju sõltub toonist ja kontekstist.Paljudel rahvustel pole veel rahvusliku ärkamisaega saabunud :) :) ( olla on uhke ja hää...)
Küsimusi, mida minult on küsitud ja mida ma pean... ebaviisakaks ja matslikuks: "mis su nimi PÄRISELT on?", "aga kui vana sa TEGELIKULT oled?", "where are you REALLY from?"
ReplyDeleteSest ma juba vastasin küsimusele ja nüüd mind põhimõtteliselt süüdistatakse kas valetamises või arvab küsija, et ta teab minust paremini neid asju mu kohta. Või et ma olen juhm ja ei saanud küsimusest aru.
Britid peavad neid küsimusi ka ebaviisakaks. Mu nimi võib "päriselt" olla Katariina Rosaalie, aga kui ma tahan olla tuntud Kittyna, siis pole see mitte kellegi teise asi ja otsus. Kui kellelgi on tõesti vaja passinime, siis palutaksegi öelda nimi nii, nagu passis on (v harva on vaja). Päris nimi on see, mis ma ütlen, et ta on. Kui on soov üle küsida, kas tegu on hüüdnimega vms, on selleks viisakamaid viise!
Mustanahaline britt võib olla neljanda generatsiooni, ütleme, londonlane, ja urgitseda, et kus riigis ikkagi vanavanavanavanavanemad sündisid, on rassistlik, kui sa valge inimese puhul seda ei teeks. Kui inimene ise ei identifitseeri end jamaikalase või hinduna, siis pole sinu asi talle välimuse põhjal silte kleepida.
"Eksootiline" on ka muide väljend, mille kasutamisega tuleks ette vaadata. St - ütle, kuidas tahad, aga ära imesta, kui see inimesi haavab.
ma enne Kitty kommentaari just mõtlesin, et äkki on see brittidel lihtsalt üks selline küsimus, mida ei peeta üldse viisakaks.
DeleteAga teine asi, mis ma mõtlesin, oli see, et järsku on tegemist lihtsalt sellega, et monarhia on tänapäeval nagunii küsimärgi all, ja kui suhteliselt populaarne Elizabeth ka ära suri, siis on veel üks poolt-argument ära kukkunud ja nüüd järsku lihtsalt vaadatakse kogu kuningaperet selle pilguga, et kas meil on nii ülemakstud maskotte vaja ja kas me saame selle raha eest piisavalt head teenust.
kitty, ma sinu kommentaari ootasingi, sa kohalikuna tunned olusid kõige paremini. Jah, kombed on erinevad. Meil siinpool on, vastupidi, täiesti tavaline, et küsitakse "mis su nimi PÄRISELT on. Ja minu puhul tuleb seda tihti ette, sest Epud pole siin just väga levinud. :)
DeleteMis terminisse "eksootiline" puutub, siis... mina isiklikult arvan, et on üle võlli seda kuidagiviisi solvavaks pidada. See võib sama hästi ju kompliment olla. Aga jah, eks see sõltub jällegi kultuuriruumist ja asukohast, ja muidugi ka indiviidist endast, kas peab solvavaks või ei.
notsu, jaa, mulle tundub ka sedamoodi, et vähemalt osaliselt on tegemist kuningavõimule kaika kodarasse viskamisega. Ja - nii küüniliselt kui see ka ei kõla - antud heategevusorganisatsioonile on säärane uudispomm ju samuti hea promo.
DeleteMinu jaoks on eksootiline igal juhul kompliment, ma mõtlen, et kui kellegi teise kohta kasutan. Eks kommete asi ole. Kui inimene ülitundlik mingi teema puhul on see rohkem tema kui teiste probleem.
Delete"eksootilisel" eestlase suust, kelle esivanemad on ise kolonialismi all kannatanud, ja mingi vana koloniaalimpeeriumi tuuma esindaja suust on kindlasti erinev kõla.
Deleteumbes nagu on üks asi, kui eestlased ja lätlased teevad vastastikku üksteise arvel nalja, ja teine asi, kui venelased teevad nt ukrainlaste arvel selliseid klassikalisi lolli maaka nalju, ja siis ise imestavad, et "need on ju sellised heatahtlikud naljad, nagu vanemalt vennalt noorema pihta, mis teile nüüd ei meeldi".
ja ing. k kultuuriruumi kohta on mulle mulje jäänud, et "exotic" on seal algtähendusest hoolimata "mittevalge" sünonüüm, olenemata sellest, kelle esivanemad kui kaugelt pärit on või millal kohale jõudsid.
DeleteEtümoloogia aspektist eriti pentsiku tulemuse saab, kui seda kasutab Ameerikas valge inimene põlisameeriklase suhtes (mutatis mutandis sama lugu Austraalias või Uus-Meremaal või kasvõi Havail). et khm, kes siin nüüd õieti väljastpoolt tulnud on, mh?
Ma ei tea... ma ses "eksootilises" asjas olen enamjaolt TT paadis sedakorda. Mu meelest läheb see juba tähenärimiseks, st. ma olen ise inimestele "you look so exotic" komplimente teinud, ja seda pole solvanguna võetud. Viimati muide Kauail ühe mustanahalise, idarannikult pärit noore naise kohta, ta nägi tõesti lahe välja, ja mulle ei tulnud pähegi mingite iidamast-aadamast pärit seostele ja normidele mõelda, või etümoloogiale, vms. Täitsa siirast südamest ütlesin, ja adressaat siiralt rõõmustas.
