Tundub, et mind on tabanud postitusteemade ikaldus. Ega ma muidu juba teist korda kellegi teise mõttelõnga kaaperdaks. Eelmises postituses Anu oma, käesolevas ühe lahke kaasblogija oma, kelle kinnist veebipäevikut mul luba lugeda.
Aga teema ise on sedakorda vesine, nimelt pesemisest tahtsin rääkida. Inspiratsiooniks eelpool viidatud blogiomaniku tõdemus, et ta saab end pealaest jalatallani puhtaks vähema kui ämbritäie veega. Vot just! Hingesugulane! Mina saan ka! Ning ämber, olgu öeldud, pole isegi mitte see tavaline kümneliitrine, vaid väiksem, kaheksa ja pool liitrit. Tõsi, "ämbripesu" ei toimu minu puhul kodus, vaid hoopiski matkaolukorras. Olgu, et praeguseks on meil jah tänu camperile võimalik valida üsna luksuslik matkamisviis, vannituba kaasas ja puha, aga ega camperi veepaakki pole põhjatu. Mahutab 136 liitrit, kui täpne olla. Paarinädalase in the middle of nowhere viibimise jooksul peab niisiis kokkuhoidlik olema: nõudepesuveega ja enda pesu veega ja vetsuveega. Viimatimainitud peent teenust kasutan põhiliselt ainult mina, ning põhiliselt vaid hilisõhtuti/varahommikuti/öösiti, kui laiskus või koerailm ei võimalda asjaajamiseks camperist välja kobida. Muude puhkude tarvis on ometi põõsad ja puutagused olemas. Linnatingimustes osutub WC vaat et vajalikumakski kui wildernessis - harvad pole korrad, kus ma või Paul täname õnne, et liiklusummikusse sattudes on võimalus kiirelt truckist välja hüpata ja camperisse ronida, kui kibe häda käes.
Anyway, tagasi tolle 8,5 liitrise ämbri juurde. Aastatepikkuse kogemusega matkajana hämmastab mind jätkuvalt tõsiasi, kuivõrd vähese veega on võimalik ihu puhtana hoida, ja kuivõrd palju H2Od ma sellega võrreldes kodustes tingimustes enda kasimiseks tarbin. Kusjuures, ega ma kodus kah ju mingi laristaja pole, kaugel sellest, pigem vägagi kokkuhoidlik. Aga vahe väiksemat sorti ämbritäie ja selle veekoguse vahel, mida normaalmõõtu vannitoas pesemisprotseduurideks pruugin, tundub ikkagi tohutu. Iga kord, kui pikemalt looduses viibimiselt naasen, langen mõneks ajaks sügavatesse süümekatesse. Paraku loksutab mugav vannituba ja kraanist volilt jooksev kuum/külm vesi üsna pea vanasse vakku tagasi... Samas, hea teada, et kui vaja, saan väga vähesega hakkama. Ausalt, ma ei luiska – 8,5 liitri veega saab üle kere korralikult puhtaks, juuksed kah. Selleks on muidugi mõningaid kavalaid tehnikaid tarvis hallata, ja ega need niisama külge ei hakka, ikka kogemusega. Välitingimustes pesemisel on veel see äge eelis, et kui juhtub natukegi jahedam ilm (ma muide olen ka kerge külmakraadiga vabas õhus “vanni” võtnud), on peale pesemist ning puhaste, soojade rõivaste selgaajamist tunne nagu jumalannal. Täiesti uuesti sündinud.
Paar sõna joogiveest ka. Meil siin Oregoni kodus on oma isiklik puurkaev, põhjavesi käib mitmest-setmest laavakivikihist läbi, kraanist tuleb kristallselgena, puhta maitsega. Oregon on väidetavalt parima veekvaliteediga USA osariik, ikka sellesama “laavafiltri” tõttu. Ega siis ilmaasjata pole siinkandis väikesi ja suuremaid pruulikodasid iga issanda nurga peal - õlle kvaliteedi määrabki ju suures osas vesi.
