VÕTAN KOKKU.
Lappasin oma 2018. aasta pildialbumit, et leida seda ühte ja ainumast fotot, mis tänaseks peaaegu läinud aastat kõige paremini iseloomustaks. Tükk tööd oli. Palmipuid ja ookeani on igavene pinutäis. Pole imeks panna  – ligi kolm kuud sai Kauail veedetud. Geograafilises mõttes üsnagi laiahaardeline aasta, kusjuures nägin lõpuks ka Ühendriikide idaranniku ära. Album sisaldab muidugi kõvasti ka kanjonipilte, koduaias klõpsitud, ja sõpru ning sugulasi, linde, liblikaid, Lillikest. Üks neist Lilli-piltidest lõpuks väljavalituks osutuski. Miskipärast tunnen, et Paul Lillile ukulelet mängimas on sobivaim illustratsioon teemale „2018“.

Hea aasta oli. Kõike jagus - tervist, armastust, raha, õnne. Mõned vanad armsad lähedased surid, mõned uued armsad lähedased sündisid. Paar uut oskust omandasin, paar vana taaka raputasin maha. Lugesin palju, kirjutasin palju, naersin palju, nutsin täpselt parasjagu, et meeles seisaks, et naerda on parem. 
December 28/2018
 “It was a year that, like all years, a lot of things happened in.” ― Carrie Fisher, The Princess Diarist