DeleteVeel aastake tagasi oleks ma ilmselt sajal juhul sajast nn. solvuja poolel olnud (kuningakoja intriigist räägin), aga tänaseks on mul ausalt öelda kopp ees säärasest munakoortel kõndimisest, et iga su sõna võidakse sinu vastu kasutada ja solvanguna võtta jne. Jah, olen muutunud, tunnistan täitsa ausalt.
aga mida sa siis eksootilise all mõtled, kui mitte seda, et "kaugelt pärit"? päris küsimus.
DeleteNo seda mõtlengi, et kaugelt, st mujalt pärit, mitte antud keskkonnast. Et näeb erakordne, huvitav välja.
Deletenjah, mind ajas segadusse Kauai kontekst, sest seal oled sa ise sisuliselt täpselt sama eksootiline.
DeleteÜks huvitav aspekt jällegi see, kas briti ja ameerika inglise keelepruugil (või veel mingitel inglise keeltel) on siin erinevusi. Või kombe-erinevusi jututeemade valikul. Pean silmas seda, mis Kitty "eksootilise" kohta ütles.
DeleteJa mõtlen, kas siin on midagi sarnast sellega, et kunagi oli "paks laps, ilus laps" Eestis kindlasti päriselt kompliment, aga vaevalt tänapäeva Eesti teismeline rõõmustaks, kui talle nii öeldaks.
Seda muidugi, et ka mina olen eksootiline seal. :)
DeleteAga nagu ütlesin, toda noort naist komplimenteerides ei mõelnud ma igasugu allhoovustele või ajaloole või semantikale vms. Kogu see peenmehhaanika käib ausalt öeldes üle minu mõistuse, ja ma ei plaani oma inimsuhtlust sellele rajada. Niiimoodi ei saa ju kellelegi tõesti enam miksit (enda arvates) kena öelda, ilma et kogu Wikipediat põhjalikult läbi ei töötaks.
Jah, Eestis ju kandsid (saarte) naised lausa mitut paari villaseid sukki ülestikku, et sääred "toekamad" paistaksid. Minusugust kiblakat poleks tol ajal ükski tõsime mees ilmselt poole silmagagi vaadanud... :)
Delete... ja kindlapeale on briti ja ameerika (jne) inglise keelepruugil erinevusi, pakun, et üsna olulisi. Erinevad elukorraldused ja kultuurid ju.
Deletema arvan, et kõike ei jõua nagunii kunagi läbi kalkuleerida ja kui kavatsused on mõlemal poolel head, siis annab asjad isegi siis selgeks rääkida, kui midagi untsu läheb.
DeleteSa oled kauem kohal olnud ja ilmselt tabad ka kohalikku biiti paremini. Ma arvan, et kui ma ise Ameerikasse külla lähen, siis esialgu katsun pigem suurema ettevaatlikkuse suunas eksida, sest ma lihtsalt ei tea kohalikke nüansse - alustades sellest, et ma olen inglise keelt peamiselt pruukinud teiste omasugustega, kes seda võõrkeelena pruugivad, ja ei tea küllap isegi paljude sõnade sõnaraamatutähendusi, rääkimata sotsiaalsetest tähendustest, mis sinna igas kultuuris peale kuhjuvad.
Jah, just, täpselt samamoodi mõtlen ka mina: "kõike ei jõua nagunii kunagi läbi kalkuleerida ja kui kavatsused on mõlemal poolel head, siis annab asjad isegi siis selgeks rääkida, kui midagi untsu läheb."
DeleteMind häirib väga, kui küsitakse, where is your accent from?Esiteks pole mul mingit aktsenti ja teiseks on mu inglese keel enamasti parem kui küsijal.
ReplyDeleteJah, näe, inimesed on nii erinevad. Mind näiteks ÜLDSE ei häiri, kui mu aktsendi järele päritakse.
DeleteLisaks, mulle tundub, et inimene ise ei "kuule", kas tal on aktsent või mitte.
miskipärast tuletas aktsendijutt meelde hoopis ühe loo, kus ei ole aktsendiga tegemist.
DeleteAmeerikas on üks desinfo uurija, kes uurib ja katsetab ka strateegiaid, kuidas selle vastu võidelda, Joohn Choe. Kui ma õigesti mäletan, on ta esivanemad Koreast pärit. Aga emakeel on tal inglise keel.
Kuu või paar tagasi küsiti Briahna Joy Gray käest (kes oli enne ajanud seda juttu, et USA ei tohiks Ukrainat toetada, sest mis see meie asi on ja üldse on seal puha natsid) ühes intervjuus, mis ta sellest arvab, et Vene väed enda käpa all olevatelt Ukraina aladelt massiliselt lapsi Venemaale veavad. Mispeale ta pööritas silmi ja pugistas kergelt naerda. Millele järgnes väike twitteriskandaal ja Joohn Choe tuli tema twitterikontole (kirjalikult) vaidlema, kus talle öeldi, et "noh, kuna su emakeel pole inglise keel, ei saanud sa ilmselt päris hästi aru, millest jutt oli". St puhtalt põhjusel, et Choe Aasia põlvnemine on näost elik profiilipildilt näha, kanti tema argument maha kui "ah, sa ei saanud nagunii jutust aru".
Eriti irooniline, et BJ Gray hakkas seal vaidluses varsti ise rassismiargumendile apelleerima, "te kritiseerite mind, sest ma olen tumeda nahaga".