November 23/2020 Foto Internetist
“There must be quite a few things a hot bath won't cure, but I don't know many of them.” ― Sylvia Plath
huvitav, kust see komme tuleb, et puhas olemiseks/tundmiseks peab alati, iga päev, üle kere pesema? vist inimesed, kes on titest peale harjunud vannitamise ja dušiga. sotsiaalne surve. mina olen leidnud, et kord nädalas saunas/vannis käia on igati piisav, omavahel öeldes, saab ka vähemaga hakkama, kui pole vaja esinduslik olla. tavalisel tööpäeval esinduslik olemiseks piisab, kui pesta 1) nägu ja kaela 2) kaenlaaluseid 3) jalgu 4) bikiinipiirkonda. saab sooritada rituaalsed kümblused 1 pesukausitäie veega. umbes 5 liitrit. vähem tegelt, vist kausi max maht on 5 ja ma ei pane teda ääreni. aga mõõtma praegu kah ei hakka. -- sama reisides, kui ainus pesemisvõimalus on nt mõne Poola bensiinijaama peldiku tilluke kraanikauss. intiimhügieeni saab samas peldikus joonde pooleliitrise joogipudeli abil. (aga kui ma sel teemal õppevideo teeks, kas selle peaks siis OnlyFansi panema?) ehk siis ühiskonna hüvangut arvestades kasida vaid haisvaid ja nähtavaid ihuliikmeid. selg ja sääred jms ei lähe mustaks, kui just sütt vms ei kühvelda. no higistamisega natuke. ehk. aga see ei haise mujal kui ülalmainitud piirkondades. peapesemine on eraldi teema... mul läheb 3 kausitäit. 1 pesemiseks, 2 loputamiseks. ema õpetus, et kui vett v sooja vett on piiratud kogus, võtta vähem vett esimeseks ja rohkem teiseks loputamiseks. piisab igati kui kord nädalas. heaküll, max 5 päeva tagant.
ReplyDeleteaga ma tunnistan täitsa, et on inimesi vastupidiselt tundliku nahaga, kes hakkavad üle kere kipitama, kui ei saa üleni pesta, lihtsalt - enamasti on pesemine ühiskondlik surve ja kahjulik harjumus :) eriti keskkonnale muidugi. ja kallata puhast joogivett ekskrementide peale on, kui mõtlema hakata, mailma suurim totrus isegi enne pudeliveetööstust. hea küsimus: miks ei ole rohkem levinud vesipeldikud, kus loputuskasti läheb vesi, millega on kraanikausis käsi pestud? tehniliselt ega bakterioloogiliselt ei ole need süsteemid küll nimetamisväärselt hullemad kui praegune peavoolu WC. muidugi, mul hea rääkida - kallates peale käimlaturvast ja elades kompostipeldikuga.
"Koroona aeg hävitab meie mageveevarud," ütles Eesti president, kui ta meie kontori köögis viimati (märtsis) käsi pesemas käis. See lause meenub mulle nüüd iga kord, kui kraaniveed ainult kätepesu pärast vähemalt 20 sekundit solisevad. Ma ise ei lase veel kogu aeg joosta.
ReplyDeleteUnistan oma kodust, kus saaks ökonoomselt kasutada vihmavett ja joogivesi oleks puhas nagu mu lapsepõlve kaevuvesi.
mul tekkis just automajakese kohta küsimus, et kas seal läheb pesuvesi vetsupaaki edasi? olen sellistest süsteemidest lugenud.
ReplyDeleteMina pead pestes 8 liitriga hakkama ei saaks, liiga palju juukseid (kust vahelt šampoon ei taha liiga kergesti välja tulla - alles ma pesin nii, et piirdusin kiirustamise tõttu loputades kahe kausitäie veega ja pärast kammisin pool nädalat šampoonisadet peast välja), aga paljude juuste positiivne külg on jälle see, et ei lähe nii ruttu mustaks - pesen neid kord nädalas või kord pooleteise nädala tagant.
Muu pesemise teeks vajaduse korral poole liitriga ära, Poolas põllu vahel järele proovitud - õigemini, silmad pesin seal põllule kogunenud kastega, pooleliitrisest pudeliveest jagus intiimhügieeniks ja jäi ülegi.
