Pole parata, ma vist ikka olen parandamatu kõrbe- ja kõrtside inimene (vt. eelmist postitust). Suurlinn Seattle on mind juba enne sinna teeleasumist suutnud stressi ajada. Eile õhtul üritasin Tänupüha õhtuks mõnes hotellilähedases restoranis lauda broneerida. Juba mõnda aega kasutan OpenTable teenust, neil on väga kliendisõbralik süsteem, lihtne bronnida, lihtne tühistada, boonuspunke kah koguneb. No ja mis te arvate, kas oli tegemist kerge ülesandega? Mkmm. Paistab, et Seattles ei vaevu keegi kodus kalkunit küpsetama, kõik tahavad sel õhtul väljas süüa.
Viimaks siiski leidsin paar arvestatavat varianti. Hakkasin juba ühes neist broneeringut tegema, kui mulle kargasid näkku järgmised read: Due to COVID restrictions and limited capacity requirements, we kindly ask that you keep your stay under 90 minutes to help us accommodate all our guests. Vabandust??? Et ma tulen ja toon teile oma raha, ja teie kirjutate mulle ette, kui kiiresti oma toidu ja joogi alla pean kugistama? Arvatagi, et sellesse toitlustusasutusse ma oma jalga elu sees ei tõsta. Aga jah, laud õnnestus lõpuks mujal kinni panna, hotellist 15 minutit kõndi, ja ei mingeid ajapiiranguid. Isegi mitte koroona-piiranguid, kui maskid välja arvata. Mida siinkohal kommenteerin Kauri terase tähelepanekuga, mille ta kusagil blogimaastiku avarustes hiljuti välja käis – söögikohtades paned maski ette, kui lauda juhatatakse või lauast lahkud. Kuid lauas istudes võid maski eest võtta, et muuhulgas näiteks kõrvallaua inimestega sülge pritsides suhelda. Aga noh. Mis mina ka epidemioloogilisest etiketist tean. Minu ülesandeks on korralikult maski kanda, seda ka teen, kus ja kunas kästakse.
Kui veel põgusalt Viirusest rääkida seoses Seattlega, siis Taj Mahali kuulama saab vaktsineerimistõendiga või negatiivse 72h testiga. Ja näiteks Chihuly klaasiaeda samuti, sinna kavatseme kindlapeale minna. Mistap ajan endale pulga ninna enne reisi ning korra ka Seattles olles, siis ma ei pea tänaval külma vihma käes ligunema, samal ajal kui vaktsineeritud Paul soojades siseruumides kultuuri naudib. Kas ma juba mainisin, et Seattle on see linn, kus kogu aeg sajab? Ahjaa, suur osa asutusi ja üritusi annab siiski teada, et vaccine verification and negative testing is recommended but not required for large indoor and outdoor events.
Foto valisin me hiljutiselt Oregoni rannikureisilt. Ei mingeid broneeringuid. Ei kedagi piitsaga kõrval seismas, et sa oma kausi ruttu tühjaks helbiksid. Ei mingeid vaktsiinitõendeid. Tõsi, samas ka ei mingit suurlinnasära, valgeid laudlinu ja hõbenõusid, Taj Mahalist rääkimata. Hmm… kuidas need asjad selle rohu ja rohelisega olidki?
November 18/2021
“Hospitality is central to the restaurant business, yet it's a hard idea to define precisely. Mostly, it involves being nice to people and making them feel welcome. You notice it when it's there, and you particularly notice it when it isn't. A single significant lapse in this area can be your dominant impression of an entire meal.” ― John Lanchester
Tegelikult on terves Washingtoni osariigis ametlikult ette nähtud igas restoranis/kohvikus, avalikul üritusel (public event), lõbustuskohas vaktsineerimispaprit või negatiivset testitulemust (max 72 h) näidata. Kui midagi ette näidata pole, siis saab nt süüa ainult kaasa. Mida lähemal Seattlile, seda rangemalt seda ka praktiseeritakse.
ReplyDeleteHm. No siis on ametliku nõude ja viljeldava praktika vahel ilmselgelt käärid, mis Washingtoni osariiki puudutab. Sama tegelikult ka meil siin Oregonis.
ReplyDeleteNäiteks Seattle kuulus kalaturg:
"According to King Country public health, as of 9/13 vaccine verification and negative testing is recommended but not required for large indoor and outdoor events. There are no capacity limitations or physical distancing requirements for outdoor events."
https://www.pikeplacemarket.org/event/26th-annual-magic-in-the-market/
Aga noh, eks ma käin ise kohapeal ära, siis oskan täpselt öelda, mismoodi need asjad neil seal Seattles käivad.
Seal kalaturu juures pole mingit võimalust midagi kontrollidagi, peaks mingi aia ette panema kui kontrolli vaja :) ma elasin 19 aastat Seattle'is, alles eelmisel aastal kolisin sealt 20 miili lõuna poole. Igatahes edu! Minu lemmikud seal turul on prantsuse kohvik Le Panier, tänaval, mitte turuhoones, neil on väga head küpsised ja pirukad (tart, mitte pie), Uli's sausages ja Beecher's cheese. Mulle meeldib siin Seattle'is kuigi viimase aastaga on meeletult kodutuid juurde tulnud. Ja vihma sajab ikka palju vähem kui nt Iirimaal või Eestis.
ReplyDeleteOo, sa oled Seattle’s kohalik!? Issake, siis sa tead loomulikult minust paremini, kuidas asjad seal käivad. Ja äitäh söögikohtade soovitus eest, panen kõrva taha. Me oleme Pike Place Marketil korra käinud ka, paar aastat tagasi, aga külastus oli põgus. Selle tripi ajal elame üsna turu lähedal, saab põhjalikumalt ringi tuustida.
ReplyDeleteMis kodututesse puutub, siis jah, see on probleem. Aga mitte üksnes kodutute oma, vaid ühiskonna tervikuna.
Ja kui ma nüüd meenutama hakkan, siis eelmise Seattle visiidi ajal ei saanud me vihma, päike säras kogu aeg… :)