PAUL SAI OMA TAHTMIST.
Ta nimelt soovis, et täna, jõuluhommikul, oleks lumi maas. Ja ennäe, lumi ilmutaski end öö jooksul. Lillikene oli kah väga pöördes, eks tal kutsika-ajast need hiiglaslikud lumehanged veel meeles, kus volilt möllata sai. Mina lumest suurt ei hooli, saan ilmagi väga hästi hakkama. Praeguseks on (minu õnneks) enam-vähem sulanud juba.

Kuuse all oli meil sel aastal null kingipakki, kuna enne pühi tegime mitu suurt ostu, majapidamises tarvilikku. Ja kui suurusest juba juttu tuli, siis ma saan nüüd väga hästi aru, miks vanasti teenijapiigad kahekesi voodeid üles tegid. Meil nimelt on uus SUURepärane magamisase, sel teemal oli siin mõnda aega tagasi postitus kah. Ühesõnaga, peale põhjalikku kaalumist tegime oma madratsivaliku. Ja voodi valiku ka muidugi, ega siis madratsit põrandale ei pane, vanemad soliidsed inimesed ikkagi.

Ei hakka oma sisuturundaja-annet raiskama ja tootenimesid nimetama, keegi mulle selle eest ei maksa nagunii :-) - ütlen vaid, et ma pole elu sees nii üle mõistuse hästi välja puhanud kui uuel asemel. Iga kulutatud senti väärt, ja neid sente ei kulunud mitte vähe. Aga see selleks. Et ma teenijapiigasid mõistan, tuleneb empiirilisest kogemusest, et Väga Suure Voodi ülestegemine on kunst, mida mul veel mõnda aega õppida tuleb. Ei ole nagu vana sängi puhul (mis ju kah ei tea mis väiksemõõduline polnud), et ühes servas seistes saad aseme enam-vähem kõlblikuks töödeldud, teisel pool käid ainult viimast lihvi andmas. Uus ase nõuab totaalselt teistsugust lähenemist. Hommikune voodi ülestegemine (ümber jalutsi ühte ja teise külge jooksmine, XXL mõõdus tekkide/linade/patjadega zhongleerimine) käib korraliku trenni eest. Kurta pole kah kellelegi, ise ma seda luksust ju taga ajasin. Õnneks on hommikused piinad ammu ununend, kui end õhtul kuninglikul küljealusel õndsalt välja sirutan.
December 25/2018
"A lot of people like snow. I find it to be an unnecessary freezing of water." - Carl Reiner