Kodus naudin igapäevast dušši, aga oletan, et selle peale mul üle 5 l ei kulu (kunagi peaks mõõtma), sest ma pmst ainult loputan end üle, sestsaadik, kui aru sain, et seepide jms värgiga pesemisest hakkab nahk kuivusest sügelema. Ja see üleloputus käib soojendamata veega, tähendab, alguses torust tulles on ta toasoe ja seejärel külm. Sest meil on boiler, mida peab kütma ja me ei viitsi iga päev, ainult peapesemiseks kütame. Laiskus on keskkonnasõbralik!
a lisan Birgitta jutule õienduse, et seljast või üldse kere ümbert võib ikka mustaks minna küll, kui higistada ja samal ajal on seal mingid tihedad riided ümber. Iga kord, kui on vaja olnud sportrinnahoidjat kanda (tavalisi rinnakaid ma nagunii väldin), on pärast vaja ka kere pesta, sest siis saab ka sellest piirkonnast haisuohtlik koht.
ReplyDeleteMina käin küll iga hommik duši all sest ma vahetult peale ärkamist hakkan higistama ja kui ma seda veega maha ei loputa siis kleepun päev otsa. Väga ebameeldiv. Aga mu dušš ongi põhimõtteliselt veega loputamine. Šampoon on ainuke vahend mida ma kasutan.
ReplyDeletePõhimõtteliselt ajaks ka purgitäis vett ja miski, millega end hõõruda, asja ära.
Kuid ma olen olude sunnil elanud mitu aastat dušita. Siis käisin iga hommik soojaveeämbriga õues. Aasta läbi. Täiesti tehtav kuni -22 kraadiga (madalamaid kraade ette ei tulnud, selles mõttes ma ei tea, kus see tehtavuse piir on). Olgu, pead ma alla nulli õues ei pesnud aga seda sai edukalt kraanikausis teha.
Selline iga ilmaga õueskäimine on põnev. Mida kõike ei näe, kuule ja koge. Mugavus teeb inimese laisaks, nüüd on dušš soojas ruumis ja õueskäimisi meenutan helge sõnaga kuigi vabalt võiks jätkuvalt õues käia...
Mugavus on see, mis üle keha pesema ajab. Olen elu jooksul sunnitud küll ainult kausiga piirduma, aga sooja voolava vee vastu ei saa ükski kauss ning kehaosade ükshaaval pesemine on mõistlik vaid siis kui pesta on vaja käsi ja nägu, kui juba rohkem kehaosi, siis on tüütu mässamine - ekstreemsetes oludes saab hakkama, aga kodus ei taha. Ma lohutan end sellega, et kogu pesemise aja ikka vett jooksta ei lase. Külmavaresena see häda, et kui pesuruum on külm, siis kulub vett rohkem, sest vähemalt sooja vee all saab end soojendada.
ReplyDeletejaa, hülgena on palju lihtsam!
ReplyDeleteA külmavarestest rääkides - mul on sõbranna, kes peseb oma igapäevast pesemist just niiviisi oluliste osade kaupa, nagu Birgitta kirjeldas (ja nagu minu lapsepõlves oligi vist tavaline? paljudel neid sooja veega vannitube ikka oli?) ja üle kere pessu läheb kord nädalas, kui sauna kütab. Sest ta on nii külmavares, et tal on soe pesta ainult saunas või äärmisel juhul kuumas vannis, aga seda ju iga päev ei korralda. Igas muus variandis on tal "vesi on külm ja märg, võeh".
ja ei kurda keegi, et ta haiseks.
Ma kirjutan enam-vähem kõigele, mis Birgitta ütles, alla. Kultuuriti on pesemistraditsioonid muidugi erinevad, aga laia lauaga lüües võib öelda, et tänapäeval pesevad inimesed end liiga palju ja liiga tihedasti.
ReplyDeleteNotsule, camperi teemal: meil on vanem, odavam mudel, päris nii ei ole, et pesuvesi WCd loputab, aga WC reoveepaagi tühjendamine käib sedasi, et kõigepealt pumbatakse seal olev ollus (nn. black water) välja, ja siis loputatakse paak kasutatud pesuveega (nn. gray water) üle. Nii ei lähe pesuvesi päris raisku, tal on sekundaarne praktiline kasutusotstarve. Uuematel camperimudelitel on aga jah igasuguseid keskkonda säästvaid kavalaid nippe külge keevitatud.
Ise olen elu jooksul igasugustes erinevates pesemisoludes elanud, alates pesukausist ja kasutatud pesuvee (ja muidugi ka vana hea solgiämbri) välja tassimisest, sest puudus kanalisatsioon, lõpetades... nojah, lõpetades praeguse luksusega kahe vannitoa näol, mida ma tänu eelnevatele kogemustele õnneks vääriliselt hinnata oskan.
