Tuline kahju, et minus vähimatki influenceri-ainest pole. Küll siit saaks praegu hea #KOOSTÖÖpostituse. Kõigepealt hämaks natuke, et mitte liiga reklaamiselt peale lennata – no näiteks et ilus ilm ja toas istumisest villand ja et pidasin plaani, mida säärasel kaunil pealelõunal teha, ja voilà, kargas pähe mõte: peseks õige aknaid! Ja täitsa juhuslikult oli mul kraanikausi alusest kapist võtta säärane imeline aknapesu-abiline nagu e-cloth. Ja wow, küll töötab hästi, ei läinud poolt tundigi, kui kogu maja aknad nii läbipaistvad, et jookse või peaga klaasi. Koodiga epponvirknaisterahvas59 saate 10% allahindlust, aga enne peate mu Instat ja FBd ja vlogi laikima. Anyway. Ma ei tahtnud õel olla, lihtsalt kukkus kogemata niimoodi välja. Kui ma selle sissejuhatuse nüüd ära kustutaks, tuleks postitus näruselt lühike ju.
Niisiis, tahan rääkida ühest suurepärasest töövahendist, kuigi keegi mulle promomise eest sentigi maksnud pole. Lugu järgmine. Mõnda aega tagasi arutlesid blogivad (nais)inimesed aknapesuteemadel, nii tehnilisest kui ka filosoofilisest vaatenurgast. Ja kui ma ei eksi, oli see Anu juures, kus keegi mainis võlusõna e-cloth. Mul üldiselt pole säärastesse TV-turu stiilis imeasjadesse vähimatki usku, aknaid olen eluaeg edukalt pesnud vanal hääl äädikas-ajaleht meetodil. Või äädikas-köögipaber. Aknapesufriik, nagu ma olen, on tulemus mind täiesti rahuldanud. Kuid miskipärast hakkas too e-cloth kummitama. Et äkki prooviks. Kuna mingit keemiat polla vaja, ainult puhast vett, üldse mingeid triipe ei jäävat, ja nii edasi. Ja teate, mis? Iga e-clothi ülistav sõna on su-la-tõ-si. Võite mind uskuda, sest noh, me kodumaja on justkui akvaarium, seinatäied aknaid, ning nagu ma ilmselt siin-seal maininud olen, on mul puhaste akende fetish.
Ahjaa, üks asi veel. S&G blogist lugesin, et tema läks lausa nii kaugele, et ostis aknapesuroboti. Põhiliselt küll selleks, et oleks, kellega isolatsiooni ajal ja/või vanaduspäevadel suhelda. Ma robotit siiski veel koju tuua ei kavatse, kuigi vestluspartner kuluks tegelikult hädasti ära, kui Paul töölähetustel. Oot… aga äkki teeks tolle rääkiva köögikraani plaani teoks?
Pildil: mina, Lilli, ja puhas köögiaken.
April 11/2020
“My theory on housework is, if the item doesn't multiply, smell, catch fire, or block the refrigerator door, let it be. No one else cares. Why should you?” ― Erma Bombeck
Õudne, kui köögiriistad peaks rääkima hakkama! Mina kraanile: "kannutäis vett!", kraan vastu: "milleks sulle kannutäis, ise teed niikuinii ainult kaks tassi teed ja ülejäänud vesi jahtub niisama, aga mina siin rabagu nagu trääl selle kannutäie nimel! Kas sa pistikult üldse küsisid, äkki tal on klemmid valusad?"
ReplyDeleteKülmkapi-sefid ka...oeh..külmik mõtleb, et ta seekord ei tee tavapärase nurga alt pilte, esiteks on need tüütult ühesugused ja teiseks ei sobi piimapaki värv absoluutselt singitüki mustriga ja vahelduseks tulevadki külmikuselfid "mina koos terava ketšupi pudeliga tšillimas (hihii, "tšillimas", hihi)" või "mina ja porgand siin niisama"....
Pagan, aknaid peaks pesema hoopis...
Nu ainest ju suunamudilaseks küll. Mul tuli kohe guugeldamise isu, et mis imevärk see on :)
ReplyDeleteMul oli juba ammu küsimus, et miks pole keegi välja mõelnud sellist lahendust, et omavahel on ühenduses nutikaal ja nutikülmkapp. Vastavalt kaalu näitajatele külmkapiuks siis kas avaneb või ei avane. Niikunii on asjadel erinevad andmeühendused jms olemas.
ReplyDeleteMa alles hiljuti seletasin tööl lauanaabrile, misasi on nutikaal. Talle tuli meili peale Huawei reklaam ja ta oli veits segaduses. Ma siis selgitasin, et no niuke kaal, et kaalud ennast igal hommikul ja see saadab andmed otse telefoni näiteks, et saad äpist vaadata, kuidas su kaal liigub, ise ei pea järge pidama. Lauanaaber ütles selle peale mõtlikult, et "nojah, siis saavad ju need hiinlased ka teada, kui palju ma kaalun..."
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteNutikaal võiks olla ühenduses e-poega ja kui kehamassiindeks üle lubatud piiri läheb, siis ei lase enam maiustusi tellida ja paneb sunniviisiliselt ostukorvi salatit!
ReplyDeleteMa pean kah aknapesu ette võtma Ei paista enam läbi...
PS! Su esimene lõik on puhas kuld!
Suhtlevatest kodumasinatest rääkides - kas keegi siin "Better Call Sauli" vaatab?
ReplyDeleteMeet Tony the Toilet Buddy!
https://www.youtube.com/watch?v=MelewF3DLo0
Kaamos, nüüd on sinu kord kodumasinate teemat laiendada, kirjuta üks oma suurepärastest juttudest? “Klemmid valusad”… geniaalne!
