Oskavad elada



Meil olid paar päeva külalised majas. Sugulased, Eestimaalt. Meist väheke noorem paar, täpselt minu maitse järele matkasellid. Ei torma kasina nädala või kahe jooksul ühest turistilõksust teise, vaid on endale hea tüki aega töölt vabaks teinud (ärge minu käest küsige, mil moel), käepärase matkabussi rentinud, ning kulgevad kiirustamata läbi USA, läänekaldalt idakaldale, täpselt paikapandud marsruutigi omamata. Ärkavad hommikuti oma mugavas bussivoodis, keeravad akna alla, nuusutavad, kustpoolt tuul puhub, ja siis alles teevad päevaplaanid. Või noh, vähemalt midagi sinnakanti, sest ega mina kah täpselt ei tea, mismood neil see navigeerimine käib, eks ole.
 
Vastsete camperiomanikena tunneme me Pauliga muidugi kõrgendatud huvi igat sorti matkasõidukite vastu. Escapecampervan paistab sõna otseses mõttes silma, kuna iga issanda väikebuss on neil erineva kunstitööga kaunistet. Asutatud 15 aastat tagasi kolme surfari poolt Uus-Meremaal, on firma tänaseks ka USAs edukalt tegutsemas. Ning ei, nad ei ole mulle reklaami eest maksnud, paraku. Mulle hakkas nende kontseptsioon lihtsalt meeldima, maalingud ja puha.

Anyway. Hästi tore olemine oli. Sai söödud ja joodud ja maailma asjad paika pandud. Põhiliselt küll inglise keeles, et Paul osa saaks, aga no emakeelt sain kah ikka natukene pruukida. Lilli näitas kõik oma trikid ette, ja täna õhtul, mil külalised läinud, tundub teine pisut pettunud olevat, et värsket verd kusagilt võtta pole, mängukaaslasteks.

FOTOL: külaliste sõiduriist meie kodu ukse ees.
November 20/2019
 “Not all those who wander are lost.” ― J.R.R. Tolkien, The Fellowship of the Ring

9 comments:

Cranberry said...

Aitäh vihje eest! Mu abikaasa sooviks on teha samasugune reis idast-läände või vastupidi. Planeerimine on kõige keerulisem, esialgu mõtlesin, et reisime rendiautoga ja ööbime motellides, ent matkabussiga liiklemine on veel ägedam, sest ise valid tempo ja kohad.

Epp said...

Aga võta heaks, Cranberry! Pealegi, ka matkabussiga liigeldes saab ju mõned motelli-ööd vahele susata, kui isu tuleb. Ja kui sul reisi planeerimise käigus küsimusi peaks tekkima, millele arvad mind vastata oskavat, kirjuta julgelt.

Anonymous said...

Reisimise mõte vist on uute paikade nägemine ja kõikide meeltega tajumine, sealhulgas kõiksugu loodusimede oma silmaga üle vaatamine ja emotsiooni mällu talletamine. Selles suhtes jääb mulle mõistetamatuks USA läbimine idast läände ilma kindla marsruudi ja ettevalmistuseta. Ameerikas on ju nii palju põnevat, seda eriti metsiku lääne osariikides. Milleks kulutada aega sadu kilomeetreid maisipõlde või kolletunud preeriat läbides?

Cranberry said...

Aitäh Epp - annad sõrme...usu, siin maailmas on mõni (sh mina), kes seda abi ka kasutavad.
Uitaja: ettevalmistus on kestnud mul pea 2 aastat, kaardistades paiku, vaadates erinevaid teid...uurides tausta jne. Lihtsalt ei tulnud selle peale, et üheks lahedaks võimaluseks on ka matkabuss ;)...esialgu plaanisime sõiduautoga läbida.

Epp said...

Uitaja, ole kena, enne kui sa järgmine kord kommenteerima tuled, loe palun mu kommentaariumi reeglid läbi, ning järgi neid. Sõna “heatahtlik” on sinna põhjusega sisse kirjutatud. Sinu kommentaar ei tundu mulle heatahtlik.

Nagu sa tead, inimesed on erinevad. See, mis sulle mõistetamatuks jääb, on teise jaoks täiesti mõistetav. Ning ma ei räägi nüüd konkreetsest paarist, kellest mu postituses juttu, aga on küllalt neid, kelle jaoks Ühendriikide road trip tähendabki sadade miilide maisipõldude ja/või kolletanud preeriate läbimist.

Epp said...

Cranberry, ootan kannatamatult su reisiblogi! =)

Mariliis said...

Huvitav, mina olen korduvalt unistanud sellest, et saaks USAs lõpmatute maisipõldude ja kõrbeväljade vahel kulgeda. See on midagi, mida filmides nii palju nähtud ja see tundub just USA-eksootilise kogemusena. Kui saaks seda teha veel ilma igasuguse ettenähtud tempota, sest aega on.... No kõlab väga peibutavalt.

See, et on täpselt kaks nädalat ja sinna tuleb pressida siis igasuguseid kellaajalisi plaane...ka see võib olla (ja kindlasti ongi) tore. Kuid isegi mina, kes ma USAs veel kunagi käinud ei ole, olen täiesti kindel, et seda riiki tuleb avastamas käia korduvalt ja korduvalt. Ei saa nii, et teed ühe 2-nädalase sõidu, paned kõik sihtpunktid kirja ja siis kriipsutad to-do listist maha. See riik on nii suur, et sinna mahuvad absoluutselt igasugused kulgemised. Nii ajaplaane tihedalt täis kui ka täiesti ajaplaanideta.

Epp said...

Mariliis, just nimelt, lõputud maisipõllud ja kõrbeväljad ja USA kuuluvad lahutamatult kokku.
Ning jaa, ühte ning ainumast USAd pole olemas. Sellel riigil on mustmiljon nägu ja tegu, ühest elueast jääb väheseks, et seda põhjalikult tundma õppida. Siis ongi nii, et USAs turistleja valib just selle, mis talle sobib - maisiväljad või suurlinnad, või mis iganes nende kahe äärmuse vahele jääb.

Epp said...

Selgituseks:
Uitaja, kellele me kommentaarides viitame, muutis oma nime: Anonymous nüüd.