Ma olen enamuse oma elust elanud ilma veevärgita majas. Ma ei tea, kas nüüd vana ea mugavusest või mis - aga ma käin iga päev duši all. Kuuma duši all. Ligunemas. Ma muidugi olen kõva sportlane ka, peale trenni enese pesemata jätmine pole kaasinimeste suhtes viisakas. Huvitav on see, et ma muidu olen suur veepõlgur küll, ega mulle ei meeldi vees olla või märjaks saada, aga duši all ligunemas käin ikka :D
ReplyDeleteja mulle meeldib just vesi ja vees ja vee all olla, hea siis, et ma ka sooja-külma mõttes hüljes olen - nii saan oma veesolemise vajaduse tihti kuskil veekogus ära lahendada ja ka kodus dušitamiseks pole vaja sooja vett kogu aeg teha.
ReplyDeleteSG Universe seriaalis leiutas kosmoselaeva sattunud nohik vähese veega duši võtmise - auru pihustamise teel. Elektrivarustuse katkemine seda tegevust küll kaua jätkata ei lubanud.
ReplyDeleteKuidas päris astronaudid pesevad?
ma ei saanud seda guugeldamata jätta. Kõige lihtsam variant: niiske lapiga.
ReplyDeleteSkylabis oli mingi survedušš, aga kirjelduse järgi tundub see õudne jukerdamine ja päris riskantne ka, ennem juba võtaks selle niiske lapi. Rahvusvahelises kosmosejaamas pigistavad endale pigistuskotist vedelseepi ja vett peale ja pärast nühivad rätiga kuivaks (ja pmst föönitavad ka), juuste jaoks on šampoon, mis väljaloputamist ei vaja.
https://airandspace.si.edu/stories/editorial/how-shower-space
Vesi läheb muidugi puhastist läbi ja taaskasutusse.
Ma guugeldasin eile õhtul ka kohe, aga ma ei viitsinud kommenteerima hakata :D
ReplyDeleteTuli meelde F. Herberti "Düün" ja nende... need ülikonnad, mis vett ümber töötlesid ja säilitasid, ma ei mäleta enam, kuidas neid nimetati, ma lugesin "Düüni" sada aastat tagasi.
paistab, et kehaosade eraldi pesemist kausis peab õppima, muidu on jah tüütu mässamine. no tõesti, õppevideo tarvis. kriisiolukorras hädavajalik. šampoon tuleb juustest välja, kui teda mitte panna pudelist pähe, vaid kruusis lahjendada. niiet on mingi sõrmepaksune kiht šampooni, millest saab kruusitäie lahjat šampooni, mis ilusti juustes õigesse kohta läheb. ja siis juba esimese pesuveega pooleldi välja tuleb, teine pool esimese loputusveega ja teine loputusvesi on igaks juhuks. kah pikad juuksed, aga väiksemas koguses kui Notsul. kellel, ma olen tähele pannud, oli viimati vaid umbes kübarasuurune pesukauss, kuhu mahub ainult pea ja juuksed, aga vett siis vastavalt väga vähe. ma mõõtnud ei ole, aga tundub, et tolle kausi maht max 4 liitrit. kui mitte 3 ja pool. :) see, kausi kuju peab ka õige olema, et veekiht oleks piisavalt paks. kuhu vähemalt pool pead ära mahub.
ReplyDeleteja ma olen ka sellest 'võeh, vesi on ju külm ja märg' parteist. väjend 'toasoe vesi' on mumst ilmne oksüümoron - isegi kui tuba on soe, on seal seisnud vesi ikkagi külm mis külm, ja sellest külmem on juba jääkülm. jõle mõeldagi.
Düün on väga hea näide. ma sellest saagast rohkem pole vist osa saanud, kui vaadanud esimest filmi. (ja kus kellegi peale v poole sülitamine oli viisakas - tänan teid oma vedelikku meiega jagamast, tuli vastata.) seda, kus see näitleja, kes Twin Peaksis oli täiskasvanu, oli alles nunnu poisu. Kyle...miski... oeh, kas ma pean tõesti imdb peale minema. või teeks parem mälumängu - kes mäletab peast? McLaughlin?
MacLachlan :)
ReplyDeleteOo, keegi mäletab veel Twin Peaksi!! Ma olin andunud fänn. Peaks uuesti kõik osad üle vaatama.