ReplyDeleteKlari, nutikaal + nutikülmkapp?? Tänan, ei. Ain't gonna happen, vähemasti minu majapidamises mitte =)
ReplyDeleteAnu, jah, see oli mul ka idee edasiarenduses olemas :D
ReplyDeleteTäna jällegi mul tuli toidupoes idee, et võiks olla selline distantseerumise abivahend, kaks meetrit pikk toigas. Muidu teleskoop või liigendiga, nagu tollipulk, sest muidu ei mahu ju kotti ega taskusse, aga kui avalikus kohas tundub, et keegi liiga lähedale tuleb, siis lööd lahti (see võiks veel efektse heliefektiga olla, nagu flamenkolehvik) ja togid seda inimest nii kaua, kuni ta ära läheb.
Mina põlise inimpõlgurina kasutaks seda kogu aeg, ka pärast pandeemiat, nii et tundub mõistlik investeering.
Klari, su toki-ideel on jumet. Eesti ju teada-tundud introvertide maa, turgu peaks ka peale pandeemiat jätkuma.
ReplyDeleteAnyway. Pandeemia teeb inimesed leidlikuks:
"A Florida county is reminding people to maintain a distance of at least one alligator between each other"
https://www.cnn.com/2020/04/04/us/social-distancing-florida-alligator-trnd/index.html
mulle meenus, et kui kunagi sai ostetud esimene tänapäevane pesumasin (pärast seda nõukaaegset, kus pesemine oli ühes osas ja väänamine kõrval?), siis see tegi ja toimetas ju mitu tundi omaette ning mürises... isa või vanaema või keegi pidas seda nagu koduloomaks, et suhtleb ja teeb tööd ja puha, varem pidi ju ise pidevalt võimlema ja mingi hetk vee välja laskma jne. Tänapäeval tundub ulme aga ca 25a tagasi oli reaalsus. Võib-olla kõik need nutikaal-külmkapid ja muud robotid on ka 25 aasta pärast tavaelu?
ReplyDeleteKodumasinad hakkavadki nagu koduloomade kanti juba minema, näiteks robotniidukid ja robottolmuimejad on minu meelest küll sellised. Ma hullult fännan töötavaid roboteid, robotkullereid ka. Nii nunnud mu meelest, ja nii tublid, teevad tööd, ma tahaks neid kiita kogu aeg.
ReplyDeleteMul on komme, et kui ma kohtan kuskil kassi (mistahes kassi ükskõik kus), siis ma püüan selle kassiga vestlust arendada. Nad tavaliselt muidugi ei võta vedu, aga see ei takista mul vestlust alustamast absoluutselt iga viimase kui kassiga, keda ma näen. Ma pean end alati tagasi hoidma, et ma sedasama ei teeks robotniidukitega.
Kassid saavad raudselt aru, lihtsalt vastu ei viitsi öelda. Sest nad on kassid.
ReplyDeleteKas on kedagi, kes vahel oma arvuti peale ei karjuks?
ReplyDeleteIssand, mina räägin kah kassidega. Aga noh, ma räägin siin kohalike koopaoravatega ka, ja sisalike ja linnukestega jne. In the middle of nowhere elamise kaasnähud.
ReplyDeleteNotsu, mina arvuti kui niisuguse peale ei karju. Arvutit kui asja kohtlen õrnalt. Aga erinevate programmide vms peale saan tigedaks küll, kui kusagile kinni jään, oma lollusest muidugi enamjaolt.
Pärast seda, kui õunafirmale üle läksin, ei ole küll kordagi olnud põhjust arvuti peale pahandada. Kõlab nagu seesamunegi (Apple ei ole mulle kahjuks ühtki sooduskoodi andnud, mida teiega jagada), aga no nii on.
ReplyDeleteKüll aga räägin ma väga aktiivselt navigatsiooniäpiga Waze, kui seda autos kasutan, sest esiteks seda teevad kõik ja teiseks, kas te teate, KUI nõudliku häälega räägib Waze eestikeelne naisterahvas (Maarit on ta nimi :D)? See paneb stoilisemagi kasutaja endale vastu vaidlema.
Milleks Wazeiga (või Googliga või kellega sarnasega iganes) vaielda, tee ta hääletuks, palju lihtsam on ignoreerida, kui mittesobivat (sest täna näed ei taha otse või mööda Trt-Tln maanteed sõita) või ilmselgelt ajuvaba trajektoori (eriti Googel, ma pole Wazei nii palju tarvitanud veel) pakub.
DeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteMa ei saa, sest ma pole võõras kohas sõites suuteline korraga jälgima teed, liiklust ja telefoniekraani. Ma kasutan Waze'i ainult seal, kus varem käinud ei ole ja ei tea, kuhu sõita.
ReplyDeleteOk, ma tegelt täitsa mõistan, minu orienteerumisvõime on keskmisest palju kõrgem ka. Ma ikka kipun seda unustama, et kellelegi võib see raske olla. Peamiselt on abilised head, et aega hinnata ja uude kohta minnes on lihtsalt mugavam kui kaart.
DeleteOojaa, Google on mullegi igasugu ajuvabu trajektoore pakkunud. Kasutan kah ainult võõras kohas, kui eksima kipun, tuttavates kohtades ainult segab ju. Kusjuures Google inglisekeelset naisterahvast kutsun nimega Rachel. Ta on üks igavene bitch tegelikult, nõudliku häälega nagu Maaritki =)
ReplyDeleteMuide Rachelist olen täpsemalt kirjutanud siin:
https://viistuhatviissada.blogspot.com/2018/08/lost-in-wilderness-onneks-hoiatas-eesti.html