Between a rock and a hard place

 

"Republican hopefuls campaigned on crime and cost of living. Democrats bet the farm on culture wars. Today, millions vote in the most momentous midterm elections for a generation."

Esialgu mõtlesin, et ei hakka USA vahevalimiste teemal sõna võtmagi, kuna tegin Trumpi-aja põhjal otsuse, et ei lase end uuesti poliitikasohu kiskuda. Ei lähe sel teemal kirglikuks. Sellest ei tõuse kellelegi tulu, kõige vähem mulle endale. Aga näe Rents täna puudutas teemat, mistap tunnen ikkagi kihku ka omalt poolt mõned mõtted kirja panna. Väga lühike sissejuhatus neile, kel Ühendriikide valimissüsteemist aimugi pole: meil siin on põhimõtteliselt ainult kaks parteid: vabariiklased ja demokraadid. Muud pisemat mudru leidub ka, kuid nemad ei mängi poliitikamaastikul mingit rolli. Presidendi-, Kongressi (Senat + Esindajatekoda)- ja kohalikud valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Tolle nelja-aastase tsükli keskel leiavad aset vahevalimised (midterm elections), ja täna ongi vahevalimiste päev, mil vahetub osa Kongressist, ning valitakse ka kohalikke võimuesindajaid (kubernerid, vallavanemad jms.) 

Kaks aastat tagasi (2020) võidutsesid igal rindel demokraadid, kuna Trump, vabariiklaste “nägu” ja hääletoru, oli valmistanud ette soodsa pinnase republikaanide põrumiseks. Presidendiks sai demokraatide kandidaat Biden, demmid võtsid enamuse ka Esindajatekojas. Senat jäi viiki, kuid koos demmist asepresidendi häälega oli neil ka seal domineeriv sõnaõigus. Niisiis on demokraatidel kaks aastat olnud aega oma poliitikat ellu viia, rahvale sõnumit edastada, et just nemad on partei, kes Ühendriike õitsengule viivad. Kas demokraadid kasutasid eelist ära? Enamjaolt mitte. Mistap on vägagi tõenäoline, et tänaste valimiste tulemusel kaotavad nad enamuse Esindajatekojas, ning jäävad vähemusse ka Senatis.

Miks siis nii? Panen registreeritud demokraadina, demmide poolt hääletanuna kirja omaenda arvamuse (kusjuures ma pole kaugeltki ainuke nimetet partei liige, kes seda meelt).  Esiteks, demokraadist president Biden on vabariiklasest Trumpi kombel vassinud, rahvale valetanud. Isegi tugevalt vasakule kalduv uudisteportaal CNN osutab oma faktikontrollis Bideni tõeväänamistele. Teiseks, Biden kui demmide poster boy on oma reitingu maha mänginud ka puht bioloogilisest aspektist vaadatuna – ta ealised iseärasused on hakanud ametikohustuste täitmist segama. Kolmandaks, demokraatide valmimissõnum sakib sajaga. Ajal, mil inflatsioon ja illegaalne immigratsioon on laes, kuritegevus ja kodutus lokkab, prioretiseerivad (ons säärane sõna olemas?) demmid soovahetajate õigusi ning drag-queenide ettelugemistunde lasteraamatukogudes. NB!!! Paluks mulle igasugu silte mitte külge kleepida. Ma EI OLE transofoob. Ega ka mingi muu foob. Ma suures plaanis liberaal, foobikuks olemisest VÄGA kaugel. Ning asi pole selles, et eelnimetet nishiteemad poleks olulised. Nad ON. Asi seisab hoopis selles, et hetkel ahistab Ühendriikide kümneid, kui mitte sadu akuutsemaid valupunkte. Mistap partei, mille ladvik ja kandidaadid eeldavad, et USA laiema elanikkonna poolehoidu on võimalik saavutada drag queen showde populariseerimisega või TikTokis kuulsust kogunud trans-aktivisti Valge Maja Ovaalkabinetti audientsile kutsumisega, tulistab ise endale jalga. Ja mitte pisikesest püstolist, vaid kurikuulsast massimõrvarite lemmikrelvast nimega AK-15.

Seda ka, et demokraatidepoolne lokulöömine stiilis “the sky is falling! USA demokraatia on ohus, kui vabariiklased võimule tulevad!” ei ole ilmselgelt töötanud. Ameeriklane pole nõus õndsa tuleviku nimel kartulikoori sööma. Nö. keskmise ameeriklase jaoks, kel napib vahendeid igapäevase autokütuse ja toidu ostmiseks, on demokraatia lihtsalt sõnakõlks. Demokraatiat lastele õhtusöögi ajal taldrikule ei tõsta, hommikul tööle suundudes bensupaaki ei vala. 

Pealegi, asjaolu, et vahevalimistel võidutseb viimatistel valimistel koore korjanute vastaspartei, on pigem reegel kui erand. Valijad on kahe aasta jooksul saanud maigu suhu sellest, mida eelmised valimised endaga kaasa tõid, ning väljendavad oma suhtumist. Meenutame, et 2018. aasta vahevalimised, mil Trump oli kaks aastat pukis olnud, kinkisid suure võidu demokraatidele. Seetõttu täna, mil Biden (nagu ta eelkäija Trumpki) pole riiki tüürinud sinna, kuhu lubas, on valijail täielik õigus öelda, mis nad asjast arvavad. 

Ahjaa, üks demmide fopaa tuli veel meelde. Puudutab koolisüsteemi. Demokraadid on juba mõnda aega promonud ideed, et koolilapsi puudutavates küsimustes jääb viimane sõna koolile, mitte lastevanematele. Republikaanid seevastu tähtsustavad vanemate rolli lastega seotud otsuste tegemisel. Arvake kolm korda, kumb idee Ühendriikide valijaskonnale, kaasa arvatud mulle, paremini peale läheb? Just. Vabariiklaste oma. Mistap ei tasu imestada, et isegi minusugused üsna veendunud demokraadid hääletavad käesolevatel valimistel oma partei kandidaatide poolt pika hambaga. Valivad kahest halvast parima, sest, nagu Rentski ütles, vabariiklased ja ja demokraadid on paraku ühe ja sama tagumiku kaks kannikat. Kummagi jaoks pole valija huvid esikohal. Nende kaitsmise asemel tegeldakse Kapitooliumil põneva ja tasuva spordiga, võidujooksuga võimu ja raha nimel. Valija osaks jääb üksnes raja kõrvalt ergutusi hõigata ning Gatorade-topsikesi  jagada. 

Lõplikud valimistulemused selguvad paari lähipäeva jooksul. Ehk mul tuleb tuju ka update teha. Elame, näeme. 

CNN: Democrats are out of touch with American voters

Novebmer 08/2022                                                                   Image: internet

“Elections belong to the people. It's their decision. If they decide to turn their back on the fire and burn their behinds, then they will just have to sit on their blisters.” ― Abraham Lincoln