VÄGA USIN KAEVAJA Lilli õnneks pole, kuid mõned augud on kinnistule siiski tekkinud. Pole probleemi, seni kuni ta iluaeda ei künna. Meie valdustes on 80 aakrit maad (ca 32 hektarit), nii et kaevamisruumi jagub. Hoiab Lilli käppadel küüned kah kenasti lühikesed, mul maniküürimise vaeva vähem. Ühesõnaga, sellest konkreetsest august on ta ise hirmsasti vaimustatud juba mitu päeva. Läheb ja kaevab jälle natuke sügavamaks, misjärel lamab ja jälgib kui hüpnotiseeritult, kuidas mullaosakesed mööda augu külgi alla veerevad. Teinekord poetab mõne väiksema kivi või oksarao auku, sudib seda esikäppadega, ise poolest saadik maa all. See tegevus keerab ta tihtipeale nii üles, et vaja püsti karata ja ülehelikiirusel ümber augu kihutada, selga looka tõmmates, pead kahele poole loopides. Kust seda nalja ikka muidu saab kui ise ei tee, eks ole.

Kaalub Lillikene juba 18 kilo. Ja on muuseas üsna musklis. Sihuke kompaktne tugev kutsikas, ei mingit jäsemete lõngerdamist või midagi. Eks tööliini geenid mängivad oma osa, lisaks veel maastik, mida ta igapäevaselt mõõdab. Üks asi on kutsikat siledatel pargiradadel jalutada - meie kanjon on aga hoopis teine tera. Lilli kasutab pidevalt kõiki oma lihaseid ja liigeseid. Tarvis ju kanjonikaldast üles ja alla, kivirahnudest ja oksadest üle ja alt läbi ronida. Kui nüüd päris aus olla, siis annab see kutsika kehale rohkemgi koormust kui selles vanuses hea oleks. Eks me Pauliga üritame teadlikult raskemaid radu ja väga pikki käike vältida, aga see osutub balanseerimiseks terve mõistuse ja Lilli energiavarude vahel. Sest tema muudkui läheks ja läheks, ümberkukkumiseni. Kõik need lõhnad!

---------

LILLI ON HER WAY TO AUSTRALIA.
March 18/2017
"In the spring, at the end of the day, you should smell like dirt." - Margaret Atwood