The Evil Exercise Queen

 


Ma olen… kuidas seda nüüd sõnastadagi? No ütleme nii, et ma olen väga liikuv inimene. Füüsiliselt aktiivne. (Jätan siinkohal lisamata “oma vanuse kohta”.) Niisiis väga sobiv saksa lambakoera omanikuks. Mingi diivanil lebotav tõug ei pakuks mulle piisavalt väljakutset. Aga, nagu selgub, ka tõuomadustel on piirid. Lillikese pealt on selgelt näha, et talle sobiks nii mõnigi kord, et perenaine rahulikumalt võtaks. Ranniku-reisi ajal vedasin koera me kolme poolt ette võetud jalgsimatkadele lisaks ka pikkadele pissitiirudele, sest noh, mulle endale meeldib kõndida. Ilmselt hakkas Paulile minu ja Lilli liikumis-eelistuste vastandumine silma, tabas ära, et loom oleks mitmel puhul meelsamini niisama chillinud, aga aeti muudkui jälle jalule, rihm külge, ja marss. No ja nii juhtuski, et ühel hilisel õhtupoolikul, kui ma päeva ei tea mitmendat koeratuuri plaanisin, pöördus Paul Lilli poole, pomisedes poolihääli: “Lilli. Don’t go. She’s the evil exercise queen.”

Foto: Paul. Ma vannun, et Lilli kõrvad pole ludus seetõttu, et teda jalutama sunnitakse. Pilt nimelt on tehtud Cape Blanco tipus, hommikuse tormi-ilmaga, Lillil nina vastutuult ja kõrvad laperdamas. Ennäe, Paul suutis ka iseend pildile jäädvustada.

October 07/2021

“Walking a dog is a lesson in the simplicities of happiness, but you need to throw sticks to get maximum benefit from the lesson.” ― Steve Fowler

4 comments:

Kaamos said...

Kui kaua te juba koos olete, kümme aastat?
Mõtle ometi, ta kutsub sind ikka kuningannaks... :)

Epp said...

Üksteist aastat, Kaamos, üksteist...
Ja no sina ikka oskad ilusti öelda :)

TT said...

Meie koerte aktiivsusega on kummaline. Vanemal koeral trepist üles minna raskevõitu aga kui jagab ära, et väljasõit siis risti uksel ees ja hirve hüpetega auto juures. Matkal sai muretseda kuidas vastu peab: rajal probleemi polnud, ööuni oli ainult sügav, nagu kõigil teistel. Väiksem on niikuinii energiajänku, tema jaksab kaasa ronida, peaasi et vett küllalt.

Epp said...

TT, meil on vastupidi - Lilli miskipärast tõrgub, kui me matka kodunt alustame. Poeks ei tea kuhu, aga mitte trucki. Kui juba reisil oleme, siis pole mingit probleemi.
Arusaamatu. Mingi lapsepõlvetrauma vist, midagi, mida me koeraomanikena Lilli kutsikapõlves valesti tegime.