ReplyDeletekle Twin Peaks on ju nüüd, kus uued hooajad tulid, üleüldiselt aktuaalne.
ReplyDeleteA Birgit, kausi suurusest olenemata ei saaks ma 8 liitriga hakkama. Praegu mul vist ongi 10-liitrine kauss, päris täis ma teda ei pane (pea peab kah sisse mahtuma!) ja niiviisi läheb loputamiseks 3 kausitäit. Mis teeb isegi juhul, kui ma panen korraga ainult pool kaussi vett täis, 15 liitrit.
Šampooni sihin ma ainult juuksejuurtele, sest need on ainsad kohad, mis rasvaseks lähevad, muud juuksed saavad šampoonist oma osa siis, kui ma esimest korda peadpidi kaussi lähen.
Lahjendatud šampooniga ei saaks ma hakkama, see lihtsalt voolaks üle juuste maha ega jõuaks juuksejuurteni muus piirkonnas kui ainult kuklas. Mu juuksed ei võta pesu alguses väga hästi vedelikku sisse, mis siis, et selleks hetkeks olen ma nad juba märjaks teinud. Pärast ei anna see-eest jälle vett välja ja käin päev otsa märja peaga ringi.
jeerum, palju neid siis on juba? Twin Peaksi hooaegu. ma olen näind vist 2, esimene mis lõppes sellega, et agent (issver, nüüd mul läks tegelase nimi meelest ära...aga ikka ei lähe järele vaatama; Kyle McLachlan ühesõnaga).. jäi sinna Black Lodge'i. ja siis teine, see psühhedeelne, kus ta välja saab... kas sellel üldse mingit lõppu oli, ei mäleta. kuidas ta nagu sai välja ja sai kokku ja voodisse selle oma töökaaslasest armastusega aga siis lõpuks tuli välja, et nemad ikka ei olnud nemad, vaid nende nägu hoopis teised inimesed? ja eellugu Fire, walk with me, mis lõppes seal, kus esimene hooaeg algas.
ReplyDeleteNotsu, su 10-liitrine kauss on arvatavasti, niipalju kui ma mäletan, liiga lai ja lame. sinna ei saa piisavalt paksu veekihti tõesti muidu kui ääreni pannes. mul läheb just ainult lahjendatud šampoonilahus peanahani, muidu kleepub just pealmiste juuste külge, kus tast mingit kasu pole. ja kui panna pea peale šampoon ja siis pea vette, siis on jälle liiga lahja. - loomulikult siin on jutt umbes sellest, et kas liha v kala vms, sest meil juuksematerjal ja toim on ikka väga erinevad. näiteks juuste kuivatamiseks on mul parim meetod pesta õhtul pead, väänata neid natuke käterätikus, siis panna teine, kuiv käterätik padja peale ja minna magama. hommikuks on kuiv, ja boonusena selline soeng, et Claudia Schiffer läheb näost kahvatuks. ma muidu neile seda au palju ei tee, et nimed meelde jätaks, aga juhuslikult jäi silma ja meelde pilt temast, kus oli just selline soeng tal. see eeldab muidugi voodi suuruse ja kõrguse ning juuste pikkuse õiget proportsiooni. nii et üle padja ja voodiotsa juuksed päris maha ei ripu. või nii pikka voodit, et pool meetrit saab jätta padjast voodiotsani.
kiireks päevaseks kuivatamiseks on vaja 3 suurt käterätikut v väiksemat vannilina. 1 väänad juuksed välja, siis 2. rätikuga keerad natukeseks ajaks turbanisse, kuni rätik läheb märjemaks ja juuksed kuivemaks, siis 3.-ga korrata operasiooni. ja siis võib juba õue minna :)
aga nüüd ma lähen ja mõõdan oma kausid üle. :D
võibolla peaks pead pesema ja selle vee kah täpselt üle mõõtma... kriisiolukorras väärtuslik teave. - teisest küljest, päris kriisiolukorras hakata pead pesema on hoopis imelik. aga kolmandast küljest - luksus on esmane eluvajadus, niiet inimlikkuse säilitamiseks vist ikkagi peaks. vahetevahel. isegi piiratud ressursside tingimustes. eriti just neis tingimustes.
kui veega on kitsas, siis on olemas ka pulberšampoonid. Puistad pähe, kammid välja.
ReplyDeleteMa mõlgutan, kas vanasti andis juuste puuderdamine mingil määral sama efekti.