MIKS MA AMEERIKLASI ARMASTAN*
„What are you going to do with all those apples?“ küsis täna toidupoe kassajärjekorras mu selja taga seisnud nooremapoolne naisterahvas, kui kotitäie Opal õunu (mu lemmikud!) liikurlindile vinnasin. Vastasin, et söön niisama toorelt. Et hirmus head. Natukene aega vestlesime õuntest, misjärel neiu tunnustavalt märkis, et ma näen ’groovy’ välja. Et kust pärit olen, aktsent ja puha. Hmm, ma ei oska ise väga objektiivselt hinnata, kuivõrd ’groovy’ ma parasjagu välja nägin. Roosakaslillad velvetpüksid, pikk lehviv etno-kampsun, kõrvarõngad kõrvas kõlkumas, plaaster põsel (kümme päeva tagasi käisin läätsetera suurust kahjutut kasvajat kirurgiliselt eemaldamas)... vast oli tõesti natuke groovy-poolne, keskhommiku jaoks? Igatahes ajas neiu kommentaar mind itsitama - ta ise polnud ka just kõige tavapärasemalt riides, väikelinna Madrase standardeid arvestades. Niimoodi me siis seal lobisesime, viimaks lõi kassapreili kah sekka, teemaks ümbruskaudsed riidepoed. Mina ei häbenenud kuulutada, et hangin lõviosa oma ’groovyst’ garderoobist second handidest. Kogu ülejäänud kassajärjekord (paar-kolm klienti) ootas kannatlikult, kuni jutud aetud saime. Kusjuures see pole mitte erand, vaid reegel - mingit järjekorras tõmblemist või nägude tegemist pole mina siin Ameerikamaal veel näinud. Võib-olla jah suurlinnades, kus kodanikud end tigedaks töötanud, aga suurlinnade kogemus on mul alles ees. Ja noh, siis loomulikult veel see, et inimesed RÄÄGIVAD üksteisega. Suhtlevad. Mitte pealetükkivalt, aga sedasi mõnusalt. Küsivad näiteks, mida sa õuntega teed. Või et kas läheb peoks (kui veini ostad). Ja küsitaval ei tule pähegi vastata, et mis see sinu asi on. 

Jajah, olen tõega juba suhteliselt amerikaniseerunud. Mul pole üleüldse probleem võhivõõrale komplimenti teha, riietuse või soengu kohta. Või  toidupoes kellegi ostukorvi kommenteerida. Siin on see nii tavaline. Mulle igatahes istub. Miks mitte kaasrändajatega mõned sõbralikud sõnad vahetada, isegi kui sa neid lähemalt ei tunne.

*Armastan sellest hoolimata, et nad Trumpil juhtuda lasid.
March 21/2017
“It's unsettling to meet people who don't eat apples.” ― Aimee Bender, The Color Master: Stories