Boondocking

 


Matkaterminitest. Pauli ja minu poolt eelistatuim laagri-variant kannab veidravõitu nime boondocking. Asi selles, et matkasõidukitega reisijail, omagu nad siis truck camperit, minibussi, auto järel veetavat matkatreilerit või hiiglaslikku motomaja – neil kõigil on laagripaika otsides valida suures plaanis kahe võimaluse vahel: campground või boondocks. Esimene tähendab, et ööbid suhteliselt tsiviliseeritult, elik saad mõõduka tasu eest lunastada isikliku laagriplatsi ning soovi korral ühendada sõiduki, milles elad, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrku. (Paljud campgroundid pakuvad lisaks ka üldkasutatavaid dushiruume ja pesupesemisvõimalust, WCdest rääkimata.) Boondocks on aga hoopis metsikum loom. Maksma ei pea, samas moodsa maailma eelnimetet mugavustest pole nois paigus juttugi, või õigemini, on küll, kuid need mugavused peavad su enda ratastel majas olemas olema. Meil on.
    
Buundokkida on võimalik mitmel moel. Paul ja mina eelistame ankurduda inimasustusest eemal, metsikus looduses, kuid mõnelgi korral oleme ööbinud ka näiteks Walmarti parkimisplatsil. Ja seda mitte õnnetute juhuste kokkusattumuse või väheste planeerimisoskuste tõttu, vaid täitsa teadlikult, kui kauni punkti A ja kauni punkti B vahele jääb ühe sõidupäeva jaoks liiga palju kiirtee-miile. Buundokkereid tervitab suurima rõõmuga hulk ettevõtteid üle kogu riigi, alates nimetet Walmartist lõpetades restoranide, kasiinode ja kirikutega. Enamjaolt ärihuvid mängus, mis muud. Ostlemis-sundi või kogudusega liitumise kohustust, jumal tänatud, siiski pole. Ainus, mida reisisellidelt oodatakse, on parkimine platside kaugemasse, vähem rahvastatud nurka, et mitte jalus olla, ja muidugi viisakas ülalpidamine - penid rihmas, prügi kastis, ning muu säärane.
 
Boondockingule on üles ehitatud ka kaks siinmail ülipopulaarset, matkajaid ja ööbimisvõimaluse pakkujaid kokku viivat organisatsiooni: Boondockers Welcome ja Harvest Hosts. Meie liitusime hiljuti viimasega. Liikmemaks 99 dollarit aastas, selle eest saad valida rohkem kui 3200 farmi, veinimõisa, pruulikoja, vabaõhumuuseumi jne vahel USAs ja Kanadas ning nende territooriumil tasuta ööbida – tuleb vaid omanikega ühendust võtta, et kuupäev kokku leppida. No enam-vähem nagu Airbnb, kus nii omanikud kui üürilised jätavad veebi omapoolsed tärnikesed ja kommentaarid, kehvasti käitunud ööbijaid edaspidi jutule ei võeta, kehvasti käitunud omanike õuedele ei tulda. Kirjutamata kokkulepe on, et külalised ostavad väikese koguse veini/puuvilju/kartuleid/õlut, või mida iganes omanik toodab. Win-win: majutaja saab mõningase sissetuleku, teel olija saab turvalise ööbimispaiga ning maaelu eksootikat kauba peale. Meilgi on siin sügisepoole plaanis veinituur kodu-osariigis. (Californias oleks muidugi ägedam, aga neil seal olid juba enne Putini prohmakat säendsed kütusehinnad, et võtsid vähimagi isu road trippida.) Mõtle, kui mõnus – sõidad perest peresse, mekid kohapeal valmistet märjukest, õhtul pole muret, kuhu magama keerata, hommikul tõused omaenda mõnusast camperi-voodist, paned truckile hääled sisse ja veered järjekordse veinikuninga värava ette. Parkimine on Harvest Hosts'is ametlikult limiteeritud ühe ööga, kuid omanikul pole keelatud pakkuda peatuspaika ka järgnevaks, kui omavahel kenasti sobitakse või juttu kauemaks jätkub.   

Boondockers Welcome töötab enam-vähem samal põhimõttel, kuid majutajad pole tingimata äri peal väljas, nad lihtsalt juhtuvad kenad lahked inimesed olema, kel suuremat sorti maalahmakas käes, kuhu võõraid parkima lubada. Tihtipeale on ka majutajad ise vähemasti osa aastast matkasõidukitega tuuritamas, niisiis ühised huvid, eks. RV rahvas hoiab siinmail vägagi kokku. Ja sedasamust RV rahvast, kelle hulka meiegi Pauliga kuulume, on Ühendriikides palju. No ikka väga palju. Üle 11 miljoni majapidamise.

Fotodel on võrdluseks kaks boondocking-ööbimiskohta hiljutiselt reisilt, esimene neist Death Valley's. Taamal idas kõrguvate mägedeni mõõdab linnulennult umbes 25 kilomeetrit. Nende kilomeetrite peal pole üsna tõenäoliselt inimhingegi. Niisamuti ka kõigis teistes ilmakaartes me ümber, mitmekümnetel kilomeetritel. Aga alumisel pildil on Walmarti parkimisplats kusagil Nevada osariigis. Jah, buundokingu mitu nägu... 

------------

The boondocks is an American expression from the Tagalog (Filipino) word bundók ("mountain"). It originally referred to a remote rural area. It has been used in American English since the mid 20th century and the term 'boondocking' refers to the practice of staying overnight in a car, caravan, camper van or RV in places that are not set up to accommodate campers, and thus have few or no facilities. Boondocking in an RV is when you camp without hookups to electricity, water, or sewage, it can take the form of parking your rig deep in the backcountry or pulling over at a highway rest stop. What’s important is that you are self-sufficient. (The activity is also called ‘dry camping’ or ‘dispersed camping’.) Someone who practises boondocking is a boondocker. If you’re considering an extended road trip, boondocking is a great way to save some money and allows for more freedom in your route planning. You won’t need to make reservations, and you can go nearly anywhere.
 
March 21/2022                                                                                         Fotod: Paul
 
“Home is where you park it.” ― Unknown

1 comment:

  1. Epp, nii mitmestki küljest oled oma eluga mulle eeskujuks, ütleks isegi, et iidoliks. Kui praegusel ajal tunnen, et CV on minu jaoks liiast (kuigi eelmine suvi proovisin) ja lapsega ikka omajagu tüütu, siis paarkümne aasta pärast usun, et just nii ma reisida tahangi. CVga boondockides. Aitäh inspireerimast.

    ReplyDelete